Puhkuse jätk

 

Soomest naastes jõudsime Pärnusse tagasi, kuid enne käisime veel maal rohurindega võitlemas. Veljo sai kõik niidumasinad tööle. Ettevalmistused laupäevaseks karjaaia ehituseks on valmis. Võtame julguse kokku ja paneme karjuse taas üles. Eks näis mis saama hakkab. Olgu etteruttavalt öeldud, et karjusaia parandamiseks läks alles jaanipäeval.

Liina on Andresega taas nädalasel purjetamisereisil Kreekas.Kaarel käib ka lõpuks tööl: 8 h päevas. Puhkus jätkus Pärnus. Ilmad olid väga kuumad. Mtu päeva oli +27-30 kraadi sooja. 

16ndal käisime Tartus Kadri lõpetamisel. Meil on nüüd peres taas oma arst. 20 aastane tühimik on taas täidetud - just nii palju aastaid tagasi suri minu isa Dr. A-T Salu.

Meie Veljoga jõudsime Tartusse õnnitlemise ajaks.  Õnnitlused, pildistamised ja tseremooniad toimusid kõik Tartu ülikooli peahoone ees. 

Palju edu sulle Kadri! Mõistan et õpingud on alles poole peal. Edasi on ootamas sind residentuur!

Laupäeval tulime Tartusse tagasi ja aitasime kolida Veljo tütrel Hannal Pärnusse tagasi. 

Paatide paraad Pärnus suve avamisel.

Karjalase Nursipalus

 Kevadisel Karjalaske võistlusel oleme käinud aastaid, kui lapsed väiesed olid. Nüüd sai taas seda võistlust käia väisamas. minek tuli suht ootamatult - Kaarel tahtis minna, mina pakkusin end autojuhiks kaasa ja Liina sai ka kampa tõmmatud kõik oli justkui vanasti. Meie auto peale sättisid end veel Kustu ja Raiko (1p). Kohalesõit oli huvitav - sõitsime mööda suletavat (kaitseväe uus laiendatud lahingala) Osula-Sõmmerpalu-Nursi teed. Samuti möödusime eelmistest Karjalaske võistluspaikadest ja ööbimiskohtadest. Oli põnev tagasivaade. Ilm oli ilus päikseline, kuid varjudes oli jahe. Võistlus toimus sulegemisele minaval maastikul. Ilus on see Nursipalu mets. Tõuse-landusi väga pole, metsaalune on mõnusalt puhas - pole takistavaid mustikapuhmaid. Teid ja rajakesi oli piisavalt, et õiget rada leida punkti. Meie Liinagga läbisime rajad ja saime tulemused, kuid Kaarel oma esimesel võistlusel kahjuks rada ei läbinud - tervis andis tunda ja Kaarel tuli poole raja pealt maha. Kahju, kuid tervis tuleb korda saada ja siis tule uuesti tulla.

Ööbin Tartus Margiti juures, enne Margiti juurde jõudmist käisin Tartus Peetri kirikus Arsise kellade ansambli ja orelimuusika ühendatud kontserti kuulamas. Oli tore - poleks uskunud, et orelil võib nii kiireid lugusid mängida. Margiti juures oli mõnus nagu alati. Liina tuli ka mõneks tunniks, kuid ööseks läks koju ära - Birgitt viis ta ära. Teisel päeval Kaarel enam ei osalenud ja Liina ei pidanudki osalema - nii läksin koos noortemeestega - Raiko, Kustu ja Reimoga. Võistluskeskus asus samas kohas:  tegin 2 viga - 1 punktiga ja 6 punktigga - leidsin end paralleelsituatsioonist :(. Muidu oli rada tore, hea, et sai minudud. Tagasiteel Tallinnasse sõitsin Tartus  vanematekodust läbi - kus mind oodati  ja tema venna perekondlikule sünnipäevale. Peale sünnipäeva tulime Kaarliga Tallinna ära.

Oli vahva nädalavahetus.

Sise-O Delta õppehoones ja OKWesti jõuluseiklus

 

Veljo naasis koju ja mina hakkasin oma vabu kuu vabu päevi välja võtma. Laupäeval käisime OKWesti Jõuluseikluse rajal. Tegime ära kaardist ainult poole, et esmaspäeval jätkata teise poolega. Päev oli ilus ja ilma ka. Rajameistri mõned krutskid hammustasime läbi ja suuri ringe punktide leidmiseks ei teinud.Esimene pool oli üle 2,5 tunni ja kokku läbisime pea 8,5 km.Pühapäeval, aga juhtus nii, et ootamatult viis meie rada meid Tartusse sise-ole  Delta õppehoonesse. Nägin ära Liina ja Kaarli koolimaja - õppehoone Tartus. Rada oli tore ja omaarust väga vigu ka ei teinud, kuid II korrust millegipärast minu rajavalikutesse ei jõudnud. Kõik valikud jooksin läbi neljanda korruse, miks ei tea. Pärast jooksu käisime Kolmes tillis lõunasöögil koos Liina, Anne-Ly ja Veljoga. Õhtusk jõudsime kenasti koju tagasi.

Esmaspäeval tegime teise osa Jõuluseiklusest. See venis pikemaks ja oli raskemini läbitaval maastikul. Lund oli vähe, kuid oli piisavalt, et see segaks. 

Jõulud ja aasta lõpp

Koduse jõulupeo pidasime Kaie juures maal. Seekord olid kutsutud ka Leo ja Kati. Üllar jäi koju koeri valvama. Ilm oli talvine - tee oli libe ja tagasitulles oli ka lumesadu. Kaarel ja  sõitsid maalt otse Tartusse  vanemate juurde jõule pidama. 

Veljo - tema oli pühadeajal laeva valves Göteborgis - käis jooksu- ja eskursiooni tuuridel (Göteburgi vanalinn ja Volvo muuseum).

Jõulud veetsime Liinaga koduselt: väike õhtune snäck ja Vanalinna tuur. Jõuluõhtul oli vanalinn rahvast täis ja niisamuti söögikohad kubisesid rahvahulkadest. Eriti suur rahvaste kogunemine oli hamburgeri müügikohtades. 

Vana-aastaõhtu olin kodus. Kaarel ja Liina olid Tartus.

November - lumi tuli maha ja valgeks läks maa

Koostööpartneri logistika kaart kontori seinal.

 17.novembril tuli lumi maha ja jäigi maha. Tänaseks (19.12)  on lumevallid nii suured, et lund pole kuhugi panna. November on tavaliselt minul ikka inventuuri kuu: kõik laupäevad tegein tööd. 26.11 käisin Tartus ja Rakveres. Ilm oli lumetormine, kui Tartus Rakverre sõitsin. Reede õhtul saime kokku Liinaga - käisime lõunal, hiljem külastasime koos Rõõmude peret. Oli väga tore.

Naadri vanamutt jätkab oma kondamist ja prügistamist minu suvila territooriumil. Politsei tegeleb asjaga, kuid märkimisväärseid edusamme veel ei ole. Helgi käib kui omanik mööda krunti ringi. 

Novembri alguses käisime Taltechis jooksmas, mulle kaart meeldis ja arusaamisega mul probleeme polnud. palju teised, aga mässasid rohkem ja polnud rahul kaardiga. Mõni nädal hilejm külastasin esimest korda T1, kus toimus niisamuti üks sise-o etapp.

Kaarli lõpetamine - kraad Tartu Ülikoolist

 

Kolm aastat ülikoolis on möödunud kiiresti. Huivtavad ajad on olnud - algul oli ülikoolis käimine prognoositav Kaarli jaoks: käia koolis, teha trenni nii palju kui võimalik, mahutada ära kõik treeninglaagrid ja välismaasõidud nii ajagraafikusse, et kool ka kõrvalt tehtud saaks. Hinded ei olnud olulised, sest esimese poolaasta stip oli juba eelnevate heade saavutustega tagatud. Kuid 2020 aasta algas kurjakuulutavalt : veebruaris ja märtsis oldi veel hispaanias laagris ja siis pandid maailm lukku: ära jäid planeeritud võistlused, laagrid. Aeg anti koolile pühendumiseks ja sedagi sai teha koduseinte vahel, lukustatud uste taga.

Mõnel võistlusel ju noormees käis, kuid suurema osa ajast pühendas õppimisele. Hinded tõusid kõrgustesse ja maximum stip teeniti ära. Oleks kohe alguses rohkem õppinud, oleks lõpetamisel  olnud cum laude. Igaljuhul ülikool on tehtud. Edasised kooliteed toovad noormehe hetkel Tallinna tagasi - eesootavad magistriõpingud TalTechis.

Lõpetamise päevast ka natuke. Tulime Veljoga Pärnust Tartusse, Andres tuli Tallinnast,  Tartust ja rohkem meid lõpetamisel polnudki. Liina ja Liis  sõitsid ju Ameerikasse, Laura oli laagris, vanaemadele tehti õhtul kodune kohvijoomine.

Andres vaatas ülekannet ülikooli rõdult, kuid ülejäänutega vaatasime ülekannet õuest suurelt ekraanilt. Hiljem tegime väikese lõuna Aparaaditehases ja olidki lõpetamise pidustused läbi.

Pärast sõitsime Külli  juurest Heimtalist läbi - väike tagasisõidu kohvipaus. 

Tartu aeg Kaarlil siis selleks korraks läbi. Nüüd on Liina kord - eks näis kas neiu saab Tartu ülikooli soovitud erialal magistriõpinguid alustada.

November - nagu ikka blogipausil

 

Detsembrikuised blogipostitused algavad traditsioonilise heietusega, et kiired inventuuriajad on röövinud kirjutamise ja tegutsemise aja, jõu ja tahtmise. Ei ole ka seekord teisiti. Novembri algul käisin Pärnust sutsiti Tartus inventuuril. Seal läks üle ootuste kiiresti ja hästi, juba valges sain suunduda tagasi. Uus terminali programm töötas samuti tõrgeteta. Jõhvi inventuuri novembri keskel jäi koroona tõttu ära ja millal see toimuma saab on üks suur küsimärk. Jõhvi rahvas koroona tõttu Rakverre ei sõitnud, nii sai käidud Liinaga ka Rakveres lugemas. Ja suuresti saigi november niimoodi mööda saadetud. 

Detsembri algul läbi piirangute ja väikese hirmu kiuste jõudsin läbi Pärnu Narva - ikka inventeerima.  4 tunni autosõidu tõttu sõitsin Pärnust Narva juba reede õhtul. ööbisin koroonaaja kiuste hotellis.  Peale minu oli hotellis veel mõni inimene, kuid nendega mul kokkupuuted peaaegu et puudusid. Hommikul enne kukke ja koitu käisin linnatiirul - patseerisin peetri väljakul ja promenaadil, külastasin Narva Raekojaplatsi. Uus ja vana arhitektuur on Narvas nii huvitavalt kokku miksitud, mitte ei oska arvata millega järgmiseks kohtud.   Narva keklinn oli ilusasti tuledega kaunistatud, Peetri patsil ilutses jõulupuu. Piiril tegevust ei toimunud - ülekäik Venemaa suunal seisis, ei inimesi , ei autosid. Kummastav oli seda vaadata. ise venis oodatust pikemaks ja Pärnu tagasi jõudsin alles 9ks. Pühapäeval jalutasime uue kaardimõtetega Sindis. Liina ja Kaarel  - Liina istus kodus ja Kaarel oli Tartus. Nii see detsember kätte jõudiski.

Rogain Valmieras ja pesurulli päästmisoperatsioon

Armas söögikoht Tikupoiss, kuid aega läks plaanitust kauem

Teel Tartusse väike vahepeatus Imaveres

Peale tööpäeva lõppu suundusime Kaarliga koos otse Jürist kohe Tartu poole. Plaan oli järgmine: mina Rõõmude juurde ja Kaarel oma koju. Laupäeva hommikul sõit Valmierasse rogainile ja õhtul Tartusse tagasi, Kaarel peale ja maale. Tegelikkuses olid väikesed plaanimuutused. Kaarel käis esimest korda Acrojoga trennis.

Valmiera Rogain on Rigasrogainingu üks osavõistlus. Veljoga sai käidud Riias rogainimas ja Margitiga läksime Valmiera kanti uudistama. Vesirõõmude nimi oli oma nime väärt: 2h saime päikest ja 2h vihma. Üldiselt läks meil orienteerumisega ilusti, kuid viimase 3 punktida, just siis kui aeg hakkas ka juba näpistama, tegime hulganisti vigu. Lõpuks jäime 45 sekundit hiljaks ja saime -1 punkti. Kokku: 20 km, 4h 45 sek, 73 punkti. Oli vahva päev.

Pühapäeval sõitsime maale pesurulli katkise katusega kuurist päästma. Mihkel ja Kaarel vedisid rulli kuurinurgast välja. Nüüd kuivab teine verandal. vähemalt vihma eest võiks see nüüd kaitstud olla. Mida sellega edasi teha ? Kas kellegil on soovitusi? 

Enne linna sõitu käisin ka Kaarliga Leesil kodukohvikus. Meiega liitus ka Kaie. Kaarel sõi huvitavat toortatraputru peekoni ja värskete köögiviljadega.

Liina käis samal ajal aga hoopis Elise juures  Läänemaal puhkamas. Loeti raamatuid, ehitati kivitorne ja sõideti ATV-ga.

3. nädal karantiinis

Kolmanda nädala algul sai selgeks, et vaatamata ülemaailmsele karantiinile, mõned asjad ei muutu, ja Veljol on aeg taas meretee ette võtta. Vahetult enne sõitu, vähendati laevaliiklust Tallinna Helsingi vahel, seati lisaliikumispiiranguid inimestele kahe riigi vahel sõitmisel. Viimased vabasõidu laevad olid puupüsti täis töölesuunduvaid eestlasi. Veljo minek jäi juba piirangute aega. Kuid igal asjal on omad konksud ja liikumispiirangud ei kehtinud näiteks töölesuunduvatele meremeestele. Olen kindel, et piirangutest on vabastatud veel teisigi elualade spetsialiste, meie neid lihtsalt ei tea. 

Palusin Veljol kirja panna esimesed emotsioonid uutest piiriületus protseduuridest ja Uusimaa blokeeringutest läbisõidul. 

Meremuuseum Kotka sadamas. Kollaste postidega asi on Kikka.

Siin  Veljo kaastöö blogisse: 

"Reedel hommikul alustasin alustasin reisi Pärnus Raumale, et siis Polarisel tööle hakata. Meretöö plaan oli võtta Kotkast Kikka ja siis Ventspilsist viia kaks kraanat Riiga.

Hullu viiruse kartuses ei hakanud neljapäeva õhtuks ennast Piritale sättima, vaid sõita bussiga - lootes võimalikult vähestele lähikontaktidele - otse bussijaama ja autoga sadamasse.

Bussis oli veel 5 reisijat, nii et 2+2 õnnestus enam-vähem, aga mööduda tuli teistest ikkagi suht lähedalt.

Tallinna sadamas oli üllatavalt palju sõiduautosid ja laevas oodatult palju rekajuhte.

Oma meeskonnaga ootasime põnevusaga, mis hakkab toimuma Helsingi sadamas... ja ei pidanud pettuma.  Sadamas ootas üks (1) politseiauto ja kolm politseinikku, kes kontrollisid ükshaaval üle kõigi riikisisenejate dokumendid. Meie olime üsna eesotsas ja pidime ootama, vaid 40 min. Nentisime, et heaoluriigis on ametnikel aega küllaga.

Peale esimest kontrolli sõitsime Uusimaa piiritõkke suunas. Kapten oli kuulnud, et seal on mitme kilomeetri pikkused järjekorrad. Kohale jõudes oli seal vaid mõni auto. Küsiti, kes oleme ja millised on Soomes olemise põhjused/ plaanid. Kapten andis lühidalt vastuse ja sõit võis jätkuda 

Raumale jõudes käisime kohe toidupoes, et reisiks vajalik toidumoon kaasa osta. Kohalikud polnud vist küll kuulnud 2+2 reeglist ja jalutasid teineteisest lähedalt mõõda. Kassas polnud kaitseklaasi ega kassiiril mingit turvavarustust.

Õhtul andsime otsad ja asusime Kotka poole teele." Kohalejõudmine läks libedalt ja suuremate passimiste läbirääkimisteta.. Aitäh Veljo Sulle kirjutise eest :) Esimene kaastöö edukalt saanud kaante vahele. Head merereisi! ... kuigi esimesed päevad on olnud taaskord tormised. Öösel oli Soome lahel äike, mis välgutas oma nooli mõlemal kaldal. ja merel. Omalt poolt lisaksin, et 3 nädalaga pole meie peres suuresti midagi muutunud. Elu käib endiselt töö ja kodu vahet. Tegin ühe kodukontoripäeva, kuid kuna enamus on kodukontorites tööl, siis päris kontoris on ikka mugavam töötada. Autosid on tänavatel vähem ja liiklus sujuvam. Ainus erinevus võrreldes varajasemaga on see, et Liina on praegu kodus ja lisaks õppimisele on tema peal ka söögi tegemine. Imeline on tulla koju, soe söök ootab ahjus, laud on kaetud. Aitäh, kallis Liina :) Kaarel on Tartus ja tegeleb järeleaitamistundidega, millede järgi on tal tekkinud vajadus, reiside ja koolist puudumiste tõttu. Õnneks muid ahvatlusi pole, nii, et on lootust et ta saab järjele.

November palju tehtud, palju käidud, palju sõidetud, palju nähtud... - inventuuriga ja inventuurita

Nii nagu minul, sai ka Liina minu inventuuri tegemise tõttu mööda Eestimaad ringi traalida. Esimeseks väljasõidu sihtkohaks sai Rakvere. Liina koduskäik kujunes lõpuks suuresti ratastel olemiseks. Jõudis ta ju reede õhtu hilja Riiast koju ja hommiku vara panime juba ajama, kuid ema-tütre aja saime siiski. Rakveres mina asjatasin ja Liina inventeeris ja kommenteeris :) Rakveres olime ainult osalise aja. Peale lõunasööki startisime Pärnu poole, sest õhtuks olid meil piletid Pootsi mõisa teatrietendusele "Garaaž".  Etenduse toimumise asukoht meelitas meid etendusele minema. Oli ju vanasti Pootsi mõisas, Pootsi kool, kus Veljo põhikoolis käis. Saime teada, kus vanasti olid klassiruumid ja spordiplatsid. Täna on mõis pea tundmatuseni muutunud, ainult fassaadi kaudu saab ette kujutada kunagisi koolijütse kooli minemas.

Ega pühapäev ole siis puhkamiseks, kell oli ju vaja ka käia ja nii sai mindud Audru jooksule: mina 3 km rajale ja Veljo ikka 10km. Liina sai hommikul bussi pistetud ja Riiga tagasi saadetud. Mina joosta ei kavatsenud - pool maad käisin Mari-Liisiga, kes oma käruga läks 10 km ringile, mina teise poole, mis seal salata läksin ikkagi jooksusammul ja endalegi ootamatult teenisin 3km jooksjate hulgas oma vanuseklassis 2 koha.
Kaarel samal ajal võistles 24h Vikipeedia võistlusel ning oma võistkonnaga tõid nad võidu koju. Hurraa!! Artikkel on Suure-Jaanist

Töövahendid saadeti sellistes pakendites :)

Järgmine nädal oli inventuur Tartus, Liina tuli sinna ise, oma autoga. Mina saabusin hommikul Pärnust. ps: reedel sai ka poolkogemata ja planeerimatult Tartus käidud. Õhtu veetsime koos Liina ja Kaarliga Rõõmude juures. Seal käis ka igasugu huvitavaid tegelasi - mardisante. Hea, et Kaarel sai oma Raketisalvestustelt meiega üheneda. Hommikul pidaseime Liinaga kohvikus isadepäeva. Hommikupudruaeg Kaarliga jäi kahjuks, minu terviserikke tõttu ära. Ostsin Kaarlile ka isetäituvasse külmkappi ühteist. Enne Pärnusse jõudmist käisin ka Heimtalist Külli juurest läbi.

XT rogain Kohtla-Nõmmel ja õhtusöök Tartus

Hommik algas varakult ja ootamatult. Kohtla-Nõmmele sõit võttis Pärnust aega üle 3 tunni ja ootamatusi pakkus mulle mu oma pere: minu võistkonna kaaslane Taavi oli ootamatult haigestunud ja nüüd oli mul vaja leida asendusliige. Asendusliige jäi kahjuks leidmata ja nii ma väljaspool arvestust omaette võistkonnana startisingi. Õnneks ei pidanud ma üksi seiklema. Kaie ja Tagni võtsid mind kampa ja nende toredas seltskonnas sai 3 tundi mõnusalt aega veedetud. 

E. Madaliku tehtud pildid

Algselt võtsime suuna lõunasse ja edasi läksime parvega vastaskaldale. Ületatud sai ka põlevkivi konveier. Tehismaastikul olime hädas ladestusteede ületamisel  - kui juba teele said oli igavesti hea, kuid neile peale ja maha saamisega oli probleeme. Mitme meetri kõrguste kivimägedele saamine pole just lihtne. Plaani ja ajaarvestusega panime sutsuke mööda ja nii ma kolmanda tunni alguses neist eraldusin. Võtsin jalad kõhualt välja ja lootsin jooksu jalul jõuda õigeks ajaks finishisse. Teepealt korjasin veel 3 kp, kuid ikkagi jäin 46sekundit hiljaks. Kiirustamiseks oli mul ka teine põhjus, mul oli ju vaja kella 18ks jõuda Tartusse koolialguse õhtusöögile. Kiiresti sai vahetatud riided, ampsatud üks amps ja enne Kaie finishit olin juba teel Tartu poole. Kohtla-Nõmme on igavesti vahva koht. Peaks sinna kunagi uisutama talvel minema. Kohtla-Nõmme linn jäi kahjuks rajaplaneeringu tõttu nägemata, kuid eks seda siis teinekord avastada. Aitäh korraldajaile ja kaasteelistele!

Liina oli ka Tartusse Kaarli korterit tulnud kaema, Andresel oli oluline mingid köögiveeühendused üle kontrollida ja Lauraga Aura keskuses sulistamas käia. Mina aga võisin Pärnusse tagasi sõita ka Tartu kaudu. Nii, me Tartus kokku saimegi. Liis kahjuks ei osalenud, sest tal olid Paunapõllul ratsutamise võistlused, kus ta kindlasti osaleda soovis. Ülejäänud kamp oli kõik ilusasti kohal. Õhtusöök möödus mõnusas ja lahedas meeleolus. Restoranile omaselt väga palju just süüa ei antud :D.  Peale õhtustamist pudenes meie parv igaüks ise suunda laiali: mina sõitsin Pärnusse, Liina suundus lõunakaarde Riia suunas, Andrese sõitis algul Viljandi poole, et õunamahl kaasa haarata ja edasi sealt Tallinna. Kaarel ainukesena jäi paigale. 3 tunni möödudes olime kõik ilusasti sihtpunktidesse jõudnud. Ilusat kooliaasta algus õppureile!