Mai kaardi päevak

 

Meie selle hooaja päevak toimus minule väga ebasobival ajal, kuid kui hästi planeerida, saab kõik asjad tehtud. Teadsin, et pean olema tööl, kuid sättisin töö nii, et sain lõunaajal juba ära minna. See lõi võimaluse Liinale, Kaarlile  päevakust osavõtuks. Võitsin nad kõik tööle kaasa, tegeid seal oma kodukontorit, enne ärasõitu söötsin neil kõhud täis ja 12 staartisime Pärnusse. Kaarel ja  sõitsid sealt edasi Virtsu  vanaemale külla, Liina jäi kodukontorisse ja mina jalutasin Strandi juurde Veljole appi, kes minu saaabumise ajaks oli raja peaaaegu, et maha saanud.

Oli imeilus päev. Rada sai maha juba tund enne algust. Kaugelt tulnud jõudsid enne starti veel Strandi väilikohvikus väikse eine teha, et siis kosutatult rajale minna. Päevaku pakett oli äge, tehke järgi nagu öeldakse. Peale finishit sai minna Strandi Spaasse väikese soodustusega ujuma, keha sai kinnitada imehea supi ja pirukatega. Lisaks veel suurepärane ilm, kaart ja korraldusteam. Oli suurima osalejate arvuga Pärnumaa päevak, osalejatele rajad meeldisid, mis sa veel tahta soovid.  Koostööpartnerid jäid ka rahule ja kutsusid meid taas pevakut nende juures pidama.

Liina oli abiks raja mahavõtmisel. Aitäh, talle! Kõik sujus. Aitäh kõigile, kes osalesid ja aitäh Veljole, kes Mai asumisse kaardi joonustas, rajad välja mõtles, üles pani ja maha võttis. Oli äge päev!

Okste põletamine

Kevad on käes ja lumi lõpuks sulanud. Nädal aega tagasi tuli Põhja-Eestis veel ligi 10 cm lund maha, kuid tänaseks on see sulanud. Lõpuks jõudsime ka okste põletamiseni, mis jäid 2 kuud tagasi Veljo  viimasest käigust Tammistule, tegemata.

Algsetest hunnikutest pildid puuduvad, kuid lõpptulemus on ilus. Veel mõned pildid maja eest. Nii suurt veeuputust ja üleujutusala, mina ei mäleta.

Peale tööd sõitsime Pärnusse tagasi.

Suur Viljandi järvejooks

 

01. mai on v nagu ikka vaba päev. Veljol on olnud ammune unistus, et saaks korra joosta ümber Viljandi järve. Mõeldud tehtud. Mina joosta ei tahtnud, sain võistluskeskuses oma kella tehtud.  Veljole rada ei meeldinud, tema kommentaar rajale oli: " Kui ma tahan mööda oksi ja põldu joosta, siis ma pigem võtan kaardi ja kompassi ning lähen orienteeruma". Eks näis kas ta edaspidi läheb või mitte. Pärast jooksu kiirustasime tagasi - meid oodati Meremetsa Hardi sünnipäevale. Pidu oli tore. Terrassil oli mõnusalt soe istuda, kui päike kadus, läks kahjuks jahedaks. aitäh pererahvale kutse eest! Väga pikalt seal mõnuleda ei saanud, sest järgmisel päeval oli vaja varakult tõusta.

Uisurõõmud Reiu jõel ja Räägu ojal. Lehman brothers

 Ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval sai uisurõõme nauditud. Laupäevane avastusretk viis meid Reiu jõele. Peale läksime Paikuse silla kõrvalt ja sõitsime ülesvoolu umbes 4 km. Edasi me ei pääsenud, sest lumekiht jääl oli liiga paks. Edasi oleks saanud liikuda ehk suuskadega. Meie ees olid ühed jalgrattajäljed, liikumisraja järgi võiks arvata et ratturil oli meiega võrdsed seiklusi otsiv eluviis. Jää oli hea, vahepeal oli üks saar, millele sai kuidagi moodi teha tiiru peale, raudteesillaalune oli jäävaba. Jõgi tundus sõitmiseks turvaline.

Pühapäeval olime peaaegu minemas Lavassaarde, aga kaaslaste haigestumise tõttu jäid need plaanid katki. Võtsime suuna hoopis Räägu ojale. Peale saime Aasa paisjärvelt. Olen aastaid soovinud uisutiire teha väikejõgedel, nüüd on see ka tehtud. Oli igavesti vahva. Väikejõgedel on see hana lugu, et kui jää tuleb ja vesi langeb, siis tihti kukub uisujää alla (all oleva tühimiku tõttu) ja uisutada ei saa. Nii oli ka Sauga jõega (lootsime peale saada Are kandist, kuid jäi minemata)Räägu ojal aga saime huvitava uisukogemuse võrra rikkamaks.

Esmaspäeval oli haiglane, kuid teisipäevaks sain terveks  - ees ootas meid Lehman brothersi etendus Draamateatris. Kaarelil ja oli samale etendusele piletid. Etendusest ka paar sõna  - jäime etendusega rahule, osatäitjad olid suurepärased, etendus oli huvitav ja 3,5h etendus ei kiskunud mingilgi ajahetkel igavaks.

Uisutamine Audru jõel

 

Veljo saabus tagasi 02.veebruaril. Esimese nädalavahetuse olime Pärnus. Käisime Raekülas suusatamas, kuid sula oli teinud oma töö ja suusatamine ei olnud just kõige parem. Veljole meeldis, kuid talle meeldib ju peaaegu alati. Etterüttavalt ütlen ära, et käis ta ka iseseisvalt nädala sees suuskamas ja .... nüüd on jälle selg nii haige, et tuleb neid kanged valuvaigisteid tarbida ja liikumiseks ja püsti tõusmiseks on vaja kapi laua abi.

Neljapäeval juhtus see mida oleme mitu korda kartnud: Veljo tõmbas välisukse kinni ja võtmed jäid tuppa. Tööl oli kiire ja magasin õige aja maha - tagavaravõtmed jäid saatmata. Suundusin ise Pärnusse ja tegin hiljem kodukontorit Pärnus edasi - vot selline päästeaktsioon oli. Kuid nüüd peamisest: Veljol oli plaan minna Audru jõele uisutama. Olen talle mitmeid kordi rääkinud oma unistusest, et tahaks jõge mööda uisutada, kuid kuidagi pole ilmaolud sobivad olnud. Eelmise nädala sulailmad ja viimaste päevade külm lõid selle unistuse täitmiseks head võimalused.

Sõitsime suudmealalt Audrusse. Tegime Audru pargi saartele ringi peale ja tulime tagasi. Jõudsime lõpuks mere peale välja. Jõe jääl uisutaminne oli vahva: jää oli väikese lumekirmega, kuid see sõitmist ei takistanud. Natuke ebamugavaks tegid jääkunarused, mis olid tekitatud ATV-de poolt mis sula ilmaga sõittes olid tekkinud. Edasine sulailm ja vesi polnud kõiki jälgi tasandanud. Natuke oli ka kahekordset jääd, kuid seda leidus pigem kalda ääres.Kokku liikusime edasi tagasi 15,6 km. 

Pidu peo otsa.

 Aastalõpp tuli kiirelt. Inventuuridega sain ühelepoole 16.detsembriks, siis veel kiirelt tööl otsad kokku ja 20.detsembrist läksin puhkusele. Tööle naasin 02.01.24. 20.detsembril tuli ka Veljo taas laevalt maha, käisin tal Paldiskis järel. Teed olid väga, väga libedad.

 Detsember on pidude aeg. Kõigepealt firma jõulupidu, mis toimus Toompuiesteel Meritoni hotellis. Pidu oli tore , sai süüa, juua, etenduse ja tantsulka, igati fine. Äge oli hoopis kohalesaamine, kasutasin sinnaminekuks kurikuulsat nr. 8 bussi. Tegin oma tähelepanekud ja tegin järelduse, et et mähekate kisa teemal 8 bussiliin tagasi Narva mnt on üks suur jonni ajamine. 

21.12 olime kõrval maja vanaema juures võikesel õhtusöögil, koos meie vanaema, Liina ja Veljoga. Kaarel,  ja Andres käisid vanaema juures peale pühi.

22.12 oli oma kodu traditsiooniline jõulupidu. Ikka õed koos koos lastega, seekord Leo ei saanud osaleda. Oli tore, süüa oli palju, meeleolu oli ülev. Markus kostitas meid oma tehtud kringliga, mille Kati kaasa tõi.  Peale pidu pakkisime asjad kokku ja sõitsime ära Pärnusse.

24.12 tuli ka Liina Pärnusse ja pidasime väikse kodusee jõuluõhtu. 

25.12 tulid Veljo lapsed meile külla. Liina jäi ka teise päevaks Pärnusse ja läks Tallinna tagasi alles peale pidu. Oli igati tore: Liina tegi juustuvaagna, mina kanaroa, Hanna tõi kaasa magusa. Mängisime kahooti  - oli väga meeleolukas õhtu. 

Uus pidu leidis aset juba 30.12 kui mind oli koos kaaslasega kutsutud Linford 30 sünnipäeva peole, mis toimus Maarjamäel Ajaloomuusemi hoovis. Oli see vast pidu, andis igati uusaastapeo mõõdu välja. Tantsuks oli lavale kutsutud Anne Veski.

Need olid peaod, mis toimusid enne vanaaasta ära saatmist.

Lume pildid ja taas Covidis 3x

 

Lund on palju ja külma ka, kuid suusatama ja uisutama pole saanud minna. Pidasin Veljoga nõu, et kas võtame suusad kaasa Pärnusse, kuid me ei saanudki otsustatud ja suusad jäid maha. Ehk ei ole veel jõudnud ühtegi talveharrastust saanud veel proovida. Ühe erandiga : just lund on ikka saanud rookida.

Veljo oli nii tubli, et suures lumesajus kaunistas ära meie Pirita maja - jah meil on nüüd ka pimedal ajal maja küles jõulutuled. Aitäh sulle, kallis.

Enne merele minekut käisime veel sise-od jooksmas Mustamäe Riigigümnaasiumis ja Saku gümnaasiumis - on ikka üks äge harrastus!!!  Lõpuks jäime mõlemad Covidisse - Veljo päev enne laevale minekut ja mina paar päeva hiljem reedel 01.12. Tänaseks oleme mõlemad terved. Mul õnnestus teha 1 kodukontoripäev taas üle pika aja.

Talv saabus novembri keskel

 Nagu pealkirjas kirjas, siis soojast sügisest sai kiiresti külm talv. Külmakraadid saabusid ja uisuhullud kihutasid jääle. Meil jäid jääkatsetused ära . külm saabus ootamatult ja Pärnusse jäid uisud kaasa võtmata. Ega Pärnus uisutada poleksi saanud, Head uisuolud olid ida ja põhja Eestis. Kaarel ja  käisid Seli rabas kuupäev oli 19.11.23

Kui aga sutsu ajas tagasi minna, siis 30.10, sai külastatud Veljo töökohta  - just käisin Leonardo peal. Veljo töömaa on hetkel Paldiskis ja pereliikmetele korraldati laevale pääs.  Väljast on laev väike, kuid sisse mahub ruume palju. 

Veel sai käidud 13.11 GAGis sise-od jooksmas. See Liina kunagine koolimaja ajas pea ikka parajalt sassi. Mina lõpetasin raja tulemusega, kuid Veljo otsustas poole pealt loobuda, eks omajagu oli põhjuseks ka asjaolu, et olime Pärnusse hilinemas. 12.11st algas mul Jüris inventuuri aeg, seetõttu olimegi kenassti pühapäeval Tallinnas,

Ok Westi pikk rada Sookülas, Viivika sünnipäev

 

Nii, pikk töönädal oli seljataga ja ees ootamas kiire nädalalõpp. Kõigepealt ikka tuli õhtuks Pärnusse jõuda. Hommikul kell 8 olime juba korraldustoimkonnaga võistluskeskust ehitamas. Meie olime abiks stardiala ülespanemisel, hiljem liitusime ka finishikoridori moodustamisel. Ilm oli vaheldud sada, ei sadanud, sadas jälle. Õnneks saime võistluskeskuse vihmavabalt üles. Enne rajale minekut saime veel kõhud ka täis.

Mareku uus kaart oli vägev. Arvasin, et oleme Veljoga kaardialal   varemalt uitamas käinud, kuid võta näpust, polnud. Kaart ja maastik olid kihvtid. Raja teises pooles sadas nii tugevalt, et maa ja taevas olid koos, metsaalune oli pime. Lisaks suutsin mingi sodi endale kuuseoksaga silma tõmmata ehk olin mõned punktivahed ühesilmaline just sellel kõige kehvemal ajal. Õnneks oli temperatuur +14 kraadi ja ülalt kaelasadav vesi soe, külm ei hakanud. Võistluskeskuses peale finishit meil kahjuks kaua aega polnud jutustada. Ajasime aga autole hääled sisse, et võtta suund Paliverre, kus meid juba oodati.

Paliverre jõudsime planeeritust tund aega hiljem. Sünnipäeva pidu toimus Palivere Noortekeskusees, mis asub vanas Palivere raudteejaama majas. Sünnipäeva lapseks oli Veljo õde Viivika, kelle 60 juubelile oli meid oodatud. Külalisi oli palju ja pidu toimus pikalaua taga. Pole ammu sellisel sünnipäeval käinud, igati tore oli. Aeg möödus lennates. Enne südaööd jõudsime Piritale, et hommikul taas ratastele minna.

Liina, Kaarel ja käisid samal ajal HP Sünnipäevajooksul. Kaarel on taas saanud treenima ja esikoht tuli kergelt, kuigi oma tippajale käi paar minutit alla.

Kahe silla jooks ja pisiremonttööd Pirital

 Veljol oli tarvis taas jalg joonele panna ja kangete jooksumeestega rinda pista. Kahe silla jooksul oli ta starrdis - jalg joonel. Tänavu on trassi natuke muudetud kuna trassil on sillatööd pooleli. Mina starti ei läinud, ei tundunud mulle kuidagi meelepärane 10 km rahvasumma joosta hing paelaga kaelas.

Veljo sõitis taas merele ja mina jäin kodu kaunistama. Värvisin teistkorda üle Veljo poolt krohvitud korstnajala ja võõpasin koduses köögis ära veel mõned pisidetailid punase värviga. Tulemus on siin:

Veel sai käidud Linnaorienteerumise päevakutel: Ülemistes, Südalinnas, Tondirabas, Lillepis ja Tondilool  - küll olid vahvad kohad ja toredad rajad. Pole ammu päevakuline olnud, kuid nüüd oli nii tore. Ehk näeb mind nüüd sagedamini päevakuradade, mine tea.

26.septemer on "Meie tähtis päev" . Kuller tõi mulle imeilusa kimbu.

Rebasefarmi päevak

 Kuu möödus kiirelt, just Veljo oli seekord ära kuu aega. Mina tegin aga tööd - sest teised puhkasid. Ajaloo seisukohalt lisan mõned faktid, mida võib-olla on kunagi vaja. Kaie koeral Juulil sündis 8 poega. 

Kaarli tervis paraneb. Tundub, et kõikide probleemide algpõhjus oli uues ravimis, millel olid ootamatud kõrvalmõjud. Nüüd, kus on rohud tagasivahetatud, on näidud ja olemine on parem.

Enne päevakut jõudsime käia ka Pärnus koidula majamuuseumi hoovis vaatamas näidenit " Metsas ei kuule su karjumist keegi". Osades, Veesaar, Karisma, Sallo. Lustlik ja tore lugu. Hoov oli rahvast täis ja inimestele etendus meeldis. 

Nüüd päevakust ka. Rebasefarmi kaarti oleme joonistanud juba pea 3 aastat. Põhjuseid, miks kaardi valmimine nii kaua aega võttis on mitmeid: vahepeal tulid teiste kaartide joonistamised vahele (Audrus lisaalad, Lodja, Sindi), kaarti joonistati mitu korda ümebr: algselt olid millegipärast OCADis suusa-o tingmärgid, siis sai eesmärgiks võetud sprindikaart ja lõpuks tuli ikkagi metsakaart. Kõik see võttis aega. Nüüd on 1/3 kaardist valmis. Ülejäänu võiks valmida järgmise aasta päevakuks. 

Metsakaardi joonistamine on üks suur kunstitöö. Mida kaardile panna, mis jätta panemata, selles on küsimus. 1:10 000 , sinna väga palju infot ei mahu, kuid tahaks ju. Samas jääb see kribu kaardi kasutajale hiljem raskesti loetavaks. Nokk kinni, saba lahti.

Punktikohad ja punkti märgised sai juba kuu enne võistlust metsa viidud, selle võrra oli punkte lihtsam metsa viia, kuid ikkagi kulus omajagu aega, et rada maha saada. Arvestasime, et rada võiks üleval olla kella 16ks. Saimegi, kuid esimesed päevakulised soovisid rajale saada juba enne kella 16, kuigi ametlik algusaeg oli ju kella 17st. Vot nii käivad asjad Pärnumaal. Tagasisidet päevakuraja läbijatelt oli palju, sest maastik oli uus ja väga palju oli ka raskesti läbitavaid alasid (kõrge alustaimestiku tõttu jõe äärsetel aladel). Augusti II poolel ongi taimestik kõige lopsakam. Teadsime seda. Järgmine kord üritame päevakut korraldada, sel maastikul rohkem kevade poole ehk on siis osalejatel natuke lihtsam. Iseenesest on maastik äge ja punktikohti palju. Päevak õnnestus. Koju jõudsime alles kella 22ks.

Kodutööd ja teatriskäigud

 

Peale jaanipäeva oli õhus, et Veljo peab taas töömaile hakkama sättima. Otsustasime olla ühe nädalavahetuse linnas. Võtsime ette korstna krohvimise tööd. Veljo tegi, kuid mina olin ka tubli ja sain ise diivanile allakruvida uued jalad. Nüüd on tolmuimejal võimalik pääseda diivani alla ja uue diivani ostu lükkan edasi. 

Korstnajalg vajab veel kuivamist enne kui saab anda lõpliku viimistluse, kuid suur ja tubli töö on tehtud. Aitäh, Veljole! 

Pühapäeva pealelõunal sai käidud Katrini juures külas. Sealt edasi suundusime Kernu mõisa etendusele "Praegu pole aeg armastamiseks" Lõbus Kreeka müüdil põhinev lugu. Algus polnud palju lubav, aga õnneks läks käima.

Järgmise nädalavahetuse veetsime Pärnumail: neljapäeva õhtul peale päevakut käisime üle pikaaja taas Viikmaade juures saunas, reedel olime niisama, laupäeva õhtul käisime taas teatris. pärnu jahtklubi paadikuuris toimus etendus "Sorgu tuletorni saladus" Endla suveteatri esituses. Sorgu saarega oli see vähe seotud. Tegevus oleks võinud ükskõik kus väikesaarel, ükskõik kus maailma otsas toimuda. Ütleme, et ootused olid suuremad, kuid lugu iseenesest tore.

Pühapäeval vaatasime pool päeva orieneteerumise MM ja õhtul oli meid ootatud Veljo lapsepõlvekoju külastäigule (hetkel elavad seal Veljo venna lapsed). Õhtu oli põnev. Sai nähtud Veljo kodupaika, näha vanu Veljo vanaisa asju: aukirju, sünnipäeva õnnitlusi, isiklikke meeneid. Õhtu venis pikaks. Esmaspäeval oli taas ärasõidupäev.

Puhkuse jätk

 

Soomest naastes jõudsime Pärnusse tagasi, kuid enne käisime veel maal rohurindega võitlemas. Veljo sai kõik niidumasinad tööle. Ettevalmistused laupäevaseks karjaaia ehituseks on valmis. Võtame julguse kokku ja paneme karjuse taas üles. Eks näis mis saama hakkab. Olgu etteruttavalt öeldud, et karjusaia parandamiseks läks alles jaanipäeval.

Liina on Andresega taas nädalasel purjetamisereisil Kreekas.Kaarel käib ka lõpuks tööl: 8 h päevas. Puhkus jätkus Pärnus. Ilmad olid väga kuumad. Mtu päeva oli +27-30 kraadi sooja. 

16ndal käisime Tartus Kadri lõpetamisel. Meil on nüüd peres taas oma arst. 20 aastane tühimik on taas täidetud - just nii palju aastaid tagasi suri minu isa Dr. A-T Salu.

Meie Veljoga jõudsime Tartusse õnnitlemise ajaks.  Õnnitlused, pildistamised ja tseremooniad toimusid kõik Tartu ülikooli peahoone ees. 

Palju edu sulle Kadri! Mõistan et õpingud on alles poole peal. Edasi on ootamas sind residentuur!

Laupäeval tulime Tartusse tagasi ja aitasime kolida Veljo tütrel Hannal Pärnusse tagasi. 

Paatide paraad Pärnus suve avamisel.

Sise-o Tabasalus, puude lõhkumine. Haapsalu maateejooks ja Andrese sünnipäev

 Märtsi kuu viimane neljapäev sai veedetud Tabasalu günaasiumis sise orienteerudes. VEljo tuli koos Indreku ja Anne-Lyga Pärnust ja mina Jürist. Liina kahjuks ei jõudnud, kuigi ta tuli ka neljapäeva õhtuks Tallinna.Sise-ost väga rääkida ei taha - tegin seal tont-teab mida ja arusaamatu on üsimus, miks ma nii neid etappe läbisin ja miks ma ei näinud otseteid. Minu komistuskiviks sai etapp 14-15 :(. Ünneks sain tulemuse ja ei olnud ka viimane, kuid sooritusega ma rahul polnud. Veljo jäi linna ja aitas vanaemale saunapuud ära teha. Reede ühtu viis meid Paliverre Veljo õele külla, et sealt suunda Haapsallu maanteejooksule, kus Veljo end kirja pani.

Kogu edasise plaani lõi uppi teel Paliverre toimunud telefoni kõne, kus anti teada, et Veljo peab esmaspäevast tööle minema. Ilm oli ilus, kuid külm ja tuuline. Mina käisin mööda vana raudteetammi oma kella ja tegin pilte. Kaarlile ja Liinale saatsin "live" ülekandena pilte Raineri edusammudest jooksurajal. Olgu öeldud, et Rainer võitiski jooksu. Veljo aeg oli 43:15. Peale Haapsalus toimunud jooksu suundusime Tallinna asemel Pärnusse, kus pakiti reisikott. Õhtu veetsime telekat vaadates, et hommikul startida Tallinna Andrese sünnipäevale.

Andrese sünnipäev möödus perekeskel. Sõime lõuan-hommikusööki. Magustoiduks pannkoogid. Desserdiks olid Korea reisi piltide vaatamine ja reisimuljetamine.