EMV lühirada Unikülas

Lühiraja EMV toimus 30 kraadises palavuses Tartu taga metsas Vooremäe kandis. Ala kuulub hetkel Eesti kaitsejõududele ning maastiku kasutatakse sõjaväe manöövrite ja laskeharjutuste tarbeks. Tsiviilisikute jaoks on metsa paigutatud hoitavad sildid - sõitsin autoga neist mööda, kuid teksti ei jõudnud lugeda. 

M14 esikolmik: Hando Allmann, Kaarel Vesilind, Alex Treier

EMV olid Kaarli ootused kõrged, kuid samas natuke ärevust tekitavad. Sel aastal on ta kõigil võistlustel jooksnud vanemas klassis, kuid EMVl jookseb oma klassi rada. Avalik info on konkurentide kohta ikka olemas, nagu: kes on olnud võitjad, mis on võitjate min/km jne. 

Kaarli eesmärk oli : võtta õige kaart (M14), võtta kõik punktid ja joosta täiega. Kaks esimest punkti said täidetud, kuid jõuvarude jagamine rajal ebaõnnestus - rada sai liiga kiiresti läbi. Kaarel võitis lühirajal M14 I koha!  Liina võistlus ebaõnnestus, küll oli ilm liiga kuum ja orienteerumisoskusest ja liikumiskiirusest jäi ka vajaka. 

Tulemused.

Järgmisel nädalal on Balti Meistrivõistlused Leedus. Kaarel on Eesti koondises M14 ja sõidab reedel Leetu. Liinal jäävad need ja ka järgmised Baltikad kindlasti vahele.

***

Pühapäeval käsime ratsutamas ja tegime maal murutõrjet - ehk käisime niitmistöid teostamas. Järgmisel nädalal alustame maal oma minipotipõllundusega.

****

Üks väike märkus veel: Liina saatis sel nädalavahetusel esimest korda elus tavapostiga kirju. Esmakordselt kirjutas ta ümbrikule aadresse. Postitamisega oli ka teema - ei julgenud ta neid kirju oranzi postkasti pista, viis aga otse Eesti Posti klienditeenindaja kätte. Nüüd tal uus mure: kas kirjad ikka kohale jõuavad ja kas adressaadid ikka postkasti vaatavad? Vaat kuhu me oleme jõudnud? Üles on kasvamas põlvkond, kes tavakirjadest ei tea "ööd ega mütsi". - koolis vist ka ei õpetata kirjade saatmist?

Tartu Kevad ja Intsikurmu jooks

Intsikurmu jooksul osales Kaarel tänavu esimest korda. Eelnevatel aastatel oleme jooksust loobunud erinevatel põhjustel, küll seetõttu, et ainult jooksuvõistluseks pole põhjust Põlva kanti sõita, küll oleme sel ajal Libahundi jälgi ostinud või oleme lihtsalt maal käinud muru niitmas. Seekord, oli jooksuvõistlus aga tiitlivõistluste katsevõistluseks.Esimene märk on Kaarli poolt tänaseks ajalukku kirjutatud M14 17:58. Tulemused. Liina on lõpetamas 9 klassi ja reedeseid koolist puudumisi tema kahjuks endale lubada ei saa. 

Tartu Kevade ajal nautisime Rõõmu pere külalislahkust. Tänud Teile! Peale laupäevast võistlust käisime kuulamas Arsise kelladekooli õpilaste esinemist. Tartu Kevade tulemused. 

Koju sõites peatusime haagiskäru juures, kus kirjas "SUITSUKALA". Sealt ostetud värskelt suitsetatud latikas oli lihtsalt suurepärane!

Orienteerumispäev ja muud kirjutamata tegevused

Orienteerumispäevale minek oli meie perele imelihtsaks tehtud nii et patt oleks olnud, kui minemata oleks jäänud. Päevaku stardipaik oli mõnesaja meetri kaugusel kodu uksest. Lapsed käisid päevakul koos CFC suusakooliga - orienteerumine oligi treeninguks. Mina tegin kodumetsas ka N21C ringi. Üllatav, kuid rajameister oli mõne punkti pannud sinna, kus ma varem polnudki käinud. Nii, et sain ka avastamisrõõmu tunda. 

Üks muret tekitav asi jäi ka mul eilsesel metsas käigul silma: mõni aeg tagasi tehti Pirita metsa just ringraja äärde discgolfi rada. Vahetevahel töölt koju tulles sõidan ma sealt ka mööda ja üha rohkem olen ma näinud inimesi seda rada kasutamas. Siiani on mul olnud heameel, et rahvas on discgolfi harrastuse enda jaoks avastanud. Eilne metsas käik, aga pani mind ümbermõtlema. Ma käin Pirita metsas päris tihti, kuid sinna kus asub discgolfirada, satun ma harva. Eilne o-rada, aga läbis golfitajate visketrajektoore mitu korda. Vaatepilt mis avanes metsa all, oli minu meelest murettekitav. Pinnas on vägagi ära tallutud ja mõne aja pärast on metsa alune saanud nii palju kahjustada, et taimkate kaob ja järele jääb liivasuss. Ma ei tea, kas KOV on võtnud kasutusele meetmed pinnase hoidmiseks, kuid mina arvan, et midagi peaks metsaaluse kaitseks tegema.

Muudest tegemistest ka väikene nimekiri:

1. Kaarel saavutas Läti MV M14 klassi sprindi võistlusel III koha. Palju õnne! Tulemused. Lühiraja tulemused.
2. Meie lambal sündis 10.05.14 talleke.
3. Koolinoorte MV Männikul. Kaarel III koht, Liinal II koht. Tulemused.

Kevadpühad ja Ilves3 suusamekas.

Pikad pühad andsid võimaluse mitmeteks tegemisteks. Neljapäeva pärastlõunal alustasime oma Eestimaa turneed TONi neljapäevakuga Saustinõmmes. 

Sakust läbisõit sujus tõrgeteta, muudkui jälgisime silte, möödusime Saku terviseradadest ja jõudsime heinamaale, kus ilutses prisma ja keskuse silt. Tekkis nõutus, mis edasi ?, kas jääda parkima või sõita edasi kuhugi ?. Lõpuks parkisime auto ja sammusime üle heinamaa kaugusesse. Poolel teel tuli keegi korraldajatest vastu ja saime teada, et parkimine on heinamaa teises otsas. Otsustasin tagasipöörduda ja auto lähemale tuua. Sõit heinamaal oli huvitav ja tagasisõit veel huvitavam, sest vihma hakkas sadama. Õnneks jäid heinamaal meie poolt kaevetööd tegemata, kuigi palju ei puudunud.

Korra hakkas ratas ringi käima, siis kütsin lapsed autost ja poripritsides kimasin kindlamale maale. Hea, et teisi autosid mulle vastu ei tulnud. Vihm, aga kogus hoogu ja tuul vihises. Enne suuna võtmist Viljandimaale pidime tagasi pöörduma linna, sest neiu Kadri oli tarvis Sikupilli Prismast peale korjata. Jes, mahtusime kõigi pakkide, kompsude ja lastega auto peale ära.

Paari tunni möödudes jõudsime Külli juurde Pahuverre. Hommikul enne ärasõitu tegid lapsed ka oma näpud saviseks. 

Pahuverest Otepääle sõitsime alla tunni. Rõngus tegime väikese eine. Teades ja tundes iseennast, tegin metsaminemise otsuse ära juba kodus, siis kui enda osalemisest Ilves3 Ellale teada andsin. Kui ma jätan endale taganemisetee, siiis ma tõenäoliselt metsa ei jõua. Seekord polnud pääsu.

Esimesel päeval praktiliselt kohe peale K-punkti sain ma jutule Moskvast tulnud venelannaga, kes ei leidnud esimest KP.

Nii me terve raja koos läbisime ja jutuvadistasime. Vestlesime inglise keeles, sest ta oli ametilt vene keele õpetaja välismaalastele. 

Esimese päeva rada mulle meeldis, seevastu teise päeva oma mitte. Suutsin seal teha mõned tobedad vead, mis mulle rahu ei anna. Kolmandal päeval ei olnud ma end kirja pannud ja seega nautisin pealtvaatajana puhkepäeva. Tegelikult on pealtvaataja amet isegi raskem - ootus ja lootus laste heale esinemisele on tegelikult ka päris pingeline, hoopis lihtsam on hiljem tulemusi vaadata.

Lastel ei läinud just  ootuspäraselt, oodati ja loodeti vähe paremaid tulemusi. Tulemused. Ainukese auhinnalise koha sai Liisu, sest kõik nööriraja lapsed olid ära teeninud auhinna.