XT kevadrogain Pirgus

 Pirgu rogaiin kujunes omamoodi väljakutseks seetõttu, et kunagi (nii umbes 10 aastat tagasi) sai käidud seal terviseradade avamisel. Teiseks on see koht ühe mu töökaaslase kodukohaks, kolmandaks, pole seal kandis orienteerumas üldse saanud käia.

Taas läksime Margitiga. Liina ja Märten tulid ka. Meie ikka jalutasime, sest Margit oli eelmisel päeval oma jala välja väänanud ja liikumine allamäge oli vaevaline. Kuum ilm ja haiget tegev jalg ei soosinud jooksmist, nii me siis jalutasimegi 15+ kilomeetrit. Vigu suurt ei teinud, lotopunktid - need läbisime tänu heale vihjele samuti möödaminnes. 1h enne lõppu hakkas vaikselt ilm sättima vihmale ja päris enne lõppu tuli padukat, mida loodus väga ootas. Meie saime enne autosse peitu. Rajal oli ka mitteametlik joogi ja söögipunkt. Väga värsendav oli vett juua, arbuusi süüa ja saada kraaniveest kastetud.

Okste põletamine

Kevad on käes ja lumi lõpuks sulanud. Nädal aega tagasi tuli Põhja-Eestis veel ligi 10 cm lund maha, kuid tänaseks on see sulanud. Lõpuks jõudsime ka okste põletamiseni, mis jäid 2 kuud tagasi Veljo  viimasest käigust Tammistule, tegemata.

Algsetest hunnikutest pildid puuduvad, kuid lõpptulemus on ilus. Veel mõned pildid maja eest. Nii suurt veeuputust ja üleujutusala, mina ei mäleta.

Peale tööd sõitsime Pärnusse tagasi.

Suur Viljandi järvejooks

 

01. mai on v nagu ikka vaba päev. Veljol on olnud ammune unistus, et saaks korra joosta ümber Viljandi järve. Mõeldud tehtud. Mina joosta ei tahtnud, sain võistluskeskuses oma kella tehtud.  Veljole rada ei meeldinud, tema kommentaar rajale oli: " Kui ma tahan mööda oksi ja põldu joosta, siis ma pigem võtan kaardi ja kompassi ning lähen orienteeruma". Eks näis kas ta edaspidi läheb või mitte. Pärast jooksu kiirustasime tagasi - meid oodati Meremetsa Hardi sünnipäevale. Pidu oli tore. Terrassil oli mõnusalt soe istuda, kui päike kadus, läks kahjuks jahedaks. aitäh pererahvale kutse eest! Väga pikalt seal mõnuleda ei saanud, sest järgmisel päeval oli vaja varakult tõusta.