pühapäev, 31. juuli 2011

Sekeldused Läti piiri ääres

Karksi Nuia bussijaam

Jällegi sai autole hääled sisse aetud ja Tallinnast minema mindud. Est-Lat liiga osavõistlus piiriäärses Lillis ootas. Esimesed huvitavad emotsioonid sai kätte lennujaama kõrvalt Tartu maanteel. Vihm oli tee üleujutanud ja autode rivi ukerdas vargsi mööda eraldusriba Tartu poole. Õnneks läksid taevaluugid poole maa peal kinni ja sadu lakkas. Lillisse jõudsime planeeritult 2,5 tunniga. Lapsed käisid metsas ära ja saabusid üksteise (lisaks Liinale ja Kaarlile olid meiega ka Kerda ja Liise) järel metsast. Auto võti käis käest kätte kuni ühel hetkel ... olin just puhvetis raha maksmas kui mulle teatati, et auto uksed on lukus ja võti pagaasnikus. Edasi hakkas telefonitango: tarvis oli saada varuvõti (sest oskajaid muukijaid meie hulgas polnud ja kohalikke remondimehi eisuutnud ma tabada. telefoni number oli, kuid see ei vastanud) kodunt kätte saada ja edasi see Tallinnast Lillisse organiseerida. Varuvõtme saime kodunt kenasti kätte edasi üritasime leida Cargobussi aegu, kuid ebaõnnestunult. Õnneks oli Karksi- Nuia poole asumas liinibuss, mille juhi ärarääkimisest sõltus meie sõiduvahendi saatus. Teatepulgana reisis minu autovõtmeke mööda Tallinna linna ja Eestimaad. Andres, kes suundus iksdriimile toimetas võtmekses kesklinna Erika (Liise ema) ja Olevi kätte, kelle hooleks jäi bussijuhi ärarääkimine. Läbirääkimised õnnestusid ja minu võti jõudis kella 19ks Karksi Nuia. Lõpp hea, kõik hea. Vahepealsel ajal oli mul tarvis organiseerida lapsed ja iseennast Lillist Karksi Nuia (13 km). Kaarel smuugeldas end koos Rõõmudega Kilingi Nõmmele. Liise ja Liina said Laasi autole, Kerda mahtus Heidi autole ja ise jäin võistluskeskusesse hääletama. Peale mõne minutilist hääletust sain Volvole, mis toimetas mind Karksi Nuia kesklinna. Vaja oli end 3 tundi lõbustada Karksi Nuia bussijaamas, Õnneks oli seltskond suurepärane ning aeg möödus lennates. Võtme kätte saanuna, seadsime end Heidi ja tüdrukutega tagasi Lillisse auto järele. Kuldvõtmeke avas uksed ja meie saime lõpuks võistluskeskusest minema. Aitäh sulle Heidi! Kuna Kaarel oli Kilingi Nõmmes ja Margit meid kutsus, siis läksime ööbima Kilingi Nõmmele. Polnudki seal linnas varem kunagi käinud. Samuti polnud ma varem läbisõitnud Abja Paluojast. Kõik need neli Lõuna- Eesti linna: Tõrva, Karksi Nuia, Abja Paluoja ning Kilingi Nõmme tundusid ühetaolised oma väljanäegemiselt ja olustikult. Samas jätsid need mulle imearmsa mulje, kuigi olid kurvameelsed. Rõõmude pere külalislahkus oli piiritu ja meile kõigile meeldis seal väga. Tänud Teile meid sinna kutsumast!
II päeval oldi võtmete kasutamisega üliettevaatlikud ning igasugu intsidente meil ei juhtunud. Kuna pidime autasustamisele minema, siis oli meil aega ka ümbruskonnaga tutvuda: külastasime võistluskeskuses asuvat RMK loodusmaja. Tegime puude ja pabulate ja linnuhäälte testid edukalt ära ning vastutasuks saime märgid rinda "mine metsa". Sinna me edasi suundusimegi. Käisime mööda mägra- ja mustatoonekure rada. Nägime mägralinnakuid ning vana mustatoonekure pesa. 2km mööda metsa ning pärna alleed. Nii sain minagi lehtpuu multsul käies näha kõrvaloleva metsa ürgsust: mahalangenud puud jm "õudus", mis võistlejaid metsas kostitas.
Tulemustest:
Kaarel saavutas I päeval võidu ja II päeval oli III. Kokkuvõttes I koht.
Liina oli mõlemal päeval II. Kokkuvõttes samuti II koht.
Liise oli mõlemal päeval I. Kokkuvõttes samuti I koht.

reede, 29. juuli 2011

Päevak vihmas ja barrkuur Paunapõllul

Lühike nädal võimaldas taas lastega metsa minna. Sedakorda olid kaasas Kaarel, Liise ja Liisu. Ilm oli küll nigel, kuid meid see ei murdnud. Liise ja Liise jooksid nöörirada. Liisu seekord ise minna ei soovinud, vaid tahtis minuga koos teha lõikekat ehk käia nöörirada võimalikult hästi rada lõigates ära. Plaan oli hea, kuid rikkus Liise jooksu. !!??? Liise startis meist natuke varem, kuid meie lõike tulemusena saime enne esimest punkti kokku, edasi kahjuks neiu Liise end ei usaldanud, sest vargsi meie plaane kuulates sattus ta segadusse, sest tema plaanid ei ühtinud meie omadega. Nii need tüdrukud lõpuks koos finisheerisidki. Kaarel loomulikult tegi treeningu M12 klassis.
Maale minnes ootas mind üllatus: Kaarel oli vana kontpuu võsast puhastanud välja tiigi äärsed kivid. Täitsa ilus oli aknast vaadata tiigi kaldal olevat kaske. Suur ja tegus poiss:)
Reedel pakkisime asjad, korjasime marju ja käisime rannas ja meres ujumas. Ümberringi olid vihma pilved, kuid meie saime enne vihma ujumas käidud. Peale meres käiku suundusime Liinale laagrisse järele, et saada osa Paunapõllu hüppevõistlusest (ratsasport). Võistlejaid oli 20 ringis. Liina võistles kolmel kõrgusel: 50 cm, 70 cm ja 80 cm (pidi olema küll 90 cm). Plats oli vihmast märg ja libe ning seetõttu otsustati teha vähe madalam kõrgus. Liina võitis kaks madalamat kõrgust ja 80 cm peal saavutas II koha.

teisipäev, 26. juuli 2011

Peaaegu nagu lastelaager

Peale Lätist naasmist läksid lapsed maale. Neljapäeval käisime Liisu ja Liisega Aegviidus päevakul. Ilm oli kole palav ja seetõttu jäid laste suurejoonelised plaanid ka N12 rada joosta, kahjuks ära. Liise jooksis ise ja Liisu samuti. Metsamarjad suutsid Liisu metsas ära võluda, nii matkaski Liisu nöörirajal üle tunni. Mustikatele ei suutnud neiu ei öelda. Peale metsas käiku suundusime autorongis maale. Meie järel sõitis kuldne Mazda...
Heidi jättis oma lapsed meile maale laagrisse ja ise sõitis Lätti rogaini EMile esikoha järele. No seekord jäi sutsu puudu, aga mitte sellest ei plaaninud ma kirjutada. Neljapäeva öösel vastu reedet oli meil "laagris" 8 last: Liina, Kaarel, Liisu, Liise, Mihkel, Markus ja Märten. Liise läks reede hommikul linna tagasi.
Mis meie laagris, siis tehti. Kuna ametlikult polnud laagrit välja kuulutatud, siis tegevuskava oli välja töötamata. Ainus, mis oli vankumatult kindel, oli söömine. Pidev söögi tegemine ja nõudepesu oli õnneks meil emaga kahe peale ära jagatud, nii, et päris köögiKatana end tundma ei pidanud. Lapsed olid vabapidamisel: sõitsid külavahel ringi, käisid palli mängimas ja mitmes rannas ujumas. Lisaks sai veel Liinaga ratsutamas käidud. Loomulikult istuti ka arvutis ja mängiti mingit rallit. Aega veedeti ka Monopoli mängu mängides. Kuna selline vägi oli vabu töökäsi, siis sai lapsi ka mõnele hädavajalikule töötegemisele kaasatud. Korjati kirsse ja laoti puid kuuri, tassiti oksi ja vett. Lisaks õppis Märten Kaarli juhendamise peale ära murutrimmeriga niitmise. Üritasin neid küll Majakivi juurde matkama meelitada, aga see jooksis mul liiva. Ei suutnud ma neid veenda. Kõik nautisid puhkust täiel rinnal ja metsaminekust ei tahtnud keegi midagi kuulda. Eks nad saa metsas käia niikuinii koguaeg. Aga lohutame end sellega, et küll siis saab mõni teinekord mindud.
Nädalavahetus oli lõbus ja möödus kiiresti. Pühapäeva lõunaks laekus ka issi rattaga linnast 70 km pikkune treening seljataga.

pühapäev, 3. juuli 2011

Kapa 3 Smiltenes - Lätis















Kirjapulk ei jookse kohe ühti ... Teen siis lühida koronoloogia ;)
Pildiseerijast:
Sprindi algus
II ja III päeva võistluskeskus
I päeva võistluskeskus - Liina just lõpetamas
Kaarel I päeva viimases KP


Kapa 3 sai kavva võetud kuna Kaarel soovib sel aastal joosta EST-LAT liigat.
Esimesed 2 päeva olid ilma poolest väga kuumad. Õnneks oli ööbimispaik õnnestunud valik : Smiltene Gümnaasiumi õpilaskodu kosutas meid meeldiva jahedusega.
3 päeva jooksul oli 4 starti : Kapa 3 stardid + laupäeva õhtune sprindi võistlus. Kaarel osales kõigil neljal võistlusel ning saavutas neil kõigil ka poodiumikohad.
Kapa3 oli tema seeria: II, I, II koht. Kokkuvõttes I koht. Supertubli tulemus! Leedulasest konkurent oli Kaarli jaoks paras pähkel ning otsustavaks sai III päeva võistlus.
Sprindis saavutas ta III koha.
Liina nii kõrgeid kohti ei sihtinud ja sprindis ta ei osalenud vaid nautis pealtvaatajana võistlust.
Lätimaa on endiselt hea ja odav sihtkoht. Tähelepanekutest nii palju, et nii imelik kui see ka pole jäin ma vene keele kasutamisega Lätis hätta - lätlased ei mõista vene keelt rääkida, minu suureks üllatuseks. Inglise keel ei veelgi võõram, kuigi poes infoletis istunud tüdruk natuke ikka purssis. Samas sai võistluskeskuses pannkooke osta eesti keelt kasutades - vanemal daamil olid selged eesti keelsed numbrid, ning sõnavara sisaldas ka selliseid sõnu nagu suhkur, moos ja piim. Samuti lipsasid jutu sisse mõned tegusõnad.
Niipalju siis seekord reisimuljeid... hea on taas kodus olla :)