Kevad saabub kindlasti, kuid vistiti kunagi hiljem

Liina ballikleidis

Liina käis koolis  ballil ja sooritas positiivsetele tulemustele ülikoolidesse sisse saamise akadeemilise testi.  65 punkti oli vaja saada, et kindlustada ülikoolikoht Tartu Ülikoolis. Liina tulemus oli 72.  Kui Riia plaan peaks ebaõnnestuma, siis koht Tartu Ülikoolis on tänase päeva seisuga kindlustatud.

Kaarli viimased suusavõistlused jäid seekord tativiiruse tõttu ära. Samuti kimbutas teda väike palavik. Sama kompoti haigusümptomeid tuli ka meil Liinaga läbi põdeda. Liina seda rida alustas ja mina olen loodetavasti viimane, kel nina vesine. Hetkel veel põen, kuid loodan olla homseks terve.

Kuna ema ja õde olid kodunt ära, siis avanes Kaarlil suurepärane võimalus testida oma oskusi köögis söögitegemisel. Menüüs oli lõhe juustu-mandlikattega ja kõrvale tegi ta juurvilja riisiga. Ühekordse üle helistamisega sai noormees lõuna valmis. Minul jäi Kaarli kokakunst testimata, kuid Liina sõi ja oli rahul.

 

 

Meie Veljoga aklimatiseerusime Pärnumail. Laupäeval tuulutasime end Tolkuse matkarajal. Oli suurepärane kevadine ilm, mis päädis sellega, et käisin üle mitme kuu taas õues jooksmas.  Jooksjaid Pärnu rannapargis ei kohanud, kuid jalgratturid olid juba tänavatel. Jooks oli üllatavalt kerge, ju on neist läbitud suusa kilomeeritest ikka kasu olnud. Reedese seisuga olen läbinud suuskadel tänavu 115 km. Arvasin, et suusatamisega on selleks talveks TEHTUD, kuid täna hommikune lumesadu ja lubatavad uue nädala temperatuurid pole kevade saabumiseks just paljulubavad. Seega eks näis kas suusakilomeetritele tuleb lisa või mitte.

Segalised saunalised

 

Kaarel on Eestis tagasi ja naudib täiel rinnal talverõõme. Viimased 2 nädalavahetust on ta osavõtnud suusatamise Eesti meistrivõistlustest. Auhinnalisi kohti pole tulnud, kuid kõik ei saagi ju võita. Samas 15 km pikaraja ühisstardi võistlusel saavutas ta M18 tubli 7 koha.

Sel nädalavahetusel sõitis Kaarel koos Atsiga läbi Tartu maratoni raja - vabastiilis. Aega kulus 4:38,43.

Mina olin pika nädalavahetuse taas Pärnumaal. Laupäeval nautisime suusarõõme Jõulumäel. Olin täitsa tubli – minu kilomeetriajad muudkui paranevad. Tundsin end Jõulumäe 10 km rahvarajal päris hästi.  Ise jäin iga ljuhul rahule. Õhtul sai käidud Sandri sünnipäeval sauna segaselt sisseõnnistamas. Vallatused lumel ja lumega olid igaljuhul lahedad ja need punased ekstratuled, mis hiljem meie jaoks programeeriti olid kirsiks tordil. Oli tore ja meeleolukas õhtu. Aitäh, Sander, kutsumast!

Pühapäev lõppes samuti poolkogemata saunas ja mullivannis, mis asus katusel tähistaevase katuse all. Õhtu algas ootamatult – hoiatustest hoolimata suutsin kukkuda riietega basseini, justament ma ei kuulanud mis mulle räägiti ja nii mul pind jalge alt kaduski. Oi, mu eest hoolitseti hästi – lõpp hea,  kõik hea, mingeid traumasid ma ei saanud. Aitäh, kallis J

Ilm läks sel nädalal taas külmaks ja nii saab suusahooaega sutsuke pikendada. Reede hommikul käisin esmaskordselt Velodroomil kunstlumerajal oma suusaoskusi testimas. Hommikul tiirutas koos minuga umbes kümmekond inimest  - rada oli just rajatraktori poolt ilusasti korda tehtud. Sain suuskadega mäest kukkumiseta allasõidetud ja üles sain ka suuskadega sõidetud. Minu kilomeetriaeg taas paranes.

Laupäeval viis laev mind ootamatult hoopis Soomemaale.Miks ….?  Käisime Espoos Leppävaara spordikeskuses mobotamas. Mobo punktide tahvlid olid kinnitatud puude külge.  Algul ei osanud me neid sealt otsida, kogemata märkasime. Kuna aeg oli meil kahjuks seekord piiratud ressurss, siis soojenduseks võtsime ainult 4 kp, kuid algus on tehtud- asi seegi.  Mobo raja ümbruses kulgesid suurepärased suusarajad  - soomlased  suusatasid ja rahvast oli palju. Kiirkülastuse tegin ka shoppingumaailma nagu ikka.

Põlva MV Koolmajärvel suusa-os

Põlva MVle läksime seetõttu, et Kaarel soovis ka talviseid suusarõõme nautida. Kohe võistluskeskusesse jõudes tegi Kolla mulle ettepaneku buraanisõitu proovida. Südikalt võtsin pakkumise vastu ja tegin soojendusrajal buraaniga auringi.  Päris lahe olid, kuid iga asi vajaab vilumuse saavutamiseks harjutamist - ehk emaskordselt roolis olles olin ikka üpris ebakindel.

 

Õhtuks olime kutsutud Rõõmude juurde. Oli tore üle pikaaja kokkusaada ja maailma parandada.

Esimesel päeval sprindi distantsil mina ise suuski alla ei saanud, kuid pühapäeval, kui võistlusdistantsiks oli lühirada, otsustasin ka peale startide lõppu suusatamist proovida. Mõtlesin, et lähen kulgen mõne ringi soojendusrajal, kui kõik teised metsas on, siis ei ole ma oma oskamatusega teistel ees. Kolme soojendusringi järel kutsus Mari mind stardialasse kaasa - ehk on mõni kaart neil järel, mille järgi ka ise eksimatult  sutsu suusatada ja lõpuks võistluskeskusesse tagasi jõuda. Mõeldud tehtud. Ainult selle vahega, et me Mariga läksime siiski erinevaid teid mööda.

Kaardialus mul puudus, seega haarasin kaardi kätte ja kukkusin uhama. Kaardiks oli M12 rada. Esimesse punkti mäe otsa ma ei tahtnud minna, kuid õige ärapöörangu lugesin ilusti välja. Teine punkt järve ääres - käime ära. Nii nagu ma laialt rajalt ära pöörasin, nii ma mustika puhmastesse kinni jäin. Kuidagi paaristõukeliselt ma ikka punktini jõudsin. Edasi otsustasin endale rohkem mitte teravaid elamusi pakkuda ja edasine suusasõit kulges laiemat sorti suusarajal. Lühidalt: esimene suusa-o kogemus olemas - eks näis kas ma kunagi päris võistlusel otsustan osaleda - seda näitab aeg.

 

Kaarel saavutas sprindis ühe sekundilise eduga I koha ja lühirajal oli teine. Kaarel oli eestikate ajal Hispaanias ja seega jäid tal EMV sõidud sõitmata. Põlva Mv oli väikeseks kompensatsiooniks. Tulemused.

 

Liina oli taaskord kodune ja naudib üksi kodus olemist. Tubli tüdruk tegeles kokandusega ja keetis esimestkorda elus meie kojutuleku ajaks, valmis suppi. Aitäh, väga maitsev oli.

Otsustasin sel nädala olla tubli ja kasutada ära olemasolevat lund ning käia iga päev suusatamas. Esmaspäeval käisime Veljoga koos Pirital suusatamas. Oma suusaoskustega jäin ikka jänni ja minu aegluse tõttu oli Veljo sunnitud edasi tagasi sõitma. Aga ma luban - ma arenen.

Viisin lapsed koolivaheajal metsa suusatama, ise olin õpipoisiks.

Kolmas kord metsas on nüüd käidud. Olen ikka algaja suusataja, viimati sai tõsisemalt suusarõõme nauditud kunagi algkooli ajal lauluväljakul. Edasi saabusid lumeta talved ja kooli kohustuslikud suusatunnid jäid ära. Nüüd siis otsustasin taas suusatamisega algust teha ja tõsi tema on - tuleb alustada ikka päris algusest. Õnneks on mul tublid ja kannatlikud õpetajad, kes üritavad mulle selle suusakunsti selgeks teha. Kokku olen 3 korraga juba pea 20 km maha suusatanud.

Eilsed minu suusaoskuste stiilinäited:

Täna lähen taas lastega õpperingile siia kodu maja taha Pirita metsa. Täna tahan saada selgeks wassbergi suusastiili - eile see ei õnnestunud.

Stiilinäide on leitav siit videost.

Täna sai ka peaaegu 10 km suusatatud. Nüüd ulatub minu suusa kilometraaz juba üle 30 km. Wassbergi stiili nipile sain ka pihta ja ütleme, et hakkab juba tulema.

Tänane suusaprogress on järelvaaadeldav videotest.