Veljo jõudis detsembri alguseks koju tagasi. Eestimaal talv on eriline, mitte igalpool pole lund ühepalju ehk 4.detsembril oli võimalik Pärnumaal veel uisutamist proovida. Väike lumekirme kattis Audru poldreid, kuid see ei takistanud uisutamist. Mõeldud tehtud, kuid kõike ettevalmistust arvestades jäid minul siiski uisurõõmud tegemata. Nimelt olin kaasa võtnud valed uisud - jah, olin haaranud kaasa Kaarli uisud, kuid tal on kahjuks uiskudel teised klambrid, mis minu suusasaabastele ei sobi. Veljo tegi mõned tiirud, kuid üksinda ta ei soovinud sõita. Seega jäi uisutamine katki. Ääremärkusena võib öelda, et terve Pärnu laht oli detsembri alguses juba jääs ja kalamehed juba toimetasid.
Nii oligi, et usiurõõmude asemel läksime Aurdu metsa kellajalutama. Proovisime jääd ka Uruste ojal, kuid tundus, et seal jää veel uisutamise jaoks liiga nõrk.
Õhtul vaatasime üle Pärnu linna jõulupuu - imeilus kompositsioon :)
Esimesed suusarõõmud sai tehtud 9.detsembril: läbi said proovitud rajad: Raekülas, Sindid, Valgerannas ja Jõulumäel. Küll on palju hakkajaid inimesi, kes tahavad ja suudavad rajad ettevalmistada, et teistel oleks mida nautida.
Raeküla oli harjumuspäraselt hea, kuid suusk väga ei liibisenud, Sindis käisime õhtul ja rada läbisime lambitulede valgel - oliesimesed ja ainukesed, kes rada proovisid. Tegime esimesed suusajäljed.
Valgerannas oli lahe rada, kuid sõitjaid oli enne mind olnud vähevõitu ja rada seetõttu pehme. Veljo lõhkus ära oma suusasaapa esimese 200 meetri läbimisel - mina kulgesin üksinda. Tegin ära ühe ringi ja olin tagasi autojuurde jõudse rahul, et tagasi jõudsin. Suusarajalt otse läksime spordipoodi ja Jõuluvana ostis katkiste saabaste asemele uued. Pealelõunal sai saapaid testitud Raekülas.
Pühapäev viis meid Jõulumäle..., üldse ei tahtud minna, kuid 10 km rada oli vägev, ilus ja rada väga hästi sõidetav. Imeline talv on meil!
