Ema sünnipäev ja Kadri rahvatantsu etendus

 

Ema sünnipäev on alati selline päev, mida meie ema kunagi pidada ei soovi - eks see ole kooliüpetaja asi - suve alguseks on kool õpetajad nii ära väsitanud, et pidustusteks tahtmine puudub. Sel aastal aga juhtus nii, et Kadri rahvatantsu lõpu üritus sattus samale päevale ja seda meie ema soovib ikka külastada. nii kogunesimegi endisesse patarei vanglasse Kadri esinemist vaatma. Heljem tegime ühissöömise Noblessneris. Oli väga kena õhtu.

2024 aasta algus

 

Aasta alguses olime Pirital nagu juba eelnvalt sai mainitud. Esimesi uisurõõme sai proovitud Lindil teeäärsel rabal ja tiigil. Jää oli hea, kuid peale sadanud lumi (5-6 cm) tegi uisutamise ebamugavaks. 

Mis veel aasta alguses tehtud sai: kuu keskel kolisid Kaarel ja Liina tuppa elama, seniks kuni nende oma korter valmis saab. liblikad peletasid noored ühiselamust välja. Tean seda elu liblikatega, olin ka mitu aastat viimastega hädas. Ega ma tegelikult päriselt teagi, kas õnnestus neist lahti saada või tuli lihtsalt talv peale. 

Liis saabus samuti Prantsusmaalt tagasi. Tema 5 kuune vahetusaasta Prantsusmaal sai läbi. Tubli tüdruk tegi paralleelselt kahte kooli ja nüüd jätkab oma klassiga  - eesmärk lõpetada kevadel gümnaasium.

Jaanuar oli väga külm. Temperatuurid langesid kohati alla -20 kraadi, sadas ka  palju lund, ning kui sula tuli, siis peaaegu kogu lumi sulas ära.

31. jaanuaril pidasime vanaema 89 aasta sünnipäeva: kohal olid, Liina, Liis, Laura, Andres, vanaemad ja mina. Kaarel ja  olid Taani-Hollandi tripil ja ei saanud osaleda.

Emadepäeva hommik pannkookidega

 Liinna kutsus emadepäeva hommikul minu ja mõlemad vanaemad hommikusele pannkoogi buffeele.

Oli imeline hommikusöök ja ühisolemine.

Järgmisel nnädalavahetusel oli Kaarel Balti Meistrivõistlustel, kus ta teenis oma esimese põhiklassi medali. Koos Timo ja Lauriga jooksid nad põhiklassi teates esikoha vääriliselt. Kaarel teenis koha teatevõistkonnnnas välja tavaraja hea esinnemisega - oli tulemuselt kolmas eestlane. Tavarajalt Kaarlilt 11. koht.

Tallinna Maraton ja koolialguse pidusöök

 

1 tsükkel 3 nädalasest töövahetusest sai Veljol vahetult enne Tallinna Maratoni läbi. Suurel konteinerlaeval, kus Veljo hetkel töötab, pole ei jooksulinti ega pole võimalust ka sadamas minna jooksuringile. Ehk noormees läks maratoni jooksma nii, et eelneval 3 nädalal ta jooksnud polnud.

Saatsin ta maratoni starti ja ise läksin, et vastavalt ettekirjutatud graafikule raja ääres vajalikud geelid ja turgutusvahhendid Veljole kätte anda. Vahepealsed "puhkehetked" sisustasin poes käimise ja söögitegemise jms. 36 km, ehk viimases geelipunktis ühinesin Veljoga, ja saatsin teda rattal finishisse. Lõpp oli raske, kuid maraton sai läbitud. 

16.09 ühtul oli meie traditsiooniline koolialguse söömaaeg, seekord ühinesid meiega ka Tõnis ja Veljo. Asukohaks Loft ja Ürdid. Enne sisenemist oli covid-19 passide kontroll ja esimest korda nägin, kuidas söögikoht tegi külastajatele kiirteste. Reedene vaba päev võimaldas meil Veljoga sõita peale õhtusööki Pärnusse. Laupäev oli kiire: hommikul ostsime ära aiamööbli Piritale, siis sõitsime ära Tallinna, et käia Veljo venna 55a juubelil ja õhtuks olime oodatud ka Viikamaade juurde Kilksamale.

Augusti keskpaik - reisid piiride taha

Liina sünnipäev on suvelõpupidude seas esimene. Seekord siis pidaseime koduselt oma kodus ja oma pereliikmete vahel. Kaarel kahjuks ei jõudnud Tartust, kuid seeeest olid olemas vanaemad, Andres tüdrukutega ja meie Veljoga. Liina sünnipäev jätkus Viljandimaal Trad.Festil, Kaarliga pidas ta sünnipäeva Külli juures.

17ndal sõitis Veljo taas merele - seekord terendavad uued väljakutsed  - ees ootab töö suurel konteinerlaeval, mis sõidab liinigraafiku alusel - ehk ootamatuid kursilt kõrvalekaldumisi pole ja alati on teada, mis on järgmiseks sadamaks. Graafikujärgne töö võiks eeldada, et tagasitulek maale vüiks olla 3 nädala pärast. 

Mul hakkas 18st taas puhkus. Liina istus kolmapäeval minuga koos tööl (tegi oma kodukontorit meil Raimo toas) ja peale tööpäeva põrutasime läbi Pärnu Riiga. Pärnus oli väike söögipaus. Lätti sõidus ei olnud miskit erikummalist  - piiriületused sujusid niisamuti kui varem. Riiga mineku eesmärgiks oli ära tuua veel mõned Liina asjad ja minu jalgratas. Lisaks oli vaja ära pesta külmkapp ja teha elamine enne üürniku saabumist korda. Keskpäeva paiku tulime juba tagasi, sest reede hommikul oli vaja varakult tõusta, sest ees ootas shoppingureis Soome. Justament läksime Margitile ja Birgitile shoppingu tripile seltsiks kaasa. Piiriületus toimus peaaegu niisama ladusalt kui Läti piiriületus, seslle vahega, et taheti näha auto aknast vaktsineerimistõendit. Isikusamasust ei kontrollitud. Kolasime Ikeas ja spordi outletides ja Lidelis. Ühtteist sai ostetud ka, aga hullu ei pannud. 

Kaarel pidi minema juba 18nda hommikust Soome, kui tema haigestus - palavik, nohu. Test oli negatiivne, kuid Jukola2021 jäi tal jooksmata. Seevastu vaatasime ülekannet Jukola ööst, kus HS poisid jooksid välja kõrge 3 koha. Enna Jukola ööd, käisime ka Kati 60 ndal juubelil. Katil on alati olnud suured peod ja palju rahvast. Osad vaktsineerimisvastased jätsid ohutunnetuse tõttu peole ka tulemata. Seevastu sai üritusest osavõtta Kaarel, kes tundis end juba paremini. Palavik oli läinud, ainult nohu veel kimbutas. Oli tore pidu, sai näha sugulasi ja tuttavaid, keda pole ammu näinud. Kati ikka oskab neid suurüritusi korraldada. Sööki oli palju ja palju jäi ka järgi. Saime kausiga kaasa ka. 

Puhkus jätkus koduselt koristades. Ilma oli ka vihmane, tuuli ja külm - talvejoped, mutsid ja kindad, sai välja otsitud.

Vanaema 85!!

Liina ja Kaarli vanaema sai 31.jaanuaril 85. Olime kõik kutsutud Pirita Jahtklubisse. Vanaema on vaatamata oma kõrgele vanusele igati toimekas ja tore vanainimene. Kahe kepi ja rulaatoriga saavad kõik toimetamised tehtud. Sünnipäeva organiseerimisega sai ka lusti hakkama. Kõik me olime kohal ainult Kaarel oli Tartus treeninglaagris ja jäi kahjuks tulemata. Liina tuli juba neljapäeva õhtul Riiast Pärnusse ja liikus Pärnu-Tallinn-Pärnu trassil koos meiega.  

Ülejäänud nädalavahetus läks sutsuke sisutult kuna nohu tõbi tabas mind. Isegi kella olin sunnitud madalamatele pööretele ümber  reguleerima. Esmaspäevast jätkasin täiskäikudel nagu ikka.

Palju õnne kallis vanaema. Pikka iga sulle ja uusi pidusid!

Kodused jõulud

 

Olen jõudnud sinna eluetappi, kus jõulud on see aeg, kus äraolevad pereliikmed jõuluks ikka koju saabuvad. Koduse jõuluolemise olime sunnitud ära tegema juba 20.detsembril, sest Liinal ja Kaarlil oli plaan minna 21.st juba minna suusatama Rootsi.

Nii nagu ikka peale meie pere oli jõuluolemisel veel ka Kaie pere täies koosseisus. Meie perest oli puudu ainult Veljo, kes on sel aastal hoopis tööl kahjuks. 

Pidu oli tore, vaba, lahe, sundimatu. Taaskord oli laual Taavi tehtud lammas. Lisaks veel kartulisalat ja sült. Magusa eest hoolitsesid Liina ja Kadri. Liina tõi Pärnamägedest ekleere ja Kadri küpsetas ime hea pühadesaia.

Oli tore õhtu. Kingipaki lunastamiseks pidi rääkima oma tegemistest, nii et luuletustest seekord pääsesime.

Laupäeva õhtul sõideti "kellade ja vilede" saatel Rootsi. Rootsi sõitsid ka Andres, Liis ja Laura. Nädala pärast on kõik tagasi.

Kaarel 12 aastat Realkoolis - lõpetatud!

Kui päris aus olla ja alustada algusest, siis Kaarel nühkis Reaalkooli koolipinki 13 aastat. Käis ta ju ka sealses eelkoolis. Eelkooli õpetajad nägid Kaarliga ikka vaeva: oli teine püsimatu tundides, ta pandi lausa eraldi istuma. Kas asi oli liiga lihtsates ülesannetes või ealistes iseärasustes, kuid mina olin üsna kindel, et Kaarel õpetajate poolt kooliastumiseks heakskiitu ei saa. Kuid võta näpust: Kaarel sooritas sisseastumiskatsed edukalt ja koolitee Tallinna Reaalkoolis võis alata.

Esimeses klassis alates esimesest koolipäevast oli Kaarel kui ümbervahetatud võrreldes eelkooliga. Koolilapsena (algkoolis) oli ta korralik õpilane, kellega enam koolitundides käitumisprobleeme ei esinenud. Oma koolitükkidega sai ta alati ise kenasti hakkama ja kõrvalt abi ei vajanud, ei ülesannete tegemisel ega tagant sundimisel.

Edasised kooliastmed läbis Kaarel justkui möödaminnes: esikohal oli sport ja koolitükid said ka tehtud. Õpetajad, eriti klassijuhataja Thea Turulinn, usaldas Kaarlit nii palju ja sisendas ka teistesse aineõpetajatesse usku, et küll Kaarel oma tegemata asjad ära teeb. Ja nii oligi. Puudumisi oli tal kooliajal ikka palju, kuid võistlused, treeninglaagrid jms oli nii kõva väärtusega edaspidiseks, et nende nimel tasus pingutada ja kõik sai tehtud.

Kui Liina käis koolist kooli ja vahepeal ka välismaal, siis Kaarel oli kõik see aeg Reaalkoolis. Lisaks spordile jõudis Kaarel ka mitmetest aineolümpiaadidest osa võtta. 8.klassis võitis ta vabariikliku geograafia olümpiaadi ja 12.klassi lõpus sai II järgu samuti geograafia olümpiaadilt. Nii lunastas Kaarel pileti Eesti koondisesse geograafias. Peale jaanipäeva sõidab Kaarel geograafia koondisega Kaliningradi ja juuli lõpus Hong Kongi.

Edasised õpingud peaksid Kaarli viima Tartu linna informaatikat õpingute juurde. Tartu sai õpingukohaks valitud just seetõttu, et Tartus on paremad trenni võimalused ehk ikka sama rada kool ja trenn käsikäes.

Edu Sulle, Kaarel tehtud valikutes. Pikk koolitee on käidud, kuid osa kooliteed on veel ees. Pea püsti ja tuult tiibadesse!

Ps: paneme need riigieksamite tulemused ka siia üles: eesti keeles sai ta üllatuslikult 83 punkti ja matemaatikas üllatuslikult ainult 75punkti. Kaarel apelleeris matemaatika eksami tulemuse ja nõudis, et töö talle saadetaks ülevaatamiseks. Ise ta arvestas 90 punktiga. Eks näis mis sellest saab.
Kaarli kirjutis koolist ja orienteerumisest. Artikkel leitav siit.
https://real.edu.ee/blog/2019/07/16/kaarel-vesilind-orienteerumine/

****

Liinal algas ka tänasest koolivaheaeg ja ta on nüüd Lätist taas kodus tagasi. Käisin ka vanaema vaatamas. Temaga saab juba häälega rääkida ja ta on üle viidud põhiintenviivpalatist osakonna intensiivpalatisse. Vanaema soovib koju, kuid niipea see veel ei juhtu, sest kõigepealt peab ta hakkama ise sööma, sest siiani toidetakse sondiga  - tal on neelamise ja köhimisekahjustus selle insuldi tagajärjel. Vanaema paraneb, kuid paranemine võtab aega.

Metsaküla päevak ja koolilõpuõhtusöök

Metsaküla päevakule läksime südasuvise ilmaga, kuid lõunas kumavad tumesinised pilved andsid märku peatselt saabuvast suuremast vihmaasajust. Päevakuplatsile kohale jõudes avanesidki taevaluugid koos tulevärgiga.  Õnneks suurem sadu kestis ainult 15 minutit ja selle aja kükkisime autos. Algul võtsin 5.4 km raja, kuid vihmasadu peletas mu o-tahtmise ja nii ma 2.9km titerajale läksingi. Kõik punktid olid teeradadel, kuid mina suutsin ikkagi sinikate, mustikate ja sookailude rägastikus viga teha. Vt. pilti. Kaduvaraja kaotasin koheselt, teele jõudes ei pannud kaardil olevat sihti tähele ja nii ma "ei tea kuhu" suundusingi. Õnneks kogemust nii palju oli, et üle tee viivad sooviilakud mu tähelepanu köitsid, nii ma sihti märkasingi. Kompassilt ma midagi ei kontrollinud... Ei raja sain läbitud ja ülejäänud teeristidel olevad punktid korjasin vigadeta korralikult kokku. Raja võidu panin ikkagi kotti.

Reede õhtul oli meil iga aastane koolilõpuõhtusöök - seekord käisime restoranis Beatrice kodurestoranis NANO. Restoran asub Beatrice kodus, tema enda eluruumides. Restoran oli väga värviküllane ja detailirohke. Kõik seinad olid täis fotosid, pilte, gravüüre jne. Eriti huvitavad pildid olid eksponeeritud WC, kuid kuna siia leheküljele võivad sattuda ka lapsed, siis ma siia neid üles ei lae. Kõikide laste kokkusaamisega viimasel ajal meil probleeme ja üha probleemseks see kahjuks läheb. Seekord justkui kõik klappis: Liina tuli Riiast kohale, Kaarlil jäi vigastuse tõttu Jukolale sõitmata, Liis ja Laura need veel kodus ja tulekuga justkui probleeme ei tohiks olla, kuid võta näpust: Triin ei lubanud Laural tulla. Kahju, loodan, et see ühekordne nähtus ja edaspidi on kõik lapsed koolilõpu/alguse õhtusöögil osalemas. Nii olimegi kuuekesi, lisaks lastele veel vanaema, Andres ja mina. Õhtusöök läks kiirelt ja mõnusas õhkkonnas: võõrustajad küll ähvardasid, et süüa on palju, kuid peale meie mansa ülekäimist olid kõik lauale toodud liuad tühjaks söödud. Mida pakuti -  lauale toomise järjekorras nüüd: croissantid, chabatta, leib, või, kalamari, hapukoor, peedisupp, käsitöö lambapeelmeenid, roheline salat koos spargelkapsaga, kala (vist heik), Pavlova kook, kohv, tee. 

Enne restorani käisime veel haiglas vanaema vaatamas. Insuldist on möödas juba 2 nädalat, kuid tema on oma seisundi tõttu ikka veel intensiivraviosakonnas ja seda eelkõige selle tõttu, et insuldi järgselt on tal saanud kahjustada neelamise/köhimise funktsioonid - seega on tal n.ö lämbumiseoht ja peab olema järelevalve all. Muidu operatsioonist taastumine läheb plaanipäraselt. Head paranemist talle! 

Ehitusregister - see vajab korrastamist

Sai Kaarliga maal käidud. Põletasime ära aastatagused oksahunnikud, niitsime sisse käiguteed, korrastasime lambakarjuse ja tegime ettevalmistusi ehitusregistri andmete korrastamiseks. Saun ja kuur vajavad üle mõõtmist, et andmed korda saaks.

Kaarel käis nädala sees ka üksi veel maal: mõõtis majad üle ja korjas hoovi pealt ja garaažist kokku käru täie vanarauda.

 

Laupäeva hommikul saime kahjuks ka teate, et vanaemal on halb. Kutsusime talle Kaiega maalt kiirabi. Hea, et kutsutud sai - sest hiljem selgus, et tal oli insult - ajus lõhkes veresoon.

 

Kevad pühad - pigem külmapühad

Kevad - kalendri järgi peaks ta juba 2 nädalat kohal olema, kuid aknast välja vaadates tundub, et oleme oma ajaarvamisega jaanuaris. 2 viimast esmaspäeva on olnud selline lumesadu - libedus ja allasadanud lumehulk on ikka märkimisväärne. Loodame seekord ilmateatele, mis lubab eelolevaks neljapäevaks juba 10 kraadi sooja... eks näis.

Munadega sel nädalavahetusel me ei möllanud - ei värvinud, ei keetnud, ei söönud... vot selline lugu siis. Liina ja Kaarel olid mõlemad Lätis. Kaarel sõitis HSiga juba neljapäeval ning Liina sõitis  koos Andrese, Liisu, Laura ja Rõõmudega Läti päevakutele.

Reedel tegin loodetavasti oma selle aasta viimase suusatiiru. Suusakilomeetreid on nüüd kokku 134.  Liina ja Liisu käisid koos ratsutamas. Päealelõunal vaatasime Liinaga ära filmi "Seltsimees Laps". Väga hea ajalootunnetusega film oli. Näha läbi lapse silmade kuidas kujutati ette pealesõjaaegset aega - oma hirmude ja muredega.

Laupäeval käisin ülespildistamas Kaie juures "beebipidu". Lambalapsi on sündinud juba ligi 20 tk. Kõik värsked emmed olid teaduslikult ära jagatud: kahe tallega uted olid eraldi, üksik talledega emmedest. Põhjus lihtne: suurema arvuslised perekonnapead peavad saama rohkem süüa. Nii lihtne ongi. Võtsin seekord ema ka kaasa. Vanaema polnud Kaie juures käinud juba mitu aastat.

Pühapäeval vahetasime Pärnus boilerit, mis ootamatult otsad andis. Boileri vahetamine käis kui imeväel - mis, kuidas ja kuhu ning uus boiler oligi kiirelt paigas hoolimata väikestest tagasilöökidest. 

Käisin elus esmaskordselt kaardistamise välitöödel. Rääma koolikaart vajas kõpitsemist - sain ka asjalik olla.

02.04.18 lund sajab muudkui juurde. Ilmavaatluspildid Piritalt.