 |
| Hp-sport Team Shokolaadisõbrad |
Libahundijälje üritus algas seekord juba õite varakult: esimesed kohtumised leidsid aset juba sadama territooriumil, edasi sai tuttavaid kohatud Vikinline hommikusöögilauas ja peale 9 hommikul, peale kaartide kättejagamist, oli laevas meeleolu kui laulupeol - kõikljal olid laudkonnad kaartidega radu planeerimas. Kahjuks ei olnud ühtki muud tuttavat laevas, kellelt oleks saanud kommentaari, masside tegevusele.
 |
| Hp-Sport team Rummikook |
 |
| Enne starti |
Fortuuna oli kaardid nii välja jaganud, et meie oleks laevast pidanud viimastena väljuma, sest just allasõidurambi kõrvale saime me laevasõidul oma autole parkimiskoha. Teades, kui vaevaline ja aeglane on Katajanokka sadamast väljasõit, kartsime, et meie õigeaegne võistluskeskusesse jõudmine on küsitav. Nii saime hakkama esimese "pättusega", kui tõuke selleks andis meie taga olev auto, kes sillutas meile JOKK tee - väike tagurdus ja nii me järjekorrast mööda lipsasimegi. Teine "pättus" ei andnud end kaua oodata - sadamast väljasõidul keerasime majade vahel, ning mööda trammiteed leidsime end peagi kiriku tagant. Tänu neile vangerdustele jõudsime võistluskeskusesse 20 minutit enne startide algust. Õnneks lükati starte edasi ja kõik jõudsid õnnelikult õigeks ajaks kohale.
Ilmateade oli vihma algusega täpne kui kellavärk - startide alguses hakkas sadama. Õnneks eksiti sademete hulgaga ja osa rogainiaega möödus ikkagi vihmavabalt.
Alustasime stardiülesandega - mis tagantjärgi oli meie suurim viga - oleksime pidanud selle jätma viimaseks ülesandeks. Jagasime Taaviga punktid ära - jätsin talle kaardi ja oma punktid kandsin kaardile. Kohtumispaigas saime Taavit ja Tõnist oodata üle 30minuti. Lõpuks saime liikuma ning edasised punktid saime kätte probleemivabalt. Kiita tuleb kaardistajat - kaart oli väga täpne- lausa lust oli orienteeruda. Kõik teekesed olid ilusasti olemas.
Kulgesime mööda rajakesi trajekooril: KP44-39-27-58-26-83. Selveri punkt üllatas meid rikkaliku söögivalikuga. Taavi sai oma hommikusöögi harjutustega silmapaista ning SUDOKU sai lahendatud möödaminnes. Me ei jõudnud õeti süüagi. Punktist lahkusime kiirelt, sest taasalgav vihmasabin tekitas külmatunde, mis liikudes õnneks taas soojusenergiaks muundus.
Edasi pöördusime tagasi ning meie ette jäid KP52-66-67. Järgnes tunnel läbi keeluala. Oh, issversussver. Sellest tunnelist ei saanud me aru , kuid lõpuks ikka jõudsime keelualast läbi mööda planeeritud rada. Järgmistena pistsime kotti Kp39-59-69-49-82. Tõnis hakkas väsima. Lisaülesande lahendasid Toomas ja Mihkel ilma ujumisharjutsteta. Viimasel tunnil võtsime kp56-31-30 ja finish. Kokku saime: 86 punkti.
Hooimata vesisest ilmast oli võistlus taaskord väga põnev ja mõnus. Kiitus korraldajaile!
Meie Hp-Sport Teamid said laevas kokku, et teha üks ühispilt.
 |
| Hp-Sport Teamid oma täies hiilguses Vikingline pardal |
Kuna võistluskeskuses puudusid pesemisvõimalused, siis võtsin tagasisõidule esimest korda elus kajuti (Hel-Tal vahelisel sõidul). Kajut oli mõnus. Saime pestud ja oli võimalus end peale väsitavat päeva siruli visata. Mõni sai isegi silma looja, teised vaatasid Eurovisooni ja kolmadad hoidsid silma peal Tiomila võistlusel.