Märtsi alguses pandi riik lukku. Eesti nakatumisenäit tõusis 1500ni ja valitsusel polnud muud teha, kui koolid distantsõppele saata, kaubandus ja söögikohad sulgeda. Spad, teatrid ja muuseumid niisamuti. Meie tegemised suuresti ei muutunud - ainult külaskäigud tuttavate juurde jäid ära ja maske kandsime toidupoes juba varemalt. Liina oli kodus ja kirjutas lõputööd ning Kaarel arvas paremaks olla pigem Tartus. Ja mina, mina olin Pärnus. Kodukontoris vistiti märtsis enam polnud, kuid seevastu hoidsin hoopis Piretit kodukontoris.
, kui kuhugi minna ei saanud, siis kuhugi ikka sai... just meie käisime metsas ja käisime tutvumas uute võimalike o-maastikega. Nii samuti oli meil tarvis aprilli keskpaigaks panna üle Uulu püsirada - karta oli, et enne maid leevendusi ürituste osas, ei tule.mõned kaardinäidised uuest kaardistatavast maastikust ka. Varakevadel oli hea ülekäia need maastikuosad, mis muidu on lehemassiivi taga peidus.