XT rogain Kohtla-Nõmmel ja õhtusöök Tartus

Hommik algas varakult ja ootamatult. Kohtla-Nõmmele sõit võttis Pärnust aega üle 3 tunni ja ootamatusi pakkus mulle mu oma pere: minu võistkonna kaaslane Taavi oli ootamatult haigestunud ja nüüd oli mul vaja leida asendusliige. Asendusliige jäi kahjuks leidmata ja nii ma väljaspool arvestust omaette võistkonnana startisingi. Õnneks ei pidanud ma üksi seiklema. Kaie ja Tagni võtsid mind kampa ja nende toredas seltskonnas sai 3 tundi mõnusalt aega veedetud. 

E. Madaliku tehtud pildid

Algselt võtsime suuna lõunasse ja edasi läksime parvega vastaskaldale. Ületatud sai ka põlevkivi konveier. Tehismaastikul olime hädas ladestusteede ületamisel  - kui juba teele said oli igavesti hea, kuid neile peale ja maha saamisega oli probleeme. Mitme meetri kõrguste kivimägedele saamine pole just lihtne. Plaani ja ajaarvestusega panime sutsuke mööda ja nii ma kolmanda tunni alguses neist eraldusin. Võtsin jalad kõhualt välja ja lootsin jooksu jalul jõuda õigeks ajaks finishisse. Teepealt korjasin veel 3 kp, kuid ikkagi jäin 46sekundit hiljaks. Kiirustamiseks oli mul ka teine põhjus, mul oli ju vaja kella 18ks jõuda Tartusse koolialguse õhtusöögile. Kiiresti sai vahetatud riided, ampsatud üks amps ja enne Kaie finishit olin juba teel Tartu poole. Kohtla-Nõmme on igavesti vahva koht. Peaks sinna kunagi uisutama talvel minema. Kohtla-Nõmme linn jäi kahjuks rajaplaneeringu tõttu nägemata, kuid eks seda siis teinekord avastada. Aitäh korraldajaile ja kaasteelistele!

Liina oli ka Tartusse Kaarli korterit tulnud kaema, Andresel oli oluline mingid köögiveeühendused üle kontrollida ja Lauraga Aura keskuses sulistamas käia. Mina aga võisin Pärnusse tagasi sõita ka Tartu kaudu. Nii, me Tartus kokku saimegi. Liis kahjuks ei osalenud, sest tal olid Paunapõllul ratsutamise võistlused, kus ta kindlasti osaleda soovis. Ülejäänud kamp oli kõik ilusasti kohal. Õhtusöök möödus mõnusas ja lahedas meeleolus. Restoranile omaselt väga palju just süüa ei antud :D.  Peale õhtustamist pudenes meie parv igaüks ise suunda laiali: mina sõitsin Pärnusse, Liina suundus lõunakaarde Riia suunas, Andrese sõitis algul Viljandi poole, et õunamahl kaasa haarata ja edasi sealt Tallinna. Kaarel ainukesena jäi paigale. 3 tunni möödudes olime kõik ilusasti sihtpunktidesse jõudnud. Ilusat kooliaasta algus õppureile!

Esmakaardistus Lavassaares ja Pärnumaa päevaku korraldamine

Lavassaare kaardistamise idee oli Veljol juba umbes 7 aastat peas mõlkunud, kuid eelmisel aastal sai see tegutsemisküpseks. Mina olin assistendi, kaasamõtleja ja fotograafi rollis ja Veljole jäi kaardijoonistamise raske töö. Päevakute kalenderplaani väljatulemise ajaks oli reaalne jooksukaart veel joonistamisjärgus. 

Pilt keelualast

Pilt keelualast

Arvasime, et linnamaastiku kujutamisel ja kohalikku karjääri kaardil kajastades ei saa meil olema mingitki pistmist Keskonnaameti lubade jms, kuid võta näpust ootamatult sadas Keskkonnaametist päevaku korraldamisele komistuskive. Kaardistavast alast pea 1/3 langes kasutusest välja. Ei, aidanud, ei üle küsimine ega tõendid sellest, mis karjääris tegelikult igapäevaselt toimub (rallitatakse ja sõidetakse muude mootorsõidukitega), mingeid järeleandmisi. Õnneks keeluala hõlmas ainult karjääri põhja ja kaldad oli päevakulistele avatud. Nii palju kaardistamise emotsioonidest. Kaart sai valmis, rajad tehtud ja tänaseks päevak ka korraldatud.

Raja maha panekuks, võistluskeskuse loomiseks jm toimetamiseks võtsime endale piisava varuga aega. Ilmataat oli meie jaoks helde, päike paistis, oli peaaegu soe. Punktide maastikule viimise jagasime ära loogika alusel, et need punktid, mis lukustamist ei vaja, jäävad minu kanda ja linnasisesed lukkudega, Veljole. Olime küll kahekesi, kuid aega kulus ikkagi palju - mõlemad olime ametis üle tunni. Võistluskeskuse ülespanemisel külastas meid ka Lavassaare Külaseltsi esinaine, kes uuris lubade jm asjade kohta. Samas avaldas nördimust, et neid teavitatud poldud - et külainimesteni info ei jõudnud. Tegin kiirkorras ka kogukonnale teavituse FB külaseltsi gruppi.

Punkti näidised

Hoolimata varutud lisaajast, saime ju raja tund enne starti maha, armuaega me söömiseks ja istumiseks ei saanud.  Esimesed võistlejad olid juba tund enne starti kohal. Riburadapidi järgnesid järgmised varajased. Esimesed rajatestijad said kaardid juba kella 16st. Minu ülesandeks oli jälgida, et keegi enne staardipiiksu kaarti vaadata ei saaks ning jätta samaraja jooksjatele väikene stardivahe.  Kogu seda päevakumöllu vaatasid pealt kohalikud Lavassaare lapsed, päris mitmed said hiljem endale si-pulga ja kaardi koos lubadusega hiljemalt kell 19 tagasi olla, et oma kodumajade vahel piiksupukte otsida.  Algul oli üks 7 aastane julge poiss, hiljem oli neid kokku pea kümmekond. Tavapäevakuliste emotsioon rajalt oli positiivne ja osalejatele üllatusi pakkuv. Nagu selgus, polnud enamus päevakurahvast Lavassaares varem käinud ja ootused maastikule olid eelnevalt pigem tagasihoidlikud.  Keegi rajalttulnutest ei virisenud, punktid olid õigetel kohtadel ja kaardistuse üle peaaegu märkusi ei tehtud. Nii mõnigi avaldas arvamust, et Lavassaare maastik kannataks ära ka mõne suurvõistluse...??? Eks aeg näitab, mis sellest maastikust edasi saab ja kuidas kasutust leiab.

Suur töö on tehtud. Meie oleme samuti väga rahul. Aitäh kõigile, kes meiega seda päevakuaeg eile nautisid ja jagasid. Uute kohtumisteni Kris ja Veljo :)

Lastel külas

Puhkusenädal algas esmaspäeva hommikul juba varakult. Selleks, et Liinat näha ja temaga ka mõni sõna juttu vesta, oli mul vaja Pärnust Riia poole liikuma hakata juba kella 6st hommikul. Nii, nagu plaan ette nägi, jõudsin poole 9ks hommikul Riiga. Waze saatis mind hommikuste Riia ummikute tõttu huvitavat teed pidi sihtkohta. Sain ikka igasugu nurgatagustesse piiluda. 

Liinaga koosolemiseks jäi meil napilt tund - väike kohvi ja kaasavõetud Pärnamäe ekleeride seltsis möödus kiirelt. Edasi suundusin mina Ikeasse ja Liina kooli. Ikea reis oligi tegelikult peaeesmärgiks, sest Kaarlil puuduvad endiselt elamisest laud ja toolid. Istub teine kui mingi idamaalanne padjakuhja otsas laua ääres, et süüa. Igal juhul Ikeas sai käidud ja kella kaheks jõudsin juba Pärnusse turule, et osta paar kilo hakkliha. Päeva teine pool mööduski suures osas köögis, sest kotlettid vajasid praadimist, juurviljad koorimist, kartulid keetmist jne. Kuna Kaarli köögi ja söögitegemise tingimused sellised kesised, siis hea emana otsustasin talle kingituseks kaasa võtta mõned söögikorrad.

Teisipäeva hommikul suundusimegi Veljoga Tartusse. Veljol oli vaja seal tööd teha ja mina kasutasin võimalust kaasreisijana oma kodinad ja kingitused Tartusse toimetada. Tartus käik oli kui liinitöö - kõik aeg oli millimeetri täpsusega planeeritud. Veljol pidi minema aega sutsu üle tunni ja Kaarlil oli enne kooli 2 tundi minuga toimetamiseks. Kiirkorras sai ostetud aknale ruloo ja voodisse madratsi. Tänu kiirele tegutsemisele õnnestus meil korraks jalga puhata kalamajalikus kohvikus "Karlova kohv".  

Edasi saime kraamist lahti ja igaüks suundus oma tegutsemist pidi edasi. Kaarel läks kooli ja meie võtsime suuna taas Pärnu peale. Puhjas külastasime Piilu baari ja tegime seal ühe lõunapausi. Koht oli rahvast täis, toit oli hea ja ports  suur, kuid naisterahvastele seal mõeldud poldud - võibolla polnud ka tarvidust, sest olin ainus naiskülastaja - ülejäänud paarkümmend olid mehed. Igas tahes poolt praadi mulle ei müüdud, seega pidime allesjäänu karbiga kaasa pakkima.

Pärnusse tagasi kiirustamise teiseseks põhjuseks oli Liina saabumine Riiast Pärnusse. Nimelt läks tal hambaklambrite traat kuskilt lahti ja see vajas kiiret reageerimist. Liina proovis leida aega nii Tallinnas kui Tartus, kuid lõpuks leidis ta kolmapäeva hommikuks vaba tohtriaja hoopis Pärnust. Nii, ta siis Luxiga Pärnusse saabuski. Hommikul kiire arstil käik ja juba enne 9t ta oli juba taas teel Riia poole.

Puhkuse lainel

Nädalane puhkuse periood algas juba kolmapäevast. Üllatuslikult tuli Veljo seekord koju tagasi hoopis lennukiga, nii et kolmapäeva öösel alustasin puhkust justnimelt lennujaamast. Ilm oli suviselt soe, kella ühe ajal öösel näitas termomeeter üle 20 kraadi sooja, oli tuulevaikne.

Põrutasime Pärnusse, et naasta tagasi alles 23ks. 

kolmapäeva elasime sisse ja puhkasime, neljapäeval käisime Toris Pärnumaa neljapäevakul. Reedel pakkisime asjad kokku ja nädalalõpp Saaremaal võis alata. Ilm oli vihmane ja tuuline. Tahtsin veel kella ära käia Koigi rabas, kuid kehvad ilmaolud sundisid meid otse Kuressaarde suunduma. Kuressaare kesklinnas polnud mul varem õnnestunud käia, kuid see on imeilus. Saan aru, et ehitustööd on veel lõpetamisejärgus, kuid tulemus on väga hea.

Reede õhtupooliku veetsime Kuressaare teatris hooaja esietendusel "Röövsaak". Saal oli saanud väikse värskenduskuuri - anti teada, et nüüd on saalis radiaatorid ning pleede enam ei jagata.

 

Laupäeval toimus, meie Saaremaa reisi peasündmus Ultima Thule maraton. Veljo osales maratoni distantsil ja mina läbisin 10km. Ilm oli ilus, kuid tuuline.  Minu eesmärk oli 2tunniga ära joosta 10 km, käia pesus ning süüa ja jõuda õigeks ajaks Veljo 26 km le, et anda talle üle manustamist ootavad jõugeelid. Olin ajagraafikus ning kokkulepitud teeninduspunktid töötasid.  Minu 10km aeg oli 1:13, 49 ja Velo jooksis maratoni ajaga 3:21,26.  Enda jooksu kohta nii palju, et esimesed 6 km oli ok, kuid siis andis tunda, see, et ma pole selliseid 1tunni või vähe pikemaid treeninguid teinud. Joosta jõudsin, kuid tempo langes. Vähemalt ei käinud ma kordagi. Edasi suundusime massaažile. Mina sain klassikalise masaaazi ja Veljo proovis mudast lõõgastust. Hiljem tegime tiiru SPAs ja kinnitasime keha. Õhtul sai veel muulil jalutatud. 

Pühapäeval ootas meid Kuressaare Õunakohvikutepäev, ilmateade lubas maru ja tuult ja vihma. Ja see kõik oli pühapäeva hommikuks kohal. Õunakohvikutepäev algas kella 12st. Valisime endale välja kalalise koha ja läksime proovima angerjasuppi. Ilm oli külm, vihmane ja tuuline. Õuna Maiuse koht jäi meie poolt ka ainumaks külastuskohaks. Otsustasime ilma tõttu varem mandrile tagasi sõita, kuid sama moodi mõtlejaid oli palju. Nii me saimegi sadamas paar tundi üldjärjekorras oodata enne kui tunnikese enne oma laeva lõpuks Saaremaalt minema saime. Oli tore ja väga oodatud nädalavahetus. Aitäh, kallis :) . Natuke ilm mängis mäkra, kuid enamuse planeeritust saime ilusasti tehtud. ps: Praamil kohtasin ka ammust sõbrannat ja kooliõde Kadrit koos oma kaksikõe perega. Oli meeldiv taaskohtuminen :)

Emv pikk rada

Esimene nädal uue elukorraldusega on möödunud. Eks meil oli eelmiselgi aastal selliseid aegu, kus pidin nädalakese üksi olema, sest Kaarel oli kuskil võistlus või treeningtuuril. Eks näis kuis
edasi, esimene nädal on läbi. Nädalalõpp oli siiski veel harjumuspärane - EMV pikal rajal. Kaarel tuli autoga Varbolasse otse Tartust ja mina istutasin end Leppikute autole Kloostrimetsast.

Varbola linnuses olime kunagi lastega käinud, kuid tookord puudusid võistlusega seotud inventar, seega oli mälestus, tollest käigust, teine. 

Esimest korda kandis Kaarel Eesti võitlusel GPSi. Oli ikka huvitav ja pingeline vaadata, mida ja kuidas nad seal metsas toimetasid. Eriti kui veale mindi. GPSi vaadates tundus Kaarli pika raja sooritus selline ebakindel ja kõhklev. Hiljem Kaarli kommentaar: "tegin võimalikult vähese pingutusega esikoha jooksu". Rajal kaotas ta Kiuri ja teadmata tema edenemisest oli ta kiirust lisanud, et esikoht ikka käest ei kaoks. 3 punkti enne finishit oligi veel Kiur ees, kuid lõpuga võttis Kaarel ikka oma, kui tempot lisas.

Pühapäeval tegin värskele tartlasele kaasa toidumoona portsu, et noormehel algus ikka  vähe kergem oleks. 

Uus kodune elu

Tänast päeva olen oodanud, kuid samas kartnud. Ükskord peab see saabuma ja minul on selleks päevaks just tänane päev. Nimelt linnupojad on kodust nüüd kõik välja lennanud, esialgu küll ainult koolides kaugetes linnades. Jah, Liina läks eelmisel aastal Riiga ja nüüd sõitis Kaarel Tartusse elama. Ise olen elamas Pärnu ja Tallinna vahel. Liina juba teatas vanaemadele, et Tallinnasse hakkab ta veel harvemini jõudma, kui eelmisel aastal..., et läheb kas Kaarlile Tartusse külla või sõidab minu juurde Pärnusse. Vanaemad jäid vähemalt esialgu pikaninaga. Eks näis kuidas nii elatud saame.  

Natuke olen Kaarli pärast murelik, sest koolipäevad on tal pikad ja noormehel on suur soov treeningutega veelgi jõulisemalt jätkata, kuid kes teeb trenni peab ka korralikult sööma... Tema külmkapp pole kahjuks isetäituv ja päevaplaani peab ta nüüd lisaks kooliskäimisele ja trennitegemisele veel mahutama poes käimise ja söögitegemise. Nii, las harjutab. Nutika noormehena kasutas ta tänapäeva nutiseadet ja lõi Tinderisse konto, kus tutvustas end nii...  Leidis, et küll on tore teenustevahendamise platform, kes soovib süüa ja kes süüa teha - need saavad kokku või kel on muru ja teisel jälle niiduk muruniitmiseks jne. Võimalusi pidi olema tuhandeid. Eks näis kuidas tal selle söögitegemise ja tegijaga läheb :)

Kõik, kõik on uus sel septembrikuul. Head kooliaastat kõigile!