Suur Viljandi järvejooks

 

01. mai on v nagu ikka vaba päev. Veljol on olnud ammune unistus, et saaks korra joosta ümber Viljandi järve. Mõeldud tehtud. Mina joosta ei tahtnud, sain võistluskeskuses oma kella tehtud.  Veljole rada ei meeldinud, tema kommentaar rajale oli: " Kui ma tahan mööda oksi ja põldu joosta, siis ma pigem võtan kaardi ja kompassi ning lähen orienteeruma". Eks näis kas ta edaspidi läheb või mitte. Pärast jooksu kiirustasime tagasi - meid oodati Meremetsa Hardi sünnipäevale. Pidu oli tore. Terrassil oli mõnusalt soe istuda, kui päike kadus, läks kahjuks jahedaks. aitäh pererahvale kutse eest! Väga pikalt seal mõnuleda ei saanud, sest järgmisel päeval oli vaja varakult tõusta.

Kahe silla jooks ja pisiremonttööd Pirital

 Veljol oli tarvis taas jalg joonele panna ja kangete jooksumeestega rinda pista. Kahe silla jooksul oli ta starrdis - jalg joonel. Tänavu on trassi natuke muudetud kuna trassil on sillatööd pooleli. Mina starti ei läinud, ei tundunud mulle kuidagi meelepärane 10 km rahvasumma joosta hing paelaga kaelas.

Veljo sõitis taas merele ja mina jäin kodu kaunistama. Värvisin teistkorda üle Veljo poolt krohvitud korstnajala ja võõpasin koduses köögis ära veel mõned pisidetailid punase värviga. Tulemus on siin:

Veel sai käidud Linnaorienteerumise päevakutel: Ülemistes, Südalinnas, Tondirabas, Lillepis ja Tondilool  - küll olid vahvad kohad ja toredad rajad. Pole ammu päevakuline olnud, kuid nüüd oli nii tore. Ehk näeb mind nüüd sagedamini päevakuradade, mine tea.

26.septemer on "Meie tähtis päev" . Kuller tõi mulle imeilusa kimbu.

Sise-o Tabasalus, puude lõhkumine. Haapsalu maateejooks ja Andrese sünnipäev

 Märtsi kuu viimane neljapäev sai veedetud Tabasalu günaasiumis sise orienteerudes. VEljo tuli koos Indreku ja Anne-Lyga Pärnust ja mina Jürist. Liina kahjuks ei jõudnud, kuigi ta tuli ka neljapäeva õhtuks Tallinna.Sise-ost väga rääkida ei taha - tegin seal tont-teab mida ja arusaamatu on üsimus, miks ma nii neid etappe läbisin ja miks ma ei näinud otseteid. Minu komistuskiviks sai etapp 14-15 :(. Ünneks sain tulemuse ja ei olnud ka viimane, kuid sooritusega ma rahul polnud. Veljo jäi linna ja aitas vanaemale saunapuud ära teha. Reede ühtu viis meid Paliverre Veljo õele külla, et sealt suunda Haapsallu maanteejooksule, kus Veljo end kirja pani.

Kogu edasise plaani lõi uppi teel Paliverre toimunud telefoni kõne, kus anti teada, et Veljo peab esmaspäevast tööle minema. Ilm oli ilus, kuid külm ja tuuline. Mina käisin mööda vana raudteetammi oma kella ja tegin pilte. Kaarlile ja Liinale saatsin "live" ülekandena pilte Raineri edusammudest jooksurajal. Olgu öeldud, et Rainer võitiski jooksu. Veljo aeg oli 43:15. Peale Haapsalus toimunud jooksu suundusime Tallinna asemel Pärnusse, kus pakiti reisikott. Õhtu veetsime telekat vaadates, et hommikul startida Tallinna Andrese sünnipäevale.

Andrese sünnipäev möödus perekeskel. Sõime lõuan-hommikusööki. Magustoiduks pannkoogid. Desserdiks olid Korea reisi piltide vaatamine ja reisimuljetamine.

Jaanipäeva toimetamised: maraton, päevak ja lõke

 

Puhkus on see mis kaob näppude vahelt. Jaanipäevanädal on niisama toimekas kui reisinädal Poolamaal. Ilm on läinud soojaks ja veel soojemaks läheb terveks nädalaks lubatakse +30 kraadi. 

Veljol sai Conteinershipi tööaeg läbi ja rohkem pole tal vaja sinna katkisele laevale minna - laev on müüdud ja uus meeskond peal. Järgmise tööajani on veel aega - saame koos edasi puhata. Mõnele tähendab puhkus suurt pingutus - just Võidupüha maraton on see, kus tuleb osaleda, kui kodus olla. Ei, mina pole hulluks läinud :D

Võidupüha maraton kulges sel aastal uut trassi pidi. Uus rada tuli teha seetõttu, et Tori sild, kust maratoni esimesed 100 m on siiani alguse saanud, on remondis ja silda pole. Suurespildis kulgeb maraton ikka vana rada pidi, ainult algus on vasakul jõe ääres, mitte paremal nagu vanasti. Minu roll oli olla saatemeeskonnas: olla õigel ajal õiges kohas, avada geeli pakid ja anda need sujuvalt võistlejale. Pean ütlema, et sain oma ülesandega suurepäraselt hakkama.  Veljol seekordne maratoni aeg: 03.43:39

Peale maratoni oodati meid Kaarli tn sauna ja basseini. Eelnes väike grill ja pärast sauna ja basseini, ka väike chill.

Ega me kaua chillida ei saanud... järgmine päev oli sama tempokas kui eelnev: neljapäev on päevakupäev.

Meil oli Westi päevaku kalendris sel aastal lausa 2 päevakut korraldada: esimene oli aprillis Lodja kaardil ja nüüd jaanipäeva päevak uuel Sindi kaardil. Päevakustart oli toodud varjasemaks ehk hommikul meil magada mahti polnud - juba kella 11st aslustasime Sindis punktide maha panekuga. Jagasime Veljoga punktid ära - kuid ikka kulus peaaegu 2 h. Edasi veel võistluskeskuse ülesseadmine Sindi kiriku taga ja juba olid esimesed rõõmsad päevakulised kohal. Esimeste hulgas olid põhjanaabrid soomlased - EOL koodid ilusti kaasas. 

Finisheerijad andsid end oodata, kui Margit ilusti puhaste paberitega oma tulemuse kätte sai, langes mul kivi südamelt, midagi polnud valesti. Varsti hakkasid jõudma ka teised - suurte emotsioonidega. Meie väikesel springikaardi rajal oli võimalik teha 10 minutilisi vigu!!! Need ei olnud üksikud, kes vigu tegid, vaid vigade tegijaid oli kümneid. Mindi paralleelsituatsiooni ja joosti kaardilt välja. Uuele võimalikule kaardiosale on nüüd suured lohad sisse joostud.

Päevak sai joostud, inimestele meeldis, meie saime kella 19ks raja maha võetud. Põhja-Eestisse me minna ei jaksanud. Jaanipäeva õhtu ja lõkke ääres olime Sandri juures. Seekord, siis hoopis teistsugune jaanipäev.

Puhkus lõppes Westi pika rajaga Rannametsas

Westi pikk rada toimus nagu ikka enamus kordadel HP-Sport teami Sünnipäeva jooksuga samal ajal. Nädalane puhkus kulmineerus Westi pikal rajaga. Võistlus toimus Rannametsas. Kogunesime 8ks parklasse. Meeskond sai ülesanded kätte ja kogu korralduse masinavärk  hakkas tööle. Meie saime oma ülesanded kätte juba varem, sest ihuhädade kergendamisekohad ehk WC-d oli tarvis Pärnust kaasa võtta. Paigaldasime WCd ja teeviidad teedele, parkalasse, võistluskeskusesse ning ohutusmärgid toimuva võistluse kohta Tallinn-Ikla maanteele, et rekkad ikka kiiruse mahavõtaksid enne võistlejate teeületusekohta.

Meie loomulikult olime ise ikka ka võistlustules. Ilm oli imeilus - päikseline ja tuulevaba. Rannametsas oli jooksmine ja käimine väga nauditav. Rajal ma vigu peaaegu et ei teinudki v.a minek viimasesse punkti, ei saagi aru miks ma seda mäge enne finishit vallutama pidin. Igaljuhul minu ponnistus metsas päädis lõpuks kohaga pjedestaalil. II koht N40 klassis. Auhinnaks Westi embleemiga mask. Kaarel valis selle endale ja kasutas Soomes võistlustel.

Võistlus õnnestus suurepäraselt, rahvas nautis ilma, võistlust, korraldust ja kaunist laupäeva. Peale laagri kokkukorjamist lõpetasime õhtu Sandri juures saunas. Sai heietatud võistluspäeva tegusid ja peetud plaane edaspidiseks.

Liina ja Kaarel olid samal ajal hoopis HP-Sport teami sünnipäevajooksul. Meie kahjuks, eelnevat kirjutist arvestades, sinna lihtsalt ei jõudnud - pole võimalik olla kahes kohas samaaegselt.

Kaarel pani taas jooksu kinni, uuendades rajarekordi 20:20le. Nüüd tal plaan, kuidas saada rajarekord enda nimelt ära ;) Liina loomulikult jalutas ja Märten sillutas teed järgmisel aastal Ananassi võitmiseks.

Pühapäeval saime jalad alla alles kümne paiku. Hommiku poole käisime jahisadamas jahti välja

tõstmas. Kraana muidugi tegi tõstetöö, kuid asjalisi paadi kinnitamiseks käppadele oli vaja rohkem. Mina olin muidugi ainult päevapiltniku rollis.

Järgnes töö- ja koolinädal, kelle kuida nädalavahetusel alustame taas inventuuriga. Raske sügisene tööaeg saab alguse, see eelnev puhkus oli, arvestades järgnevat, väga vajalik.

August töökuu - ... toimetamisi täis.

 

Minu puhkus sai läbi juulis - august oli minu jaoks töökuu. Vabad olid ainult nädalavahetused, isegi reedeti olid tööpäevad. Vabad päevad need jäid kuu lõppu, kuid neist hiljem. Veljo seevastu sai augustis kodus olla. Juuli lõpust- augusti kuu viimase nädalani sai ka tema puhata. 

Juuli lõpus käisime Liina ja Veljoga Viikmaade juures igaaastasel suvepeol. Nagu ikka orienteerumine jm jämm söögi, joogi ja saunaga. Järgmisel päeval sai esmakordselt elus proovitud Seiklusministeeriumi poolt korraldatud autoorienteerumist, asukohaga Pärnu. Ma ei tea, kas meie ei osannud formaati õigesti kasutada või oli sulandumisega probleeme, kuid suures pildis autoorienteerumine pole ikka meie jaoks. Kohe selgitan: meile meeldib asju ikka koos teha, kuid meie võistlus kujunes selliseks, et mina sõitsin autoga ja ootasin autos, sel ajal kui Veljo punkte käis võtmas. Punkte kogunes oma jagu ja tulemusega sai rahule jääda, kuid .. jah... , ei tea, kas meid veelkord auto-o rajalt leiab.

Nöönädal läks lennates ja järgmine nädalavahetus oli toimetamisi täis. Jooksu ja maratonihundina soovis Veljo minna jooksma, piirangud olid otsas ja võistlused lubatud. Nii leidsimegi end laupäeva hommikul Järvakandi

Igamehemaratoni stardist. Maraton toimus ringil. Üks ring oli umbes 4,2 km. Minu eesmärk oli joosta 2 ringi. Esimene ring kulges ilusti, mõnusas tempos, enesetunne oli hea. Mõtlsein, et proovin, siis ka 3 km lõpus midagi pakutavate hulgast, näiteks spordijooki, sest ilm oli 25 kraadi juures. See, et valesti tegin selgus kohe, minu tempo langes, olemine läks väga raskeks ja liikumine - jäin peaaegu, et seisma. Läbi suure eneseületuse sain end sunnitud teisele ringile minema. Rohkem ma head ja paremat ei tarbinud. Enne teise ringi lõppu, püüdis Veljo mind oma kolmandal ringil kinni. lootsin, et saan enne teda finisheeritud, kuid kahjuks nii ei läinud. Veljo, aga jooksis oma maratoni distantsi ilusasti läbi.

Mina jõudsin tema vahepealsete kilomeetrite ajal käia kohalikus avalikus saunas, teha eine ja kohvi, kohtuda ja rääkida vana sõbra ja tuttava, Tõnuga, kes vastutas ajavõtu eest. Samuti, sain korrigeeritud Veljo nime, Kask sai muudetud ikka Vaseks. Pühapäev jätkus kultuurselt - külastasime Amande Villas Tanel Padari ja Lenna kontserti.

Tanel on ikka väga hea meelelahutaja. Kontsert oli tore ja meie saime seda kõike nautida esireast.

Samal ajal käis Liina päikest tervitamas Viru rabas.

Metsajooks Ämaris ja Oblika maraton

Nüüd, kus Veljo on kodus, tekib meie päevaplaanidesse ootamatuid väljakutseid. Reedel just nii juhtuski, et oma trenni olin sunnitud tegema Ämari lennujaama taguses metsatukas. Veljo tegigi tunnike tööd ja mina trenni. Plaan jooksis "mööda nööri", kumbki ei pidanud kummagi järgi ootama. Nüüd natuke jooksust, mis mind ennast sutsuke murelikuks tegi: nimelt suundusin metsavahele, kus ma mitte kunagi polnud käinud, mul polnud teadmist ega ka kaarti olemasolevast teedevõrgust (telefon oli ikka kaasas). Jooksin muudkui vasakule lootuses, et jõuan tagasi sinna  alustasin - pärast tracki järgi vaadates olin teinud mitu ringi heinamaa ja metsa vahel - kuid ise ma neid kohti joostes ära ei tundnud, et ma juba mitmendat korda samas kohas olen. Lõpuks võtsin ikka kätte telefoni ja positsioneerisn end õigesse kohta, et suurele teele tagasi saada. Kokkuvõtvalt väidan, et ilma kompassi ja toetava kaardita olen  metsas päris saamatu, mis sest et omaarust üsna osav.

Päevakangelane J. Oblikas. Viimane ring algab :)

Plaan sobis suurepäraselt, et mina teen trenni ja Veljo mitte, sest laupäeval ootas meid jooksuüritus - Janek Oblika 100 Maratonijooks, kuhu ka Veljo sai kutse osalemiseks.  Võistlus toimus Järve terviseradadel, 7 km ringil, kus 2/3 oli edasi-tagasi jooks lõõmava päikese all.  Minagi sain maratonirada maitsta  - just seda 5 km osa. Startides lubasin, et jooksen vähemalt 5 km ja vb teen ikkagi ära terve 7 km ringi. Minu jõud ja tahtejõud lõppesid ära ammu enne 5 km lõppu, kuid pingutasin siiski 5 km täis ja edasi jäin seisma kui ilmasammas - nii läbi küpsetas mind see päike ja kuumus. Jõudsin käia vahepeal kodus ja pesus ja turul, kui Veljo ikka veel jooksis. Viimased 1,5 ringi jõudsin tallegi veel kaasa elada ja veega kosutada. Maratoni läbimiseks kulus Veljol seekord 3h 42 min. Tema sõnade järgi üsna ootuspärane aeg arvestades vähest treenitust, ilma ja mõnda lisa kilo. Oma targeti ta ületas, nii, et kõik oli hästi.

Õhtul sai nauditud Pärnu suve ja kohvikuid/istumiskohti ja tähistasime maratoni läbimist koos Anneli ja Indrekuga.

Kaarel oli samal ajal Riias koos poistega   o-treeninglaagris. Liina oli koduõppel.

Koolilõpu söömaaega pidasime sel aastal uuenenud Sesoonis. Kõik lapsed said vaatamata iseõppimisele koolid lõpetatud. Eriti hästi läks Kaarlil, sest ega mina emana väga ette ei kujuta kuidas Kaarel oleks saanud kõik õppetööga seonduva tehtud, kui poleks olnud eriolukorda. Kevadine võistluskalender oli ikka üsna tihe ja Kaarlil ambitsioonid kõrged.