100 KP jooks Aruparral

100 kp jooksule meelitasin osavõtma päris palju esmakordseid osalejaid:

Pildilt leiame: Toomase, Mihkli, Kaie, Oliveri, Liise ja Liisu. Kõik nad võitsid osa avatud raja võistlusest. Liise ja Liisu soov oli osavõtta nööriraja võistlusest, aga kahjuks olid kõik vacandid juba võetud ning uusi kahjuks ei lisatud.

Ise jooksin N21C rada. Rada oli tore: kahjuks läks mul igavene ports aega 151 punkti leidmisega, lohutuseks endale, ma polnud ainus kes seda otsis. Lõpuks leides ei osanudki arvata, kas otsisin ise valest kohast või oli punkt natuke vales kohas, kes teab? 158 punkti leidmisega läks samuti aega. Reljeefi kaardi eel kohtasin avatud rajal olevat Kaiet, kes julges minuga koos reljeefikaardile tulla. Relejeefikal kohtasime ka Mihklit ja Toomast, kes olid segaduses oma asukoha suhtes. Toimetasin need avatud raja sellid reljeefikaardilt ära. Võistlus oli tore! Kaarel oli M12 esimene ja Liina N14 Alina järel teine. Matkasellid olid üritusega rahul.

Mõned mainimata tegevused

Täiesti tähelepanuta on jäänud üks märkimisväärne tegu. Kevadel tärkas Liinas soov sõita jalgrattaga linnast maale. Kaarel läks tema ideega koheselt kaasa ja pärast väikest vestlust issiga oli viimane nõus neid teekonnal toetama. Eesmärgiks oli läbida 70km pikkune teekond Tallinnast-Tammistule 4 tunniga.

Jaanipäeva eelõhtul ehk 22. juunil sai suursündmus teoks. Kuna Tallinn- Narva mnt on linna alguses kuni Maarduni teetöödega hõivatud, siis otsustati linnast väljuda marsruudil Pirita-Maardu-läbi Jõelähtme kaardi prügila teeotsani ning sealt Jõelähtme kiriku juurest jõuti Vana-Narva mnt. Kuna Vana-Narva mnt on liiklus väiksem, siis sedamööda kulgeti Kuusaluni edasi mindi juba tuttavat teed pidi Tammistule. Kokku kogunes kilomeetreid 70 ringis. Esimesena saabus Liina, 15 min pärast Kaarel ja lõpuks ka issi.

Päevaga jäädi rahule. Tagasisõidule, aga ei kippunud keegi. nüüd tuleb autoga rattad maalt ära tuua.

Puhkus... juhheiii - Kaarel avastamas vanaaegseid talutöid

Peale Soomest naasmist lubasime endale esmaspäeva hommikul pika-pika une. Küll oli hea magada. Kaarel kondas pidzaamas ringi veel kella 3 ajalgi.Õhtuks oli planeeritud perekonnaringis traditsiooniline koolilõpu söömaaeg. Sedakorda külastasime Viimsi mõisas asuvat restorani. Neil oli seal liiga palju kliente ja liigvähe personali. Igaljuhul segadust oli omajagu. Lapsed said kooliaasta lõpetatud ja see oli peamine.

Teispäeva hommikul sõitsin lastega maale. Vihma sadas. Tüdrukutega (Liina ja Liisu) pesime ära kõik kapis olnud ületalve seisnud nõud, koristasime ja keetsime peedisuppi. Õiged tubased tegemised vihmaajal. Kolmapäeval käisime ratsutamas ja Tallinna MV teates Jussi järvedel. Korraldus lonkas ja ilm oli kehva. Enne starti oli palju segadust ja esmastartijad said vihmaga üle kastetud. Õnneks stardiajaks vihm rauges ja võistlejad said kuivalt metsa. Liina startis esimesena. Nemad saavutasid koos Ksenja ja Alexandraga esikoha iseenda konkurentsis. Kaarel koos Vadiku ja Denissiga võtsid ühe sekundilise võidu Reaalkooli ees. Kaarel võistles klassis M16-18. Meie Liisuga vaatasime pealt. Kaarel leidis võistlusmaastikult matkaraja lähedusest ühe mürsu. Mis sellest sai ei oska öelda, küll, ega teavitasime leiust korraldajaid.

Neljapäeval alustas Kaarel vikatiga niitmise õppimist. Pärasi hästi tuli tal see töö välja. Ainult vikati territamist ta veel ei oska, seks tarveks on vaja vanaema ära oodata. Ehk tema suudab ka selle tarviliku õpetustunni Kaarlile selgeks õpetada. Issi lisas kodutööde õpetusse veel trimmeriga niitmise. Ka see on nüüd Kaarlil selge. Poiss on valmis rohurindega võitlusesse asuma. Täna sajab taas. Hea, et eile sai ühe osa peenramaast ära rohitud. Lapsed valmistavad ette jaanipäeva kava - koostavad viktoriine ja esinemisnumbreid.

Eile oli "Salu naiste" kokkutulek Kaie juures. Koosviibimisel olid Kati, Grete, Gerda, Kaie ja Kriss. Lisaks veel Eliis, Liina ja Kadri. Päris tore oli lobiseda. Kahjuks lahkus täna öösel igaveseks tädi Eevi ( minu vanatädi tütar). . Tema jääb alatiseks meelde kui suguvõsa teadja ja tundja. Olid ju temal kirjas kõigi laste ja lastelaste jne. sünnipäevad jm tähtpäevad. Rahu tema põrmule.

Suunto Games 2011 - - Soomes Nuuksio rahvuspargis

Soome võistlema minemise plaan sündis juba kevadel. Nuuksio Rahvuspargis olev võistlus köitis Helsinki läheduse ja osavõtjate rohkusega. Lisaks oli võimalus täita Liinale antud lubadus: minna shoppingule H&Mi. Nädalalõpuvõistlus ja shoppingutuurahvatlesid veel: Heidit, Kerdat ja Jaanat. Mihkeli ja Kaarli jaoks oleks võinud shopping olemata olla. Eestist pidime lahkuma juba reedel, sest stardiajad olid laupäeval juba üsna varajased. Peatusime telkides Oittia Campingus - poole tee peal Helsinkist võistluskeskusesse. Kämpingus oli kõik vajalik olemas alustades WC ja lõpetades pesumasina kasutusvõimalusega.

Võistluskeskus asus metsas ja seetõttu oli autode parkimine suunatud 6 km kaugusel oleva asula parklasse, kust tellitud bussid viisid osalejad võistluskeskusesse. Väga mugav oli - buss peatus mõnekümne meetri kauguel võistluskeskuse centrist.Esimene võistuspäev algas Kaarli jaoks natuke ärevalt, nimelt ei tundnud ta ennast hästi ja tema tervislikuseisundi kontrolliks suundusime kõigepealt firstaidi. Õnneks palavikku polnud ja Kaarel otsustas starti minna. Kaarlil õnnestus võistlus kõige paremini - mõlemal päeval oli ta kolmas. Liina, Heidi, Jaana ja Mihkel said keskmised tulemused ja meie Kerdaga olime oma vanuseklassides viimased hapupiimased. Minu teekond on kaardil. Esimesse punkti minnes leidsin enne õiget 5-6 paralleelpunkti. Ära tüütasid need valed punktid. Järgmised tulid paremini. Ma ei saanud aru neist hallidest kaljudest. Ma olin kohe väga tüdinud sellest rajast. Ligi 2 tundi metsas müttata on ikka liig mis liig. Õnneks oli vaja minna rajale ainult ühel päeval, tänasin end mõttes. Peale võistlust käisime shoppingul ja söömas. Teisel päeval said mõned meist auhinnad. Kes ilma jäid - lootsid endale poest ise kingituse osta, kuid Oh häda - järjekordselt oli Soomes riiklikpüha ja kaubandus suletud. 6 tundi planeeritud shoppinguaega tuli kulutada, millegi muu peale. Peale auto sadamasse jätmist kondasime Helsinki kesklinna, kus uudistasime turgu ja inimesi. Turistiinfost saime teada lahtioleva S-Marketi asukoha, sinna saigi suund võetud. Ostetu suhkru kilodega marssisime Katajanokka tagasi. Justament - suhkur on Soomes odavam ja moosisuhkrut me kokku ostsime.

Kokkuvõttes: Soomes on head võistlused, hea maastik ja hea korraldus. Lisaks on Helsinki piirkond meile lähemal kui Lõuna- Eesti või Läti (ok tänu laevasõidule kulub küll rohkem aega). Konkurents on ka tugevam - eriti noorteklassides. Meie võtsime nõuks neid Soome võistlusi tihedamini kõlastama hakata. Eks näis kas see plaan ka tehtud saab. Tulemused.

ps: ma ei saa aru, mis sel Bloggeril viga on : piltide panemine on ajuvaba..., kas keegi teab kuidas saaks pilte tekstis omatahtse paigutada n: pilt tekti keskele ja kõrval jne. Nad on midagi muutnud- mitte ei saa pihta... :(