Uue aasta postitused lasevad end oodata

 Aasta algus on ikka rahulik. Veljo kojujõudmise aeg lükkus ühe nädala võrra edasi. Vahetused taheti ikka teha kogu meeskonnaga koos ja nii veniski seekorde vahetus pea 1 kuu pikkuseks.

Kaarlil ikka ei vea. Läks teine uue aasta algul koondisega esimesse trenni, kukkus kännu taha ja murdis oma kämblaluu katki.

Nüüd kus ta on Itaalias  jooksu- ja matkalaagris on tal küll kips juba maas, kuid ortoosiga olles peab ta ikka väga ettevaatlik olema.

Mina sain ka oma nahal tunda Raketi ülesannete tegemist. Olin kutsutud DPD poolt Raketiteadustuudiosse kliendipäevale. Koos sai meisterdatud üks auto ja kaitsemehanism munale, mis kukutati 9,5 m pealt alla. Muna jäi meil terveks, kuid autole mõeldud õhupallimehanismi me võistlusjoonel kasutada ei saanud, kuna testimise käigus purunesid meil kõik 3 meile eraldatud õhupalli. Lõpuks lasime auto teele papist valmistatud kaldteed pidi. Ei jäänud viimaseks, vaid saavutasime II koha.

2 pilti ka Itaalia reisisellidelt.

Kogu Kooinoorte MMi pildi album

Grupipilt

Album on leitav siit. Pildid on teinud Liina Vesilind ja Kadri Parts.

Laul, mida lauldi ja mille järgi koolirahvas murdu tantsuplasile jooksis.

Istanbuli lillevaip

Koolinoorte MM esimesed päevad

Koolinoorte MM orienteerumises toimub sel aastal Itaalias, Sitsiilias, Palermo linnas. Sitsiiliasse sõitsime 1,5 päeva. Vahemaandumise tegime Türgi pealinnas Istanbulis, kus veetsime pea terve päeva. Reis sujus viperusteta kuni jõudsime Catania kohale, õnnelik maandumine toimus  läbi kolme suure jõnksatuse, mis pardalolijates ehmatusi tekitas. Hiljem saime teada, et oli olnud suur tuul, mis võis olla nende järskude õhukukkumiste põhjusteks. Edasi saime oodata oma pagasit, mis tööjõupuuduse, madalate palkade, laupäevase päeva või mõnel muul proosalisel põhjusel, kuidagi pagasilindile jõuda ei tahtnud. Õnnelikena lõpuks lennujaamast lahkudes ootas meid buss koos eesti keelse giidiga, kuid õnnetuseks ei töötanud meie bussis mikrofon ja nii jäigi Sitsiilia kohta käiv info ootama meie tagasisõitu.

3h teekond Cataniast Palermosse lõppes sellega, et algselt plaanitud hotelli asemel oli meid paigutatud vähe väiksemasse, kuid linnale lähemal asuvasse majutusasutusse. Hotell on vähe väsinud, kuid oleme selle vangerdusega rahul, sest meri on lähedal ja asustus samuti.

Esimesel päeval sõitsime 1 h 50 minutit üles mägedesse Ficazzi rahvusparki. Nii see, kui ka kõik ülejäänud bussisõidud on siin paras ooper. Esiteks sõidame turvakaalutustel ainult politseieskordi saatel. Kõik samas majutuses olevad bussid sõidavad igalepoole koos ja korraga. Mõttetuid ootamisi koguneb sedaviisi tunde, kuid midagi pole teha. Õnneks on ilm ilus ja saame nautida päikesevanne, mõned on neid juba üleliia tarbinud ja edaspidi on päikse käes riietes.   

Model oli meie Reaalkooli poiste jaoks esimeseks ristseks välismaisel roheliseks võõbatud okastaimedega kaetud alusmetsaga, tõusude rohkel kaardil. Kõik tulid metsast välja triibulistena, kuid õnnelikena. Käisin ka ise väikesel maastikuga tutvumise matkal. Algul ei aidanud peale kompassi miski punkte leida, hiljem suutsin juba kuidagi ses rohelises vähe paremini enda jaoks vajalikke pidepunkte pidi paika panna. Tegin meie koondise lastest ka mõned fotod. Päev venis väga pikaks, just nende turvanõuete, pikkade vahemaade, käänuliste teede tõttu. Kell kuus  pidi hakkama Palermo kesklinnas avamisparaad, mis algas tegelikult kell 7 õhtul. Kuid ega noored lasknud end ootamisest häirida, rahvusvaheline sõprus oli see, mis ooteaega kõvasti lühendas. Lehvitati lippe, lauldi laule, tantsiti, hüüti oma riigi nime, tehti pilte ja selfisid. Nalja kui palju. Kui tavaliselt läheb ooteag sellele, et paraadi järjekord paika panna, siis seekord hakkas paraad liikuma kuidagi äkki ja jooksu pealt. Oligi hea, jäi see mõttetu jalalt jalale tammumine ära. Paraad oli üliäge! Rahvast oli teede ääres palju, elati kaasa, tehti pilte, mõned linnakodanikud ühinesid vahepeal rongkäiguga. Olime rõõmsad ja rahul. Algul tundus, et tseremoonia tuleb lühike, kuid lõpp venis ikkagi ära. Küll oli lastes rõõmu kui lubati bussile joosta. Õhtusöögile jõudsime peale poolt kümmet õhtul ja sinnagi saime joosta, et mitte järjekorras pikalt passida. Olime esimeses bussis, mis hotelli jõudis nii, et saime teiste ees väikese eelise.

Esimene võistluspäev – tavarada. Hommikusöök siin on suur saiaralli. Olin kultuuripäevaks kaasavõtnud Muhu teraleiva, millele nüüd ise endatarbeks noa sisse lõime. Ei meie jaksa seda saia süüa ja Kaarel ei jõua niimoodi joosta ka.  Hommikul tõusime vara ja juba kell 8 alustasime sõitu maastikule. Stardid algasid kella 11st ja Kaarel startis kõige viimasena kell 14:41. Kogu selle aja oli vaja tal istuda garantiinialas – ühtegi tehnilist vidinat ei tohtunud sinna kaasa võtta. Nii mängitigi hoopis kaarte.

Starti oli 2 km 160 tõusumeetriga. Käisime korra Kadriga treeningumõttes stardis ka, kui enamus lapsi oli õigelajal garantiinist stardipoole ära saadetud. Maastik ja ülevalt avanevad vaated olid võrratud ja kevadine Sitsiilia on imeilus oma rohkete lillede ja lopsaka rohelusega metsas.

Järkjärgult hakkasid meie noored metsast saabuma. Hoidsin silma peal ka online tulemustel. Peale Johanna finishit vaatsin, et neiu läks võistlust juhtima. Hüüdsin Johanna on esimene. Johanna võitiski School W1 klassis. Super!!! Palju õnne sulle Johanna ja Kolla sulle ka. Suur töö on ära tehtud, siit tuleb ainult edasi minna!!

Loomulikult oodati ka Kaarli finishit, lõpuks ta tuli kriimuline kui sõjaskäinu. Tulemuseks kahjuks missed point ehk noormees oli metsas võtnud vale punkti. Meie Reaalkooli poisid olid tublid – kõik tulid metsast puhaste paberitega välja ja läbisid selle raske raja. Väga tublid. Edasi saime bussi, kuid siis ootasime bussis 1,5 h enne kui liikuma saime, sest kõik 7 bussi oli vaja ära komplekteerida.

Õhtul õpiti tantsusamme Kultuuripäeva ürituseks. Kõik karud pandi tantsima J.

Täna kommikupoole saame puhata, pealelõunal on Friendship teatejooks Palermo vanalinnas.  

Minu tehtud pildid on leitavad siit.

Koolinoorte MM Sitsiilias, Palermos

Järgmisel nädalal oleme Liina ja Kaarliga Koolinoorte MMil Itaalias, Palermo lähistel. Kaarel on ainus, kes võistlustulle läheb, mina ja Liina oleme Tallinna Reaalkooli saatetiimis, sest Reaalkool on esindatud lausa 2 võistkonnaga.

Lisainfot saab ürituse FB lehelt: 

https://www.facebook.com/ISFWSCorienteering/?fref=ts

Livetulemused peakid ka olema, järgnev on koopia korraldajate poolt saadetud meilist.

***

Live video of the competitions will be available via the official facebook page of the event.

Many updates like live scoring, results, bulletins pictures can pop up anytime on our social networks, so keep an eye close to the official links:

Facebook: https://www.facebook.com/ISFWSCorienteering/
Twitter: https://twitter.com/ISFsports
Instagram: https://www.instagram.com/isfsports/
Website: http://www.isfsports.org/wsc-orienteering

******

Pöidlad püsti!!

Pilt on korraldajate kodulehelt.

Sürakuusa, Noto, Avola - VII päev

Vaade Noto barokklinnale

Mitu korda lasin peas mõtte läbi, et mis siis kui ei läheks viimasele eskursioonipäevale. Makstud ju oli ja Sürakuusa oma antiikmaailma kuulsusega - loomulikult ahvatles mind, kuid puhata oleks ka tahtnud ja Taorminasse tagasimineku soov oli samuti suur. Kaalusin ja vaagisin ja otsustasin siiski eskursioonipäeva kasuks, sest tundes ennast oleksin hiljem kahetsenud, et nii oluline paik oleks teistpidi otsustades jäänud nägemata.

Antiikne Kreeka teater Sürakuusas

Hetkel on reisist möödas juba 2 nädalat ja minu sulg on tühi. Panen parimatest paikadest siia üles väikese pildimaterjali.

Sürakuusa katedraal

 Sürakuusa katedraal on väga kummaline nähtus. Nimelt: (vaadates fotosid) on näha, et katedraali seintes on näha Kreeka templi sambaid. ja nii ongi. Sürakuusa katedraal on ehitatud antiikse templi asukohale ja sambad on katedraali ehitusel ära kasutatud.

Avolas käisime veini ostmas. 

Reis oli väga lahe ja bussireisil pole häda kedagi. Ilm oli ka super!  Ma olen reisiga ikka väga rahul ja Mae giidina mulle ka meeldis. Ainus mis jäi nagu vajaka, oli see, et meid kaubanduskeskusesse ei viidud. Ostsime oma ostud kõige kallimatest turistile mõeldud poodidest. No, mis teha! Samas Etna nõlvalt mesiniku poest tehtud ostud olid kümnesse. Väga head ja huvitava maitsega meed sai  sealt külakostiks kaasa toodud. Juheiii....!!!!!

Eolie saared -VI päev

üle mere on Itaalia maismaa osa

Tükike Sitsiiliast on veel avaldamata.  Eelviimasel päeval käisime Eolie saari väisamas. Saared on vulkaanilist päritolu ehk saared ongi vulkaanid. Teel sadamasse möödusime Messina linnast, sealt on kõige kitsamast kohast kõigest 3.8 km Callabriani, mis on teadupärst juba Itaalia. Varahommikune kiirtee oli vastasuunas umbes ning autod suunati mujale, sest üks auto oli läinud põlema. Meie nägime ainult suitsusammast. Tagasisõites olid õnneks teeolud normaliseerunud. 

laeva vahuveed

suletud pimsi tehas

Päeva eesmärkideks oli külastada 7 saarest kahte: Liparit ja Vulcano saart. Meie laevuke sõitis saartele tund aega ja kihutas mis hull. Meie rannikul laevad küll sellise hooga sõita ei saaks. Laevasõidul lootsin meres näha delfiine, kuid ei õnnestunud. 

Lipari sadamas ostsime 10 Eur eest saare eskursiooni, mida Mae ei osanud meiele soovitada kuna ta polnud ise sel käinud. Julgeid tuuritajad oli 4. Ja meie kõik jäime saare tripiga väga rahule. Autojuht purssis natuke ka inglise keelt: nii saime teada, et saarel on 2 kooli, haigla, üle 20 000 elaniku. Talvel temperatuur alla 10 kraadi naljalt ei lange ja suvel küündib temperatuur vahel üle 45 kraadi. Nägime kohalikku külaelu ning imeilusaid vaateid merele ja naabersaartele.

Panarea ja Stromboli saar

vaade Salinale

Stromboli saar on huvitav seetõttu, et sealne vulkaan purskab iga 20 min. tagant. Salina saarel elab 3000 elanikku ning lapsed käivad Liparisse kooli. Viimased hingematvad saare pidid tegin Vulcano saare suunas. Kaugusest paistab saar imeilus, kohapealne on kahjuks tüüpiline turistilõks. 

vaade Vulcanole laevalt

Nimelt viiakse turiste sinna seetõttu, et Vulcano saarel on väävlimuda bassein, musta liivaga rand, väävli auruline vulkaan, kust kuuma väävli auru tuleb nii merevette kui ka kraatriotsast. Väävel teadagi lõhnab ??? kuidas ??? , loomulikult on saarel väljakannatamatu mädamuna lõhn. Vulkaan purskas viimati sadakond aastat tagasi. Kuna hooaeg oli läbi, siis vulkaani alune kaubandus korjas end kokku ning hais oli hingemattev. Tore, et seda sai külastada, kuid veel parem, et sealt ära sai. 

WebRep

currentVote

noRating

noWeight

Etna - müstiline vulkaan ja Alcantara jõgi

bussi aknast nähtu, teel üles

kaart infopunktist

Kõikidel päevdel, mil olid eskursioonid, sõitsime me Etnast mööda. Pilk uuris vulkaani tippu: kas on selge või pilvine? Lootsime, et meie külastuspäeval pilvepadi Etna tipus puudub. Ja nii oligi. Vulkaan Etna jättis mulle sellest reisist tõenäoliselt kõige tugevamad emotsioonid. Kui ennemalt ei suutnud ma mõista inimesi kes vulkaani jalamitele on kodu ehitanud, ega soovi sealt lahkuda isegi mitte evakuatsiooniks? Siis peale Etnal käiku olen ma kindlasti oma mõtteid ses suhtes korrigeerinud. Kirjeldaksin oma mõtteid järgnevalt: müstiline, suursugune, täiuslik, stiilne, viljakas, aukartustäratav, kihvt, lahe, mõistatuslik, helde, kõikvõimas jne.  Etnale üles sõites läbisime mõned nõlvadel asuvad linnakesed ja edasi juba mööda sinka-vonka teed üles. Teel üles möödusime laiadest kastanimetsadest. Etna nõlvad on väga viljakad, sest aastatuhandete jooksul nõlvadelt alla voolanud laavakihid ja on murenenud väga mineraalide rikkaks mullaks. Kastani metsadest kasvab palju puravikke. Peale lõunal sõime kohalikus söögikohas puravikupastat, mis oli just sealt samast metsast korjatud. Muideks seenele minekuks peab Sitsiilias taotlema seenekorjamise luba st. peab sooritama seenetundmise eksami. 

vaade funikulöörilt

Bussiparklase jõudes oli ilm Etna tippu minekuks sobilik, pilvi polnud. 2000 m pealt sõisime  suusatõstukiga üles . Sõit kestis üle 20 minuti. Edasi uuesti bussi peale ja 5 kilomeetri pikkune tee, et jõuda üles 2002 aasta kraatri juurde. 

Olime jõudnud 3000m peale üle mere pinna. Minu kõrgus rekord. Üleval oli väga-väga külm ja hirmus tuuline. Hingata oli kehva. 

Pildid räägivad enda eest:

enne oli maja ...

vaade kraatrisse

nüüd on kõik laava all peidus

vaade kanjoni

 Edasi läksime Alcantara jõeorgu külastama. Vaatepilt oli muinasjutuline. 

vapustavad laavakihid

 

Taormina ja Enna -III ja IV päev

NB! redeli pikkus!!!!

Ennelõunat avanes meile suurepärane võimalus oma aega ise sisustada. Kasutasime seda loomulikult ujumiseks, mis kahjuks jäi natuke napiks kui algselt planeeritud, sest taevas oli pilvine. Lõunalauas saime ka sahmaka vihma. Peale lõunat läksime naaberkülla Taorminasse. Taormina on imearmas linnake, kuid totaalselt turistidest ülerahvastatud. Taormina on iidne Vana-Kreeka linn, kus asub hästisäilinud kreeka teater. Teater on ehitatud kaljusse ja etenduste dekoratsioonideks oli Etna.  Peale varemate külastust tegime tutvust linna ja kaubandusega. 

bussiga sõiduks kõlbulik

Vaade Taorminast alla Letojannile.

Järgmisel päeval viis tee meid saare lõunakülge Vahemere äärde, Agrigentosse. Enne, aga külastasime Kesk-Sitsiilias asuvat Enna linna. Teel sinna möödusime viinamarja istandustest.   Kuna viinamarjad olid just valmissaanud kaitsti söögiviinamarju kilega, et  päike neile liiga ei teeks. Samuti köitis meid huvitav fakt, et Sitsiilias tehakse loomadele heina, aga mitte talvesöödaks nagu meil kobeks, vaid suvesöödaks. Suveperioodil on ilm nii kuum ja heinalist toitu loomadele napib. Teravilja saaki ja tsitruselisi saadakse aastas korra. Kliima poolest võiks teravili valmida 2x aastas, aga kuivaperiood ei lase sel sündida. Veel kasvatatakse oliive, pähkleid, mandleid, arbuuse, meloneid jms. Tomateid ja aedvilja kasvatatakse aasta läbi.
Enna  linna sissesõit oli elevust tekitav: esiteks asus linn kõrgel mäe otsas ja teiseks kulgesime oma suure bussiga mööda imekitsaid Enna tänavaid. Peale vaateplatvormi, kust avanes ümbruskonnale kaunis vaade, pälvis meie tähelepanu hoopis Enna katedraal ja seda kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks oli katedraalil kaunis puidust lagi ja teiseks redel. Olete te nii pikka puust redelit varem näinud? Mina ei olnud. Võib-olla on kõigis katedraalides sellised redelid, kuid mina polnud neid varem märganud.

Ilm oli väga kuum. Agrigetos külastasime Templite orgu. Templite orus nägime antiikaja templeid. 

Vaade orule

Õhtu kulmineerus õhtusöögi ja veini degusteerimisega Etna nõlvadel asuvas Murgo veinimõisas. Tutvustati ka veini valmistamise viise, hoiutingimusi ning vahuveini tegemise tehnoloogiat. Veine saime ka maitsta. Õhtusöök oli 5 käiguline: kus esimesks roaks olid snäkid, siis 2 pastarooga, liha ning lõpuks magustoit.