Mai kaardi päevak

 

Meie selle hooaja päevak toimus minule väga ebasobival ajal, kuid kui hästi planeerida, saab kõik asjad tehtud. Teadsin, et pean olema tööl, kuid sättisin töö nii, et sain lõunaajal juba ära minna. See lõi võimaluse Liinale, Kaarlile  päevakust osavõtuks. Võitsin nad kõik tööle kaasa, tegeid seal oma kodukontorit, enne ärasõitu söötsin neil kõhud täis ja 12 staartisime Pärnusse. Kaarel ja  sõitsid sealt edasi Virtsu  vanaemale külla, Liina jäi kodukontorisse ja mina jalutasin Strandi juurde Veljole appi, kes minu saaabumise ajaks oli raja peaaaegu, et maha saanud.

Oli imeilus päev. Rada sai maha juba tund enne algust. Kaugelt tulnud jõudsid enne starti veel Strandi väilikohvikus väikse eine teha, et siis kosutatult rajale minna. Päevaku pakett oli äge, tehke järgi nagu öeldakse. Peale finishit sai minna Strandi Spaasse väikese soodustusega ujuma, keha sai kinnitada imehea supi ja pirukatega. Lisaks veel suurepärane ilm, kaart ja korraldusteam. Oli suurima osalejate arvuga Pärnumaa päevak, osalejatele rajad meeldisid, mis sa veel tahta soovid.  Koostööpartnerid jäid ka rahule ja kutsusid meid taas pevakut nende juures pidama.

Liina oli abiks raja mahavõtmisel. Aitäh, talle! Kõik sujus. Aitäh kõigile, kes osalesid ja aitäh Veljole, kes Mai asumisse kaardi joonustas, rajad välja mõtles, üles pani ja maha võttis. Oli äge päev!

Juunikuine reis Põhja-Soome

Reis sa plaani võetud juba eelmise Soome reisi ajal - mis kui tulen Veljole laeva peale vastu, teeks Põhja-Soomes väikese ringreisi.Mõeldud tehtud. Alavuselt Raahesse oli 4 sõdutunni tee. Enamuse ajast sõitsin metsavahel ja teisi autosid suurt ei kohanud. Raahesse jõudes tegin turvalisuse koolituse ja sain sadamasse sissepääsu sertifikaadi. Edasi sain loa sõita autoga sadamaterritooriumil laeva kõrvale. Siis kostitati mind lõunasöögiga ja edaasi kiire eskursioon laevas. Laev oli ikka teistsugusem kui varajasemad Veljo töölaevad kus käinud olen. nii palju treppe pole kuskil laevas olnud. Kuid meil oli kiire - puhkus ootas ja laeva me passima ei jäänud. Esimese asjana tegime väikese tripi Raahe linna ja muuseumi, lisaks tutvustati mulle kohti, kus Veljo oli oma väljaasõitudel käinud. Raahest suundusime Oulu ääre linna hotelli ja sealt päevakule. Õhtul tegime ringkäigu Oulus: sõime Bangladeshi söögikohas, jalutasime sildu täis pargis ja tammi peal - oli imeliselt soe õhtu ja väga ilus linn. 

Järgmisel päeval käisime Kemis, kus Veljo käis kiirel  tööreisil Sampo peal Limilinna turiste vedamas, sealt läksime Torniosse  - kälastasime jõel olevat saart, mis kuulus Soomele. Saarelt lahkudes jõudsime Rootsi. Rootsis käisime kaubanduskeskuses ja kasutasime odava krooni efekti. Edasi suundusime Rootsi poolelt põhja poole. Külastasime Kukkala kärestikku ja jõe äärset rannaküla. Sääski oli väga palju. Edasi ronisime mäe otsa.  Mäel olid lisaks matkarajale ka väikesed matkamajad. Edasi otsustasime tagasi pöörduda Soome. Ületasime polaarjoone, mul oli see esimene kord. Taaskord läksime mäkke - eest leidsime kena söögikoha ja triangulatsiooni torni, kus tehti maamõõdistustöid 19 sajandil 1860 ndail. Järgmiseks pidime leidma majutuskoha - majutuskohad otsisime jooksvalt ja ühtegi broneeringut meil polnud, nii juhtuski, et hotell kuhu plaanisime minna oli hoopis suletud. Seega võtsime hoopis saunamaja suusakeskuses - väga hea valik. Neil hooaega polnud ja maju piisavalt. Hommikul tegime jalutuskäigu mööda matkarada metsaonni. Edasi suundusime Rovanemisse - ega seal suvel suurt mikit teha polnud, tavaline jalutustiir linnas, kõhutäide ja sealt lõunapoole tagasi - järgmine peatuskoht oli Kajaani. 

Kajaanis saime taas elamispinda otsida, sest esimeses valikus polnud kedagi meid teenindamas. hommikul taas linnatiir, vana kindluse varemete külastamine, rannapromenaadja turuplats. 4 h sõitu ootas ees, et jõuda tagasi Alavusele. Läbisime nii mõnegi linna, vahepeatuse tegime päevakurajal - kaardid saime metsamajast. Selline ring oligi. Teisipäeval käis Veljo Helsinkis silmaarstil ja sealt otse Eestisse tagasi. Väike läbipõige Piritale ja edasi ootas meid suvepealinn Pärnu.

Teel kohatud linnud loomad: 2x nägime põhjapõtra - üks jalutas teepervel ja teine nosis eemal rabas, 2x kohtusime suure kanalisega, tõenäoliselt oli tegu tedrega, veel nägime jäneseid, rebaseid ja korra jooksis üle tee mäger. Mäkra pole mina varem looduses kohanud.

Alavusel - Kimmo ja Katrini juurs käisin mina 2 korda - esimesel Soome reisipäeval sai nende juures ööbitud ja reisi lõpus olime 2 päeva nende külalisteks. Elasime nagu ikka oma majas veski kõrval. Tegime sauna, ajasime asja, Veljo sai elektritööd teha. Oli väga mõnus olemine. 

Orienteerumas käisime 2 korda: esimesel päeval käisime Oulus päevakul - mittesoomelikul maastikul - kaljusid polnud, samas tsoos õitsesid murakad. Oli Jukola nädalaavahetus ja teel Alavuselt Raahesse möödusin nii mõnestki teeviidast, mis Jukolale suunas. Veel käisime päevakurajal, mis oli nädalaks metsa jäetud (koht kusagil teel Kajaanist-Alavusele).

Ema sünnipäev ja Kadri rahvatantsu etendus

 

Ema sünnipäev on alati selline päev, mida meie ema kunagi pidada ei soovi - eks see ole kooliüpetaja asi - suve alguseks on kool õpetajad nii ära väsitanud, et pidustusteks tahtmine puudub. Sel aastal aga juhtus nii, et Kadri rahvatantsu lõpu üritus sattus samale päevale ja seda meie ema soovib ikka külastada. nii kogunesimegi endisesse patarei vanglasse Kadri esinemist vaatma. Heljem tegime ühissöömise Noblessneris. Oli väga kena õhtu.

Uisurõõmud Reiu jõel ja Räägu ojal. Lehman brothers

 Ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval sai uisurõõme nauditud. Laupäevane avastusretk viis meid Reiu jõele. Peale läksime Paikuse silla kõrvalt ja sõitsime ülesvoolu umbes 4 km. Edasi me ei pääsenud, sest lumekiht jääl oli liiga paks. Edasi oleks saanud liikuda ehk suuskadega. Meie ees olid ühed jalgrattajäljed, liikumisraja järgi võiks arvata et ratturil oli meiega võrdsed seiklusi otsiv eluviis. Jää oli hea, vahepeal oli üks saar, millele sai kuidagi moodi teha tiiru peale, raudteesillaalune oli jäävaba. Jõgi tundus sõitmiseks turvaline.

Pühapäeval olime peaaegu minemas Lavassaarde, aga kaaslaste haigestumise tõttu jäid need plaanid katki. Võtsime suuna hoopis Räägu ojale. Peale saime Aasa paisjärvelt. Olen aastaid soovinud uisutiire teha väikejõgedel, nüüd on see ka tehtud. Oli igavesti vahva. Väikejõgedel on see hana lugu, et kui jää tuleb ja vesi langeb, siis tihti kukub uisujää alla (all oleva tühimiku tõttu) ja uisutada ei saa. Nii oli ka Sauga jõega (lootsime peale saada Are kandist, kuid jäi minemata)Räägu ojal aga saime huvitava uisukogemuse võrra rikkamaks.

Esmaspäeval oli haiglane, kuid teisipäevaks sain terveks  - ees ootas meid Lehman brothersi etendus Draamateatris. Kaarelil ja oli samale etendusele piletid. Etendusest ka paar sõna  - jäime etendusega rahule, osatäitjad olid suurepärased, etendus oli huvitav ja 3,5h etendus ei kiskunud mingilgi ajahetkel igavaks.

Pidude vahele ka natuke sporti

 

Enne jõule sai ikka suusatamas ka käidud. Kui Veljo koju tagasi tuli läks kahjuks sulaks ja suusarõõme jäi vähemaks.Siis tuli taas lumi maja ja käisime mitu korda Raekülas suusatamas, kuniks Veljol selg hakkas valu tegema. Mina käisin Raekülas üksi suusarajal kui tema oma selga tohterdas arstitädi ja massööri juures. 

Peale suuri söömapidusid saime lõpuks 26.12 nii kaugele, et läksime lõpuks Westi jõulurajale, Ilm oli -1 kraadi, metsaalune oli lumine. Kui algul tekkis juba lootus, et Sander on seekord teinud mõistliku lühikeste etappidega ägeda raja, siis tõde selgus üsna pea, et Sandril on oma vanad trikid ikka varuks. Käisime üle 14 km, tegime ainult lähikese raja, tegime ka viga ja saime 1,5km edasi-tagasi tammuda, jäime pimeda peale. Veljo selg  tegi talle nii haiget, et mitmeid kordi võttis valuhoog tal jalad alt. Päris äudne oli, kui aus olla. Pärast seda metsaskäiku, ta läkski arsti juurde ja jättis suusatamise ära.Rohtudega said asjad nii heaks, et 30.12 sünnipäevapeol sai tantsu ikka vihutud.

29.12 sai ka üle pikaaja käidud Viikmaadel külas. Oli ju vaja lõpuks ära tähistada nende jõudmine vanavanemate staatusess. Palju õnne neile väikese türdukutirtsu puhul!

Aastavahetuse olime seekord Pirital. 31.12 hommikul vedasin Veljo kaubanduskeskusesse jalanõusid proovima, mis lõppes kahjuks õnnetult - nimelt käis taas Veljol nõks seljast läbi ja terav seljavalu oli tagasi.

Õhtul enne numbri vahetust käisime vanalinnas kuuske vaatamas, tegime õhtusöögi Beerhouses ja kuulasime Vabaduseväljakul toimunud kontserti: Laine, trad'Attacki. Kella 11 paiku suundusime tagasiteele. Lauluväljakul bussi vahetades, lasti Lasnamäel saluuti - midagi pole muutnud. Uue aasta võtsime kahekesi rahulikult vastu.

Liina ja Kaarel pidasiid pidi Liina uues korteris Sikupillis.

Head Uut Aastat kõigile!

Mesilastemaja lammutus, Helgi uued vägiteod elektrikarjusega ja teeservituut

 

Erastamisest saati lohisenud köis sai lõpuks oma lohisemise lohisetud. Tuli välja et naabritega sõlmitud piirikokkulepped jooksevad läbi meie mesilastemaja. 1/3 mesilastemajast asus naabri kinnistul. Nii kummaline kui see pole, ei olnud minul seda teadmist, et nii sai piir tõmmatud. Mina teadsin, et meie maa on aiaga piiratud ala. Teine probleem mis erastamisega tehti oli, et Salu kinnistul puudus avalikult teelt ligipääs kinnistule ja naaber polnud nõus läbirääkimisteks teeservituudi osas. Ta küll otseselt ei keelnud oma kinnistult läbipääsu, kuid olid teatud piirangud, mis lähtusid tema suvast - nagu tee laius, kas koduloomad võivad maad ületada jne, Küll olid tema nõudmised servituudi läbirääkimisteks , et puud ja oksad ei oleks üle kinnistupiiri, küll oli vaja Elektrilevi elektrikaabel maa alla viia  ja lõpuks see, et piir pole õige.

Lõpuks võtsin advokaadi, kes kirjutas kokkuleppe ettepaneku, mille tulemusena sai mesilastemaja lammutatud. Muid nõudmisi ta ei esitanud. Notar allkirjastas dokumendi ja tänseks päevaks on olemas servituut ka kenasti kinnistusraamatusse kantud. Aitäh :) Aitäh ka Tõnule, kes käis ja märkis geodeedi instrumentidega õigele piirile roosad kriipsud.

Mesilastemaja lammutamise talgud toimusid 15.10.23 ja notar oli 17.10.23. Lammutusel olid abiks: Märten, Mihkel, Veljo ja Kaarel. Maja oli igasugu sodi täis - arvan, et mina polnud seal majas 20 aastat käinud. Mõned pildid ka ajaloo arhiivi.

Lammutus päeval korraldas actioni ka Helgi. Jaanipäevast alates oli aed olnud Helgist puutumata, kuid nüüd kui meie olime kohal, tuli ta demonstratiivselt aeda lõiketangidega äestama. Kutsusin talle politsei. Kohale saabus 3 politseiniku. Helgi lahkus, kuid järgmisel päeval oli aeda veel rohkem lõhkunud ja ülejärgmisel päeval jätkas oma hävitustööd (panime tagasi kaamera, mille vahepeal eemaldasime ). Eks vaatab, mis selle Helgiga pihta hakkab. Hetkel suurem plaan puudub.

Ok Westi pikk rada Sookülas, Viivika sünnipäev

 

Nii, pikk töönädal oli seljataga ja ees ootamas kiire nädalalõpp. Kõigepealt ikka tuli õhtuks Pärnusse jõuda. Hommikul kell 8 olime juba korraldustoimkonnaga võistluskeskust ehitamas. Meie olime abiks stardiala ülespanemisel, hiljem liitusime ka finishikoridori moodustamisel. Ilm oli vaheldud sada, ei sadanud, sadas jälle. Õnneks saime võistluskeskuse vihmavabalt üles. Enne rajale minekut saime veel kõhud ka täis.

Mareku uus kaart oli vägev. Arvasin, et oleme Veljoga kaardialal   varemalt uitamas käinud, kuid võta näpust, polnud. Kaart ja maastik olid kihvtid. Raja teises pooles sadas nii tugevalt, et maa ja taevas olid koos, metsaalune oli pime. Lisaks suutsin mingi sodi endale kuuseoksaga silma tõmmata ehk olin mõned punktivahed ühesilmaline just sellel kõige kehvemal ajal. Õnneks oli temperatuur +14 kraadi ja ülalt kaelasadav vesi soe, külm ei hakanud. Võistluskeskuses peale finishit meil kahjuks kaua aega polnud jutustada. Ajasime aga autole hääled sisse, et võtta suund Paliverre, kus meid juba oodati.

Paliverre jõudsime planeeritust tund aega hiljem. Sünnipäeva pidu toimus Palivere Noortekeskusees, mis asub vanas Palivere raudteejaama majas. Sünnipäeva lapseks oli Veljo õde Viivika, kelle 60 juubelile oli meid oodatud. Külalisi oli palju ja pidu toimus pikalaua taga. Pole ammu sellisel sünnipäeval käinud, igati tore oli. Aeg möödus lennates. Enne südaööd jõudsime Piritale, et hommikul taas ratastele minna.

Liina, Kaarel ja käisid samal ajal HP Sünnipäevajooksul. Kaarel on taas saanud treenima ja esikoht tuli kergelt, kuigi oma tippajale käi paar minutit alla.

Taas Soomes - katust panemas

 Juuni kuus Soomes käies lepiti kokku, et järgmine kord tulles tuleks vana vesiveski katus ära vahetada. Nii me siis läksimegi. Enne käisime veel metsas orienteerumas ka. Ostsime Nokia Neste-K st  kaardi ja läksime metsa seiklema. Soome mets on ikka raske. Neid kivisid on ikka palju ja arusaamine võtab ka aega. 1h asemel kulus meil peaaegu 2 :) Plaanisime Soomes olla 3-4 päeva, kuid lõpuks olime 6 päeva. Eks oma osa oli ka ilmal, sest hooti sadas ikka vihma ka, mis katusetöid ei lasknud teha. Veljo oli iseenesest 6 päeva katusel. Mina olin vahelduva eduga poes, metsas, köögis jne. ärkasin hommikul kell 7 juba koos meestega üles - sõin, käisin jooksmas või ümbruskonnas uurimisretkedel või seenel, tegin süüa või küpsetasin, katsin lauda või korjasin kokku. Äge oli ja aeg möödus kiirelt. Panen pildid üles ja pikka juttu ei kirjuta.

Minu tegemised olid järgmised:

Kukeseened ja riiskikad sai metsast koju toodud. Puravikud jäid minust metsa - põhjus nad on liiga suured ja rasked - ei viitsinud tassida :)  Katus sai peale ja meie saime reede õhtuks koju. Peatuspaiga teel Helsinkisse tegime Hämenlinnas ja Kurus  - vahepeal on vaja natuke liikuda, muidu on see 400 km autosõitu ikka üks suur piin.