EMV Selgisel tavarada ja teade

Tänan õnne, et pole sellises vormis mis võimaldaks isegi tekitada mõtet osaleda EMV. Seekordne tavarada oli kõike muud kui tavaline. Ilm, ilm, ilm on see aasta kõvasti kõneainet tekitanud. Ei saa tänagi mainimata jätta tema erakordsust. Sedakorda sadas ülivõrdes vihma. Esimesed startijad, said vast kümmekond minutit ilma vihmata joosta. Ülejäänud jooksid tavarada dushi all viibides. Valge seinana langes vihm võistlejatele kaela. Finisheerijad saabusid metsast kui vette kastetud märjad kassipojad. Lisaks olid nii vihm kui ka õhutemperatuur külmavõitu.

Liinal õnnestus ilma metsas "nautida" ligi 2 tundi (97min). Oli teine 3 punkti ligi 50 min otsinud - kambajõmmideks Kerda ja Emily. Vaeseks! Kaarel sai vähe vähem metsas liguneda 81 min. - oli ta skooriks. Kambajõmmiks sattus temale ses pimedas metsas Märten, kes poole raja peal Kaarli 9 min-ga kinni püüdis.

Ööbisime Elvas. Tartu Maratoni finishis asuvas kämpingus. Kämpingud olid soojad ja mõnusad. Kõik märjad riided sai ära kuivatatud ja meeled ravitud.

Teatesse oli SRD klubi välja pannud5 võistkonda: 4 noorteklassis ja üks veteranide. Kuna poistega meil klubis just kiita pole, siis vaene Liina pidi jooksma poiste vahetust M14-16 klassis. Protestist, mis ta protestis, aga rajale ta läks. Ja tubli tüdruk tegi väga hea jooksu. 5 km ajaga 68 min. Kaarel esimeses vahetus oli temast küll natuke nobedam (aeg 65min), aga see vahe oli marginaalne. Vadim jooksis ajaga 67 min. Ajalises mõttes väga võrdne võistkond, mis andis kokkuvõttes 7 koha.

Kaarel enne teatevõistluse M14-16 starti.

N14-16 klassis võistelnud Kerda, Kirke ja Alina saavutasid parima tulemuse, mis andis 4 koha. Ilmaga vedas - vihma ei sadanud ja päike paistis. Mõned pilidid võistluskeskusest ja Elva kämpingust.

EMV Botaanikaaias

Kirjatükk küll ilmub suure hilinemisega, aga mis sellest. Botaanikaaia sprindivõistlus oli meie peres väga oodatud sündmus. Oli ju võistluskeskus pea koduhoovis - no okey - paari kilomeetrise raadiusega. Võiks arvata, et maastik oli tuttavast tuttavam, aga võta näpust nii see polnud. Võistlusi ja muid tegemisi kogunes 2 aasta jooksul (aeg, mil Botaanikaaed oli keelualaks märgitud) nii palju, et me ei jõudnud isegi Botaanikaaia külastajatena territooriumi uudistama. Maastik oli liiga lähedal või liiga kaugel, võta kinni. Plaan oli võistluskeskusesse jalgrattaga minna, aga minu angiina tõmbas sellele toredale plaanile kriipsu peale.

Kaarel stardis

Võistulus läks hästi. Liina korjas EMV-lt järjekordse pronksmedali. Kokku on tal 2010 aastal neid 3 tükki võidetud.

N14: EMV SO Sprint, EMV lühirada ja EMV sprint.

.............................................................................................Liina stardis

Kaarel saavutas hea 8 koha. Tema suured saavutused EMV võistlustel on alles ees. Pildid.

Herilaste rünnak ja Tallinn MV tavarada Mustla-Nõmmel

Sõitsime Mustla-Nõmmele maalt. Kehra kohal hakkasid kogunema sajupilved. Alavere ja Kose vahel hakkas sadama paduvihma ja lööma äikest, mis võistlejate näod autos pikaks venitasid. Liina isegi küsis, kas ta ikka tõesti peab metsa minema. Õnneks vihma jõud natuke rauges kui võistlus algas. Mina sain endale lapsehoidjarolli: Mari-Liisi väikseim vajas magamiseajaks hoidjatädi, nii siis vankerdasime end käruga finishipaika. Kõige pealt saabus Märten, siis Kerda, edasi juba Kaarel jt M12 klassi poisid. Väike Kaljur magas mõnusasti vankris ja lasi mul saabujatega toimetada. Peale M12 klassi poisse startisid N12 klassi tüdrukud. Kuidagi kauaks jäid tüdrukud metsa, mõtlesin. Jutuhoos märkasin - Kirke saabus. Mõni minut hiljem ka Liina ja lapsevanemad. Õnnelik väike magas endiselt õndsatund kui ta vanematele üle andsin. Auto juurde tagasi minnes kohtasin Kirket ja Kerdat. Kirke oli metsas sattunud herilasepesa otsa, saanud sealt mitu nõela. Tulemuseks oli tugev paistetus näos ja käel, lisaks oli vaene laps üleni kuplas. Olles ise läbinud esmaabi koolituse ei meenunud mul midagi mida sellises olukorras teha. Teiseks polnud ma ei kuulnud ega näinud ülekerelist reaktsiooni hammustusele. Läksime otsima korraldajate meditsiinipunkti, et abi leida. Korraldajate juurest avaldati arvamust, et siin pole muud teha kui kutsuda välja 112. Nii ka tehtud sai. Paide kiirabi sõitis välja ja meie omakorda neile Tartu mnt. peale vastu. Kirke tubli tüdruk pidas vapralt vastu, ainus mida ta kurtis oli sügelus ja hammustuskohad valutasid. Kiirabi saabudes andsime Kirke üle. Meie sõitsime tagasi võistluskeskusesse, Kirke ja Kerda kiirabiga Tallinna lastehaiglasse. Õnneks on tänaseks Kirkega kõik hästi ja ta on kodus.

Minul aga oli pingelangus nii suur, et koju jõudes leidsin end tõvevoodist. Öösel tõusis temperatuur üle 39, hommikul saabus kurb tõde - kahepoolne mädane angiin. Kolmapäevast sai minust taas inimene.

Liina sünnipäev

Igal aastal on Liina sünnipäevaga olnud üks suur tramburai. Seekord otsustasime rahulikuma variandi kasuks, aga ikkagi tuli välja üks parajalt suur ettevõtmine. Peo põhiteemaks oli: suurte tüdrukute pidzaamapidu, öine filmivaatlus ja putkas magamine. Aga enne seda toimus pidu ka väikestele tüdrukutele ja naabripoistele. Võisteldi viktoriinis, meisterdati kaarte, kärsatati puupulke - ilukirjalisi, söödi kringlit ja torti. Pidu läks igati täie ette - tüdrukud said magama alles sutsu enne viit hommikul. Algul vaadati filme, siis ei tulnud und, edasi oli palav ja kogu seltskond otsustas õue magama minna. Õues, aga oh, häda, sääsed va, vereimejad ajasid plikad putkasse tagasi.

Hommikusöögiks olid kuldpruunid pannkoogid. Pingutasin taigna tegemisega natuke üle ja nii saime Heidiga kahasse pea 2 tundi neid praadida. Pidu kestis kuni laupäeva pealelõunani, just, just peale kella 15 lahkusid viimased pidulised. Igaljuhul oli suurepärane pidu.

******

Õhtul toimus Lauluga maale saate esilinastus ja meie staaritsemise tõetund saabus. Polnudki väga viga. Sai ikka mitu korda seal televiisorikasti sees ära käidud. Sooloesinemist oli ainult kuulda - hääl oli, aga pilti polnud. Seekord, siis seda pidi. Kõige suurema skoori ekraanitäitmise osas korjasid Kadri ja Kaie, kes väga ilmekalt poseerisid.

Hüppevõistlus Paunapõllul

Pühapäeval käisime ratsutamas. Liisu oli Liina ja minuga koos maal. Xdreamitajad pidid jõudma Tallinna kanti alles hilisõhtul. Kaarlist polnud migadi kuulda, et kuidas läks või kas nad on juba rajalt tagasi. "Närvide" rahusamiseks läksime ratsutama ja hiljem Sepaliivale ujuma. Väike videolõik hobuste karjatamisest.
Edasijõudnute laager algab esmaspäeval kuhu Liina seekord minna ei plaaninud. Õigemini meie ei plaaninud teda saata aga nagu ikka vahel juhtub - tulid meie plaanidesse muutused. Liina soovis väga osavõtta laagri lõpus toimuvast hüppevõistlusest. Võistlusel osalemiseks oli aga vaja eelnevalt trenni teha. Nii oligi Liina laagris poole laagriajast K-R. Liina kõrgusel 70 cm.
Võistlusel osalesid kahe talli ratsutajad - võõrustajad Paunapõllult ja külalised Kolgakülast. Kui Kaarli, Tõnise ja Marianniga Kolga poolt autoga tulime, siis auto aknast nägime kuidas külalised metsavahel sõitsid. Kokku oli 11 või 12 ratsanikku. Võisteldi 3 kõrgusel: 50 cm, 70 cm ja 80 cm. Meie lapsed võistlesid kahel esimesel kõrgusel, 80 cm nad seekord veel püüdma ei läinud. Kõige paremini läks Kadril, Liina ja Mihkli hobune arvas, et nüüd on pullitegemise aeg ja otsustas neid vimpkadega proovile panna. Seisud jäid 50:50. Kadri kõrgusel 70 cm. Pildid võistlusest.