EMV Sprint Narvas ja Merivälja Kodukohvikute päev

 

Enne hetkelist Riiga sõitu jõudis Liina käia veel Pärnus 10 võistlusel. Pühapäevasel päeval toimunud mõõduvõtmine lõppes piisavalt hilja, et vilistlastega koos mõeldud õhtusöök jäi Liinal seekord vahele. Korjas viimane oma kompsut kokku ja sõitis koolialguse puhul paariks päevaks Riiga, et sealt ka koheselt tagasipöörduda. I ja II aasta õpilastel ühtteist ikka päris koolis toimub, kuid III kursuse tudengid on kõik distantsõppel. Liina, aga tuli koju tagasi, teeb koolitükke ja käib tööl. Selle kõige kõrvalt jääb aega ka muuks. Sprint Narvas andis võimaluse väikeseks ida-Viru külastuseks. Ma arvan, et minu viimane Narvas käik jääb 25 aasta taha - aega, kus Liinagi polnud veel sündinud. Käisin 90 ndatel mitu korda Narvas tolliprotseduuride tõttu. Tolle aegsest Narvast just palju ei mäleta, kuid linna üldpilt on meeles. Tänane Narva näeb kindlasti parem välja kui toonane.

Narva Sprint oli meie jaoks ühepäevane seiklus. Hommikul Narva ja õhtul tagasi. Vahepeale jäi " Sightseeng Tour". Minu avastusretk oli 19 kontrollpunktiline, Liinal N21 klassis, mõni punkt enam. Tulemused siinkohal pole ülesmärkimisväärsed, kuid viimased polnud me kumbi. Mina sain punktid ilusti kätte ja lollusi rajal ei teinud - minu suurepärane tulemus jääb kindlasti jooksukiiruse taha. Kui kui on tour, siis tuleb ikka vaadata, mis tee peal pakutakse ja sellega , ma siis tegelesingi jooksu ajal. Narva linn, ja linnus ja jõgi ja vastaskaldal olev Jaanilinn on kõik väga, väga ilus. Miski (peale teadmise) ei anna siitpoolt üle jõe vaadates aimu, et vastaskaldal toimib elu hoopis teisiti, kui meil siin.

Kaarel tubli poiss võttis selle mille järele tuli: M20 klassis sai ta nii sprindis kui ka õisel tavarajal I koha.Noorte teates, kahjuks poodiumi kohta ei tulnud. Tulemused. Tulemused.

Ette ruttavalt, kuna postitus on kirjutataud tagant järele, siis Kaarel saavutas tavarajal Soolamägedes I koha. Tulemused

Pühapäevasel päeval kui Kaarel sprinditeatel mõõtuvõttis, olime meie Liinaga kõrval asumise Meriväljal kodukohvikuid väisamas. Läksime seekord jalgratastega. Ilm oli juba minnes kaheldav, kas tuleb vihma või  mitte. Loomulikult tuli. Pr. Reet Linna kodus, mis oli meie plaanides viimane, saime sahmaka vihma kätte. Padukas jätkus koduni. Olime märjad kui kassipojad. Kuid enne vihma külastasime mitut kohta, käisime naabrite aedades ja vaatasime üle inimeste koduhoovid. Ikka tore on kui mõni eestlane laseb võõrad oma koduaeda külastama. 

Augusti kuu keskpaiga toimetamised

 

Kuu keskpaik tervitas meid taas Liina sünnipäevaga. Lähimad sõbrad ja sugulased käisid külas koogil ja joogil. Ilm oli üllatavalt sügisene. Istusime õues joped seljas ja lõpuks kobisime tuppa ära. Õnneks vihma ei sadanud. 

Nädalavahetus jätkus meil Veljoga

Rannamängudel. Paar aastat tagasi sai ka käidud - tookord Kihnus olime asjapulgad ja korraldasime orienteerumise võistlust, seekord osalesime võistlustel. Mina võtsin osa ühest võistlusest, olin Audru osavalla ridades ja selle võistluse me ka võitsime.

Veljo osales mitmel jooksudistantsil ja korjas neilt kokku mitu auhinnalist kohta. Pidime osavõtma ka sopsu võistlusest, kuid kaared ja jooned olid nii kaugele veetud, et isegi proovivisetel ei saanud me palle korvi. Selle võistluse jätsime targu vahele, tundus liiga raske. 

Orienteerumisvõistlusest ka väheke: Sander oli rajameistriks. Kaart, maastik ja võistlusformaat ja mõte olid suurepärased - neile, kes orienteerumisega on varem kokkupuutunud. Vana retrokaart 15000 suurendusega 5000 le, oli igati väljakutsuv ülesanne. Mina sain raja tehtud ja suuri vigu ei teinud, aeg, see jäi rohkem jooksukiiruse , kui kaardilugemisoskuse puudulikkuse taha. Samas neile, kes metsas vähe käinud ja kaardilugemiseoskus vähene, neile oli rada ikka raske. Nii mõnigi läkss kogenud "turvamehega" metsa, et kuidagigi parematele konkurentsi pakkuda. Päeva kõige emotsionaalsemad võistlused toimusid rannas, kus peeti maha köievedu ja  paaridele huvitavad koostöövõistlused. 

Oli vahva päev, õhtu pidi kulmineeruma külaplatsil simmaniga, kuid vihma hakkas sadama ja tulime kodu ära.

Liina, aga oli hoopis maal Taavil abiks Leesi Küla kohvikutepäeval. Olid koos Taavi ja Juulaga külarahvale Leesi poe taga head ja paremat pakkumas. Ühtu lõpus toimus poe taga esimene kontseresinemine Uuurikate ja Kõrsikutega. Kokku oli kontserti kuulamas ligi 650 inimest. Ilm oli ilus ja pidu läks korda.

August töökuu - ... toimetamisi täis.

 

Minu puhkus sai läbi juulis - august oli minu jaoks töökuu. Vabad olid ainult nädalavahetused, isegi reedeti olid tööpäevad. Vabad päevad need jäid kuu lõppu, kuid neist hiljem. Veljo seevastu sai augustis kodus olla. Juuli lõpust- augusti kuu viimase nädalani sai ka tema puhata. 

Juuli lõpus käisime Liina ja Veljoga Viikmaade juures igaaastasel suvepeol. Nagu ikka orienteerumine jm jämm söögi, joogi ja saunaga. Järgmisel päeval sai esmakordselt elus proovitud Seiklusministeeriumi poolt korraldatud autoorienteerumist, asukohaga Pärnu. Ma ei tea, kas meie ei osannud formaati õigesti kasutada või oli sulandumisega probleeme, kuid suures pildis autoorienteerumine pole ikka meie jaoks. Kohe selgitan: meile meeldib asju ikka koos teha, kuid meie võistlus kujunes selliseks, et mina sõitsin autoga ja ootasin autos, sel ajal kui Veljo punkte käis võtmas. Punkte kogunes oma jagu ja tulemusega sai rahule jääda, kuid .. jah... , ei tea, kas meid veelkord auto-o rajalt leiab.

Nöönädal läks lennates ja järgmine nädalavahetus oli toimetamisi täis. Jooksu ja maratonihundina soovis Veljo minna jooksma, piirangud olid otsas ja võistlused lubatud. Nii leidsimegi end laupäeva hommikul Järvakandi

Igamehemaratoni stardist. Maraton toimus ringil. Üks ring oli umbes 4,2 km. Minu eesmärk oli joosta 2 ringi. Esimene ring kulges ilusti, mõnusas tempos, enesetunne oli hea. Mõtlsein, et proovin, siis ka 3 km lõpus midagi pakutavate hulgast, näiteks spordijooki, sest ilm oli 25 kraadi juures. See, et valesti tegin selgus kohe, minu tempo langes, olemine läks väga raskeks ja liikumine - jäin peaaegu, et seisma. Läbi suure eneseületuse sain end sunnitud teisele ringile minema. Rohkem ma head ja paremat ei tarbinud. Enne teise ringi lõppu, püüdis Veljo mind oma kolmandal ringil kinni. lootsin, et saan enne teda finisheeritud, kuid kahjuks nii ei läinud. Veljo, aga jooksis oma maratoni distantsi ilusasti läbi.

Mina jõudsin tema vahepealsete kilomeetrite ajal käia kohalikus avalikus saunas, teha eine ja kohvi, kohtuda ja rääkida vana sõbra ja tuttava, Tõnuga, kes vastutas ajavõtu eest. Samuti, sain korrigeeritud Veljo nime, Kask sai muudetud ikka Vaseks. Pühapäev jätkus kultuurselt - külastasime Amande Villas Tanel Padari ja Lenna kontserti.

Tanel on ikka väga hea meelelahutaja. Kontsert oli tore ja meie saime seda kõike nautida esireast.

Samal ajal käis Liina päikest tervitamas Viru rabas.