Vanaema sünnipäev - täitus 88 eluaasta

 Vanaema on sündinud 1935 aastal, justnagu minu isagi. Mõlema lapsepõlv möödus sõjaajal. Vanaema oli sõjaajal Pirital. Peale sõda 1949 aastal küüditati vanaema koos vanematega Siberisse, kust tagasi tuldi 1957 aastal. Koju tagasi nad ei saanud, elupaik leiti neil Mähele. Hiljem soetas vanaema endale kopratiivkorteri Mustamäele. Nüüd elab vanaema juba aastaid taas Pirital oma vanemate majas.

Sünnipäeva pidu sai peetud vanaema juures. Liinat seekord kahjuks polnud. Tema oli samal ajal suusareisil Austrias.

Jää-o Nätsi rabal

 

Kaarel ja jõudsid kenasti Itaaliast tagasi.

Kutsusin nad Pärnumaale uisutama ja jää-ole, mis laupäeval Nätsi rabal toimus. Kaarel hea laps tõi mu uisud ka Tallinnnas ära. Tänud ka Tõnisele, kes uisud reede õhtul Kaarlile toimetas. Liina oleks ka tahtnud meiega ühinneda, kuid tema sõitis koos oma reisiseltskonnaga Austriasse suusatama.

Kaardid saime postkastist ja teekond rappa võis alata. Ilm ei olnud just meeldiv - puhus üsna vastik tuul. Jää laugastel oli tugev ja hästikandev, kuid raba ääred olid pehmed ja mädaste vahel vajusid jalad vette ära. Jalad oli enne uisutamist juba märjad. Meie Veljoga tegime osa rajast, Kaarel läbis kõik 18 punkti. Nägime ka teisi uisuhuvilisi ja rajameistriga saime ka tuttavaks. Aitäh talle :) Oli tore kuid liiga palju oli üleronimisi, mis uisurõõme vähendasid. 

Sise-O Delta õppehoones ja OKWesti jõuluseiklus

 

Veljo naasis koju ja mina hakkasin oma vabu kuu vabu päevi välja võtma. Laupäeval käisime OKWesti Jõuluseikluse rajal. Tegime ära kaardist ainult poole, et esmaspäeval jätkata teise poolega. Päev oli ilus ja ilma ka. Rajameistri mõned krutskid hammustasime läbi ja suuri ringe punktide leidmiseks ei teinud.Esimene pool oli üle 2,5 tunni ja kokku läbisime pea 8,5 km.Pühapäeval, aga juhtus nii, et ootamatult viis meie rada meid Tartusse sise-ole  Delta õppehoonesse. Nägin ära Liina ja Kaarli koolimaja - õppehoone Tartus. Rada oli tore ja omaarust väga vigu ka ei teinud, kuid II korrust millegipärast minu rajavalikutesse ei jõudnud. Kõik valikud jooksin läbi neljanda korruse, miks ei tea. Pärast jooksu käisime Kolmes tillis lõunasöögil koos Liina, Anne-Ly ja Veljoga. Õhtusk jõudsime kenasti koju tagasi.

Esmaspäeval tegime teise osa Jõuluseiklusest. See venis pikemaks ja oli raskemini läbitaval maastikul. Lund oli vähe, kuid oli piisavalt, et see segaks. 

Uue aasta postitused lasevad end oodata

 Aasta algus on ikka rahulik. Veljo kojujõudmise aeg lükkus ühe nädala võrra edasi. Vahetused taheti ikka teha kogu meeskonnaga koos ja nii veniski seekorde vahetus pea 1 kuu pikkuseks.

Kaarlil ikka ei vea. Läks teine uue aasta algul koondisega esimesse trenni, kukkus kännu taha ja murdis oma kämblaluu katki.

Nüüd kus ta on Itaalias  jooksu- ja matkalaagris on tal küll kips juba maas, kuid ortoosiga olles peab ta ikka väga ettevaatlik olema.

Mina sain ka oma nahal tunda Raketi ülesannete tegemist. Olin kutsutud DPD poolt Raketiteadustuudiosse kliendipäevale. Koos sai meisterdatud üks auto ja kaitsemehanism munale, mis kukutati 9,5 m pealt alla. Muna jäi meil terveks, kuid autole mõeldud õhupallimehanismi me võistlusjoonel kasutada ei saanud, kuna testimise käigus purunesid meil kõik 3 meile eraldatud õhupalli. Lõpuks lasime auto teele papist valmistatud kaldteed pidi. Ei jäänud viimaseks, vaid saavutasime II koha.

2 pilti ka Itaalia reisisellidelt.