pühapäev, 28. oktoober 2012

Viited USA o-võistlustele

Liina ja Kaarel NYs Vabadussamba taustal
Lapsed on reisilt tagasi. Kaasas suur hulk positiivseid emotsioone. Meie lumerohkus neile muidugi ei meeldinud, sest eelneval päeval olid nad ju olnud Floridas päikse käes  (orkaan Sandy kätte nad ei jäänud ja neiut ei näinud ka). Lingi alt leiate laheda  pildialbumi orkaan Sandyst.


Kaarel ja Liina  Disney Worldis Orlandos


Lisan siia lingid USA o-võistluste kohta, mille brozüürid õnnestus neil saada:


1.    Adirondack Adventures A-Meet 2013 U.S Individual Orienteering Championships

May 10-12, 2013 near Lake George, New York
http://empo.us.orienteering.org/adkadventures

2.     2013 OUSA TWO-DAY CLASSIC ORIENTEERING CHAMPIONSHIPS
Letchworth State Park -Portageville, NY
October 5-6, 2013  
http://roc.us.orienteering.org/2013classicchamps.shtml

3.    NAOC2014 Ottawa Canada 
October 10th-13th 2014
http://NAOC2014.ca or Facebook.com/OttawaOFest    
Contact: jeff.teutsch@gmail.com

4.    OttawaOFest.ca 
21-22. September 2013
Facebook.com/OttawaOFest or     http://NAOC2014.ca                      
Contact: jeff.teutsch@gmail.com
NAOC 2012 3 päeva võistluskeskus. Jah pilt on võetud nende öömaja trepilt

reede, 26. oktoober 2012

Hakkas pihta ... esimene lumi


naabri kask
Ilmateade pani seekord täppi. Lubati lund ja hoiatati autojuhte läheneva lume eest ja lumi tuligi. Ega ta oodatud polnud. Lootsin tänasel vabal päeval lehti riisuda ning õunu korjata, aga tuleb hoopis lume koristusega tegelema hakata. Kuna õues on külm ja puhub vinge tuul, siis hetkel pole ma veel lumekoristusega tegelema hakanud. Loodan, et sulab ise ära.
Käisin täna turul. Linn oli autodest tühi ja turg oli inimestest tühi. Need kellel olid suverehvid talverehvide vastu vahetamata, need vist hoidsid linnast kaugemale. Minu autol olid, aga talvesussid all ja linnaluba käes.
Sadu jätkub.. 

pühapäev, 21. oktoober 2012

Libahundi jälg Pääskülas

Tõnis, Paul, Mihkel, Liisu ja Sirkka
Libahuntisme seekord siis kodulinnas, Tallinnas. Ilm oli olnud terve nädala vesine ja ka laupäeval metsas saime sügisilma tunda. Õnneks ei ole halba ilma, vaid on vale riietus. 
32 KP lähedane maastik
Liikusime seitsmeses grupis: 3 äiskasvanut ja 4 last. Mõlema võistkonna nimi oli HP-Sport Team  .... Quattros olid Liis, Mihkel, Kris ja Triples Kaie, Tõnis, Paul ja Sirkka, eks me looda nüüd Heiki meelespidamisvõimele :D.  
Stardiülesandes me feilisime ja panime vastuseks 1, hiljem saime teada, et pesakaste olnud ikkagi 2. Edasi lasime lastel end 27 KP toimetada. See ka Mihklil ja Tõnisel õnnestus. 39 KP õnnestus samuti, kuigi oskasin Hiiu metsaradade rägastikus algul vale raja valida.
Vaade sillalt teel 40 KPi
 32KP ja 40 KP tulid kõige suuremas vihmasajus. Teel 82 KP tahtsid lapsed söögipeatust. 82 KP oli rahvast väga palju. Orienteerujad olid tornis ja torni alune oli väikeseid lapsi täis. Kogemata märkasin torni all üht koostööpartnerit. Uurisin, kas ta on ka Libahuntija? Ei, tema on seal hoopis sünnipäeva külaline. Sünnipäeva pidu pidas hoopis minu kunagine klassiõde Ann. Tema oli poja sünnipäeva puhul külalised sügisesse metsa viinud. Lisaks oli sünnipäeva külaliste hulgas ka minu kunagine klassijuhataja.  Nii, siis juhtuski, et minu võistkond lahendas lisaülesannet ja mina samal ajal olin sünnipäevakülaliseks ja suhtlesin vanade tuttavatega. Väga tore kohtumine oli! Mihkel leidis metsast kõik 4 punkti üles. Väga tubli!
Mihkeli ja Pauli ettevalmistused laskumiseks
 Edasi joogipunkti, kus oli allikas ja suund linna poole tagasi. 48 kp punkti parandus oli meil tegemata ja nii see meil võtmata jäigi. Enne punkti jõudmist lasime lastel väikesed lisaringid joosta. Otsisime esialgu vale teeotsa otsast. 34, 21 ja 26 KP raskusi ei tekitanud, kuid meie reisikaaslasest uustulnuk Ekke-Paul hakkas väsima.
Mihkel vägitükil
83 KP ootasime lastele rõõmsat lisaülesande lahendamist, aga midagi nii ülekäivat ei osanud me sealt oodata. Mõlemad võistkonnad lahendasid ära sise-o ülesande. Arvatavasti toimus sise-o vanas viljaveskis vms. ülesande teine pool oli, aga viiendalt korruselt julgestuse toel alla laskumine. Mihkel lahendas ülesande edukalt, kuid ei Paul ega Tõnis leidnud endas julgust ülesannet sooritada. Poisid olid nördinud ja kurvad. 
45 KP lõpetas meie seekordse libahundi otsimise. Kokku korjasime 44 punkti.
Bassein oli mõnus ja saun veel mõnusam, lapsed aga lustisid basseinis ja eelnevad väsimusemärgid olid pühitud kui tina tuhka.
*****
Liinal ja Kaarlil hakkavad võistlused NY lähistel läbi saama. Kaarel skooris kõigil 3 päeval ja saavutas Põhja Ameerika MV M12 klassis esikoha. Liina oli kahel päeval 2 ja ühel päeval esimene. Talle kokkuvõttes 2 koht. Issi pjedestaali kohtade eest ei võidelnud. Ilmad on neil seal suhteliselt jahedad, lisaks sajab vihma.  Täna lähevad nad tagai NY ja plaanis on Spidermani muusikali külastus Brodwayl. 

reede, 19. oktoober 2012

Põhja-Ameerika MV live lingid

Teada olevalt on Liina ja Kaarel hetkel USAs NY lähedal metsas võistlustel. 


Nende tegemistele saab kaasa elada : 

live tulemused avanevad siit.

Hetkel võistlus käib.

reede, 12. oktoober 2012

Sürakuusa, Noto, Avola - VII päev

Vaade Noto barokklinnale
Mitu korda lasin peas mõtte läbi, et mis siis kui ei läheks viimasele eskursioonipäevale. Makstud ju oli ja Sürakuusa oma antiikmaailma kuulsusega - loomulikult ahvatles mind, kuid puhata oleks ka tahtnud ja Taorminasse tagasimineku soov oli samuti suur. Kaalusin ja vaagisin ja otsustasin siiski eskursioonipäeva kasuks, sest tundes ennast oleksin hiljem kahetsenud, et nii oluline paik oleks teistpidi otsustades jäänud nägemata.
Antiikne Kreeka teater Sürakuusas
Hetkel on reisist möödas juba 2 nädalat ja minu sulg on tühi. Panen parimatest paikadest siia üles väikese pildimaterjali.
Sürakuusa katedraal
 Sürakuusa katedraal on väga kummaline nähtus. Nimelt: (vaadates fotosid) on näha, et katedraali seintes on näha Kreeka templi sambaid. ja nii ongi. Sürakuusa katedraal on ehitatud antiikse templi asukohale ja sambad on katedraali ehitusel ära kasutatud.

Avolas käisime veini ostmas. 

Reis oli väga lahe ja bussireisil pole häda kedagi. Ilm oli ka super!  Ma olen reisiga ikka väga rahul ja Mae giidina mulle ka meeldis. Ainus mis jäi nagu vajaka, oli see, et meid kaubanduskeskusesse ei viidud. Ostsime oma ostud kõige kallimatest turistile mõeldud poodidest. No, mis teha! Samas Etna nõlvalt mesiniku poest tehtud ostud olid kümnesse. Väga head ja huvitava maitsega meed sai  sealt külakostiks kaasa toodud. Juheiii....!!!!!

neljapäev, 11. oktoober 2012

Eolie saared -VI päev

üle mere on Itaalia maismaa osa
Tükike Sitsiiliast on veel avaldamata.  Eelviimasel päeval käisime Eolie saari väisamas. Saared on vulkaanilist päritolu ehk saared ongi vulkaanid. Teel sadamasse möödusime Messina linnast, sealt on kõige kitsamast kohast kõigest 3.8 km Callabriani, mis on teadupärst juba Itaalia. Varahommikune kiirtee oli vastasuunas umbes ning autod suunati mujale, sest üks auto oli läinud põlema. Meie nägime ainult suitsusammast. Tagasisõites olid õnneks teeolud normaliseerunud. 
laeva vahuveed
suletud pimsi tehas
Päeva eesmärkideks oli külastada 7 saarest kahte: Liparit ja Vulcano saart. Meie laevuke sõitis saartele tund aega ja kihutas mis hull. Meie rannikul laevad küll sellise hooga sõita ei saaks. Laevasõidul lootsin meres näha delfiine, kuid ei õnnestunud. 
Lipari sadamas ostsime 10 Eur eest saare eskursiooni, mida Mae ei osanud meiele soovitada kuna ta polnud ise sel käinud. Julgeid tuuritajad oli 4. Ja meie kõik jäime saare tripiga väga rahule. Autojuht purssis natuke ka inglise keelt: nii saime teada, et saarel on 2 kooli, haigla, üle 20 000 elaniku. Talvel temperatuur alla 10 kraadi naljalt ei lange ja suvel küündib temperatuur vahel üle 45 kraadi. Nägime kohalikku külaelu ning imeilusaid vaateid merele ja naabersaartele.
Panarea ja Stromboli saar
vaade Salinale
Stromboli saar on huvitav seetõttu, et sealne vulkaan purskab iga 20 min. tagant. Salina saarel elab 3000 elanikku ning lapsed käivad Liparisse kooli. Viimased hingematvad saare pidid tegin Vulcano saare suunas. Kaugusest paistab saar imeilus, kohapealne on kahjuks tüüpiline turistilõks. 
vaade Vulcanole laevalt
Nimelt viiakse turiste sinna seetõttu, et Vulcano saarel on väävlimuda bassein, musta liivaga rand, väävli auruline vulkaan, kust kuuma väävli auru tuleb nii merevette kui ka kraatriotsast. Väävel teadagi lõhnab ??? kuidas ??? , loomulikult on saarel väljakannatamatu mädamuna lõhn. Vulkaan purskas viimati sadakond aastat tagasi. Kuna hooaeg oli läbi, siis vulkaani alune kaubandus korjas end kokku ning hais oli hingemattev. Tore, et seda sai külastada, kuid veel parem, et sealt ära sai. 

kolmapäev, 10. oktoober 2012

Etna - müstiline vulkaan ja Alcantara jõgi

bussi aknast nähtu, teel üles
kaart infopunktist
Kõikidel päevdel, mil olid eskursioonid, sõitsime me Etnast mööda. Pilk uuris vulkaani tippu: kas on selge või pilvine? Lootsime, et meie külastuspäeval pilvepadi Etna tipus puudub. Ja nii oligi. Vulkaan Etna jättis mulle sellest reisist tõenäoliselt kõige tugevamad emotsioonid. Kui ennemalt ei suutnud ma mõista inimesi kes vulkaani jalamitele on kodu ehitanud, ega soovi sealt lahkuda isegi mitte evakuatsiooniks? Siis peale Etnal käiku olen ma kindlasti oma mõtteid ses suhtes korrigeerinud. Kirjeldaksin oma mõtteid järgnevalt: müstiline, suursugune, täiuslik, stiilne, viljakas, aukartustäratav, kihvt, lahe, mõistatuslik, helde, kõikvõimas jne.  Etnale üles sõites läbisime mõned nõlvadel asuvad linnakesed ja edasi juba mööda sinka-vonka teed üles. Teel üles möödusime laiadest kastanimetsadest. Etna nõlvad on väga viljakad, sest aastatuhandete jooksul nõlvadelt alla voolanud laavakihid ja on murenenud väga mineraalide rikkaks mullaks. Kastani metsadest kasvab palju puravikke. Peale lõunal sõime kohalikus söögikohas puravikupastat, mis oli just sealt samast metsast korjatud. Muideks seenele minekuks peab Sitsiilias taotlema seenekorjamise luba st. peab sooritama seenetundmise eksami. 
vaade funikulöörilt
Bussiparklase jõudes oli ilm Etna tippu minekuks sobilik, pilvi polnud. 2000 m pealt sõisime  suusatõstukiga üles . Sõit kestis üle 20 minuti. Edasi uuesti bussi peale ja 5 kilomeetri pikkune tee, et jõuda üles 2002 aasta kraatri juurde. 
Olime jõudnud 3000m peale üle mere pinna. Minu kõrgus rekord. Üleval oli väga-väga külm ja hirmus tuuline. Hingata oli kehva. 
Pildid räägivad enda eest:


enne oli maja ...


vaade kraatrisse
nüüd on kõik laava all peidus

vaade kanjoni
 Edasi läksime Alcantara jõeorgu külastama. Vaatepilt oli muinasjutuline. 
vapustavad laavakihid


 



esmaspäev, 8. oktoober 2012

Taormina ja Enna -III ja IV päev



NB! redeli pikkus!!!!
Ennelõunat avanes meile suurepärane võimalus oma aega ise sisustada. Kasutasime seda loomulikult ujumiseks, mis kahjuks jäi natuke napiks kui algselt planeeritud, sest taevas oli pilvine. Lõunalauas saime ka sahmaka vihma. Peale lõunat läksime naaberkülla Taorminasse. Taormina on imearmas linnake, kuid totaalselt turistidest ülerahvastatud. Taormina on iidne Vana-Kreeka linn, kus asub hästisäilinud kreeka teater. Teater on ehitatud kaljusse ja etenduste dekoratsioonideks oli Etna.  Peale varemate külastust tegime tutvust linna ja kaubandusega. 
bussiga sõiduks kõlbulik
Vaade Taorminast alla Letojannile.

Järgmisel päeval viis tee meid saare lõunakülge Vahemere äärde, Agrigentosse. Enne, aga külastasime Kesk-Sitsiilias asuvat Enna linna. Teel sinna möödusime viinamarja istandustest.   Kuna viinamarjad olid just valmissaanud kaitsti söögiviinamarju kilega, et  päike neile liiga ei teeks. Samuti köitis meid huvitav fakt, et Sitsiilias tehakse loomadele heina, aga mitte talvesöödaks nagu meil kobeks, vaid suvesöödaks. Suveperioodil on ilm nii kuum ja heinalist toitu loomadele napib. Teravilja saaki ja tsitruselisi saadakse aastas korra. Kliima poolest võiks teravili valmida 2x aastas, aga kuivaperiood ei lase sel sündida. Veel kasvatatakse oliive, pähkleid, mandleid, arbuuse, meloneid jms. Tomateid ja aedvilja kasvatatakse aasta läbi.
Enna  linna sissesõit oli elevust tekitav: esiteks asus linn kõrgel mäe otsas ja teiseks kulgesime oma suure bussiga mööda imekitsaid Enna tänavaid. Peale vaateplatvormi, kust avanes ümbruskonnale kaunis vaade, pälvis meie tähelepanu hoopis Enna katedraal ja seda kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks oli katedraalil kaunis puidust lagi ja teiseks redel. Olete te nii pikka puust redelit varem näinud? Mina ei olnud. Võib-olla on kõigis katedraalides sellised redelid, kuid mina polnud neid varem märganud.
Ilm oli väga kuum. Agrigetos külastasime Templite orgu. Templite orus nägime antiikaja templeid. 
Vaade orule
Õhtu kulmineerus õhtusöögi ja veini degusteerimisega Etna nõlvadel asuvas Murgo veinimõisas. Tutvustati ka veini valmistamise viise, hoiutingimusi ning vahuveini tegemise tehnoloogiat. Veine saime ka maitsta. Õhtusöök oli 5 käiguline: kus esimesks roaks olid snäkid, siis 2 pastarooga, liha ning lõpuks magustoit.

pühapäev, 7. oktoober 2012

Palermo, Monreale - II päev

Kiirtee alune jõgi, mille kõrval asus bussi parkla.
Rosalia paadis
Palermo kalaturu lähistel
Hommikusöök oli meie mõistes kesine, kuid kui arvestada, et lisaks moosisaiale pakuti meile ka keedumuna, vorsti, juustu, tomatit, kurki ning helbeid, siis oleks võinud hullemini minna. Letojanni tänavad on kitsad ning väikesed, tänu sellele ootas buss meid igapäevaselt magistraali ääres parklas, hotellist oli sinna 10 min tee. Parkla asus kiirtee all, mille all lookles kuivanud jõgi. Jõgesid oli Sitsiilias üsna palju, kuid enamus olid veetud. Vesi on neis kevadeti ja paduvihmade ajal. Mõnel pool tundus, et  jõgede põhjasid kasutati kuival perioodil autoparklatena. Kiirteed olid kummalised, kuna suuresosas olid need ehitatud postidele (vt. pilti).  Pühapäeval viis eskursioon meid Palermosse, mis asub Põhja-Sitsiilias. Sõit sinna kestis mitu tundi, kuid siiski küllalt kiiresti, sest enne Catania- Palermo kiirtee ehitamist kestis sõit kahe linna vahel terve päeva. Esimene peatuskoht oli Kaputsiinmunkade ordu katakombid. Vaatepilt neis oli õõvastav ning ma ei soovi sellest midagi  kirjutada. Kel, aga on huvi, siis see võib lugeda Maalehe artiklit katakombide kohta siit. 
II Maailmasõja rusud Palermos
Rosalia paadis (vt.pilt) on Palermo kaitsepühak, kes päästis Palermo linna katku küüsist. jalutuskäik Palermos oli huvitav: väga väikesel territooriumil saime näha nii ülesmukitud "ilusat" Palermot kui ka samas olevat getolikku tegelikkust. Imekspandav on, et Itaalial pole 70 aasta jooksul olnud võimalik ülesehitada II Maailmasõja pommirünnakutes kannatada saanud hooneid.  Linnapargis nägime Sitsiilia suurimat/jämedaimat puud Ficus magnolicat. Puu justkui liiguks, hõivates ühasuuremaid territooriume, kasvatades nõnda oma tüve. Ülevalt okstelt ripuvad kasvud/väänded/õhujuured vms meenutades liaane, millega tarzan oma õhusõite tegi. Kui need juured pinnast puudutavad, siis saab neist uus tüvi. Keeruline, kuid sellise mulje see puu mulle jättis.
Huvitavaid fakte veel: neil seal toimib nimelt "ämbrikaubandus". ???? Justament, mis asi see veel on? Aga toimib ja edukalt. Nimelt rõdult lastakse nööriga alla ämber, kuhu kaupmees paneb kliendi tellitud kauba, ning klient vinnab selle üles ning saab kauba kätte. Giid põhjendas seda sellega, et vanades majades ei ole lifti ning inimesed ei viitsi treppidest käia. Kui poleks näinud ei usuks ise ka, kuid Palermos ringi käies nägime me korduvalt kuidas ämbrid alla lasti ja need kraamiga täitusid.
Veel rubriigist "mida see Savipäts" veel välja ei mõtle", aga teades, kuidas Itaalias elu käib, siis on tal veel omajagu arenguruumi. Nimelt: liinaliinibussid ja eriotstarbelised sõidukid võivad kohati sõita telliskivi alt läbi ehk vastassuunas. Kasutasime ka seda võimalust, kuigi me polnud linnaliinibuss. Teiseks on Itaalias selline kord, et tühja korteri võivad võõrad hõivata ja sinna elama asuda. Pärast on tegu, et neid välja saada. Jabur!, aga nii see riik on siiani toiminud.  
Järgmisena külastasime Monreale katedraal.  See on üks väheseid kirikuid, mis on mulle sügava mulje jätnud. Nimelt on kirik kaunistatud imeväikeste mosaiikidega, mille tausta ehk põhivärviks on kuldne. See on kui ülisuur puzzle, mis ehitusmeistrite poolt on kirikuseintele ja lakke kokkupandud. Igaljuhul soovitan külastada, kui peaksite Palermo lähedale sattuma.

laupäev, 6. oktoober 2012

"Puhkus" Sitsiilias - esimene päev

Purskaev kalaturu ees
Nii, et siis tagasi. Kirjatüki pealkirja lugedes on tunda intriigi..., miks ometi olen puhkuse jutumärkidesse pistnud? Puhkus oli suurepärane, kuid hirmus tegus. Kõik päevad olid tegevuste ning eskursioonidega täidetud. Niisama aega peaaegu, et ei olnudki, aga kõigest järgemööda.
Mõõkkala 
Cataniasse jõudsime kella 6 paiku hommikul. Lennuki täis puhkajaid jagati busside peale: kes ringreisile, kes kultuurireisile, kes siia või teise hotelli. Olles roheline kui varasuvine õun, ei taibanud ma nende bussinumbrite ja istekoha numbrite olulisust. Kui buss sai valitud ikka õige, siis istekoha numbritele ei tahetud esilagu suuremat tähelepanu pöörata. Samas mõnele oli oma koht ülitähtis... õigustatult. Vaatasin seda istekoha virr-varri huviga kõrvalt ja väikese muigega, lihtsalt oli võõras ja kummaline. Minu n.ö istekoha naaber (kauaaegne Germalo klient), aga tegi mulle süsteemi selgeks. Nimelt, kes reisi varem broneerib saab bussis parema koha.Parem koht tähendab eespool istumist. Tänasin mõttes inimest, kes ei saanud tulla ja kelle koha ma endale sain. Istusin kohal number 10. Giidiks saime kohaliku eestlase Mae Meruski, kes on kirjutanud raamatu "Minu Sitsiilia" ja  elanud Sitsiilias juba 8 aastat. 


Mae sai endale esimeseks päevaks kohe raske ülesande, nimelt oli tarvis meile leida tegevus varahommikuses Catanias, sest hotelli ei saanud me enne 14 jõuda. Inimesed olid magamata ning söömata ning mitte just kõige värskemas ning erksamas meeleolus. Mae viis meid Catania kalaturule, mis päris kindlasti äratas üles meie haistmismeele. Kalaturg ei asunud otse mere ääres, vaid vanalinna kitsastel tänavatel.  Pikk jutt ei suuda kirjeldada kalaturul toimuvat. Piltidelt paljastub turu ehedus. Kalaturg läks sujuvalt üle köögi-, puuviljade ning liha ning juustutoodete turuks. Kui algul oli turul mõnus liikuda ning pilte klõpsutada, siis mida edasi seda rohkem rahvast sinna vooris ning kisa ja kära muutusid kõrvulukustavaks. Müüjad müüsid kõvahäälselt oma kaupu püüdes ülekarjuda naabermüüjast. Kala ma endale suveniiriks turult ei ostnud, kuid esimesed imemagusad viinamarjad sai ostetud. Veel infot: Catania on Sitsiilias suuruselt teine linn Palermo järel ning Catania sümboliks on Must Elevant.

Kohalik kalapaat Letojanni rannas
Letojanni mereäärne keskväljak
Ööbisime väikeses kuurortis Letojannis San Pietro hotellis.  Ilm oli terve nädala väga mõusalt soe 27-30 kraadi ning meri asus hotellist mõnekümne meetri kaugusel. Loomulikult siirdusime peale hotelli jõudmist koheselt mereranda. Mere äär ei olnud ei liivane ega ka kivine ega ka kruusane,  vaid liiv oli kui suure sõelaga läbi sõelutud millest peenem osa on ära tarvitatud ning jämedamaga ei ole osatud muud teha kui  mereäärde visata. Igaljulul jalataldadele oli sellel kõndimine suurepäraseks masaaziks. Merevesi oli soe, puhas ning läbipaistev. Ujumas sai käidud palju, kuid tihe ajagraafik ei võmaldanud meil veeprotseduure liialt nautida. Tihti käisime ujumas kas õhtul pimedas või hommikul vara enne väljasõitu. Letojannis oli puhkuse hooaeg põhimõtteliselt läbi ning paljud söögikohad olid oma tegevuse juba selleks aastaks lõpetanud. Samas meile see sobis, sest mererand oli meie päralt. Kohalikud suurt vees enam ei käinud, nende jaoks oli vistiti vesi juba jaheda võitu, kuid meie jaoks oli vesi väga soe ning mõnus. 
Esimene õhtu valmistas meile ärevusttekitava sündmuse: nimelt Letojanni kõrval asuv mägi läks põlema. Huvitaval kombel kohalikke see kuidagi ei huvitanud, samuti polnud näha ei politseid, tuletõrjet ega ka kustutamisele viitavat tegevust. Olles tol hetkel veel täiesti võhik hindamaks kaugusi sai kaalutud isegi võimalust, et Etna on hakanud purskama vms. Hommikul saime Maelt teada, et kuna tulekahjusid on palju (enamus on süütamised), siis neid tihti ei kustutatagi. Esiteks ei pääse kustutusautod mägedes tulekolletele ligi ja kui tulekahjud on lokaalsed ning mitte elumajade läheduses, siis lastaksegi neil põleda.