Kesklinna jõulujooks ja Viljandimaa avastusretk

Korraldajate rõõmuks, iseenda heaoluks, kaasteeliste nägemiseks otsustasin minna jooksma jõulujooksu Tallinna kesklinnas. Jutt oli, et lühike rada ja pikk rada. Eeldasin, et lühike on kuni 4 km - palju seal linnavahel siis ikka keerutada annab. Oleksin varem teadnud, et lühike on 6 km, siis oleksin tõenäoliselt mõlgutanud loobumiseplaane.  Päkapiku mütsi kandmine jooksuajal lahutas tulemusest 1 minuti, kes aga suutis joosta jõuluvanakostüümis, sai lausa 4 miinus minutit lõpuajast.  Mina olin rahul ka 1 minutiga. Mütsi peas püsimisega oli aga probleeme, sest keerutav tuul üritas seda peast lennutada - kasutasin mitte just kõige moekamaid vahendeid selle probleemi lahendamiseks. Kui Sergei mulle pildi saadab, siis panen selle moeröögatuse kõigile vaatamiseks üles ka.

Jooks ise algas Rotermanni kvartali turuplatsilt, kuhu oli meid mütside, kostüümide ja abivehenditeta selle omajagu kogunenud. Värvikirevast seltskonnast edastas delfi ka uudise. Uudis on leitav siit. Külma, väga külma ja tuulise ilma tõttu otsustasin minna rajale nii suusajope kui kilejopega - loobuda ei suutnud ma kummastki. Rada kulges Coca-Cola juurest Tammsaare parki, sealt läbi tunneli Kunsti Akadeemia parkla kaudu Nordea maja juurde. Edasi oli otsustamise koht, kas minna sinkavinka läbi linna Kosmose kino juurde või minna otse mööda Liivalaia äärt. Otsustasin asumi vahelist varianti pidid minna. Teadjamad hiljem rääkisid, et see olla olnud viga. Eks järgmine kord saa proovida teist varianti.Kogu üritus lõppes Solarise juures. Kokku oli minu aeg 45:02 (-1 min). Lootsin joosta tunniga, kuid rajapikkuse info jäi stardis sutsu ebaselgeks. Enda rõõmuks sain vähema ajaga hakkama. Kirjas oli 6 km, GPS andis 5,84 km ja tulemuste protokoll 4,5 km. Oli tore hommik :) Otsustatud sai ka Aastalõpu võistlusele minek. Jookseme Heidiga NN klassi, eks näis mis sellest eksperimendist saab. Minu esimesed triibulised. Tulemused.  Jooksu piltide autor on Sergei Shved. Tänud talle.

Peale võistlust suundusin Tartu maanteed pidi Viljandimaale. Esimene peatuspaik oli Mulgi Savakoda, Loodil. Küllil oli grupp keraamikahuvilisi parasjagu meisterdamas. Keerasin end tugitoolis kerra, võtsin nutitelefoni  ja täitsin oma aega hispaania keele õppimisega. Lõpuks ometi leidsin aja keele õppeks.  Edasi algas Mulgimaa uue nurgataguse avastusretk: seoses Külli tegutsemishullusega ikka rohkem ja paremini, olen ma olnud sunnitud pidevalt uusi huvitavasid Mulgimaa paiku külastama. Neist Külli (elu-tegutsemis)koha vahetustest on siin blogis ka eelnevalt juttu olnu, nii et ma ei hakka neid siinkohal kordama. 

Sedakorda võtsime Loodilt suuna läände - sithkohaks Heimtali. Minu suureks üllatuseks oli tütarlapse uueks elupaigaks saanud kohalik lasteaed. Just, just. Kui algul tundus maja suur, siis hommikul selgus, et on väike, sest kui tahta kõike Külli plaane realiseerida, siis jääb ruumi väheks. Õhtu oli õdus - vaatasime telekas "Savisaare" muusikali, mida me kevadel Gracega vaatamas käisime. Hommikul jalutasime Heimtalis ringi ja mulle tutvustati kohalikke vaatamisväärsusi nagu sprodikompleks, ratsabaas, koolimaja, matkarada jms. 

Hongkongi pildilink jm lingid

Panen hetkel üles mõned lingid, mille kaudu on võimalik Liina ja Kaarli tegevustel Hongkongis silma peal hoida.

Hongkongi pildid https://www.dropbox.com/sc/p42eb0n1kz59iwi/AAB9ADNorUU8tWzQfacWs_ZVa

Hongkong 2 pildid:

https://www.dropbox.com/sh/0ulmq6ncgu16kzx/AACV9s8-soOzD96v6wwyXDoja?dl=0


Kaarli blogi: http://kaarelvesilind.blogspot.hk/?m=1

Kaarel Vesilind Fanpage FB: 
https://www.facebook.com/kaarel.vesilind?fref=ts

Võistluste kodulehekülg: http://www.oahk.org.hk/

Online teave võistlustelt:
http://www.tractrac.com/web/event-page/event_20151208_stAsianJun/692/

Aasta Tegija tiitel

EOLi üldkogu toimus sel aastal Mooste mõisa Folgikojas. Otsustasime kohale jõuda keskpäevaks just Üldkogu alguseks. Asusime juba varakult minekule, sest autosõiduõppuritega Moostesse jõudmine eeldas vähe pikemat ajakulu. 

Kaarel alustas ning sõitis Piritalt Järva-Jaani. Liina sealt Vasulasse ning Kaarel edasi Moostesse. Algselt oli plaan jõuda Gioni trenni ka, kuid meie kohale jõudes korjati metsast juba rada kokku, nii et trenn jäi ära. 

Üldkogul võeti o-aasta kokku - hooaeg oli edukas. Üldkogu alguses sai esitatud ka noorte võistkond Aasta Tegija kandidaatide auväärsesse rivvi. Salajasel hääletusel kogusid noored, Lauri Lepikuga võrdse arvu hääli ning aasta tiitel läks jagamisele.  Õnnitlused kõigile tiitli võitjatele! Poistele endile oli üldkogu toetus väga ilus üllatus. Pigem oleksid nad olnud väärt Aasta Üllataja tiitlit, kuid kuna seda ei antud, siis Aasta Tegija on veelgi hinnalisem tunnustus.

Aasta Tegijad: noorte Euroopa meistrivõistlustel teatejooksus pronksmedali teeninud võistkond koosseisus Karel-Sander Kljuzin, Andres Rõõm, Kaarel Vesilind

"Moostes toimunud Eesti Orienteerumisliidu üldkogul valiti traditsiooniliselt möödunud hooaja parimad. Aasta Tegija tiitel läks klubide hääletamise tulemusel jagamisele.

Võrdselt hääli kogusid noorte Euroopa meistrivõistlustel teatejooksus pronksmedali teeninud võistkond koosseisus Karel-Sander Kljuzin, Andres Rõõm, Kaarel Vesilind ning RMK rogainipäeva korraldamise eestvedajaks olnud Lauri Leppik. ...." Delfi.sport

Delfi artikkel

Õhtu jätkus meeleolukalt. Auhinnatavad andsid Sixteni eestvedamisel pressikonverentsi. Nii said poisid oma esimesed pressiristed ka. Muusikaliste vahepaladega rõõmustas rahvast kohalik folgi punt " Julgur". Muusika oli nii kaasakiskuv, et rahvas võttis vaevaks ka  tantsu keerutada. Enne kui minekule sättisime, sai osavõetud ka traditsioonilisest viktoriinist, mis seekord erines eelnevatest - see polnud nii orienteerumise keskne. 

Külaskäik Saksamaale

Em Lade - Grace vanemate külalistemaja tuba 

Hommikusöök  Em Lades koos Grace perega

Juba nädalake oleme Liina ja Liisuga Saksamaalt tagasi, kuid jutuke Grace kodust ja Liina vahetusperest on siiani kirjutamata. Laadisin alustuseks pildid üles ehk on nii lihtsam jutt juurde sobitada.

Em Lade tagahoov

Vaade tagahoovile nõlvalt

Reis Saksamaale algas kohe viperustega: nimelt lükkus meie lend 2 tundi edasi ja Tallinnast lahkusime alles peale kella 23. Jõudsime õnneks ikka Weeze lennujaama, kuigi meie autorent arvas, et meid viiakse mujale, sest Weeze lennujaam töötab kuni kella 24ni. Õnneks oodati meie lend ära. 

Grace'i juurde oli 2 h sõitu, kuid 2 gpsi, mis meil autos olid, ei tunnistanud meile antud sihtkoha aadressi. Lõpuks pani Liina jõuga punkti kaardile ja nii me kohale jõudsimegi. 

Kohalik neljapäevane turg

Kindluslinna vanalinn

Hommikul tutvusime Grace vanematega, kes meid all võõrastemaja saalis hommikusöögiga ootasid. Hommikusöök oli klaasikaline saia söömine, aga need olid tõeliselt head kakukesed erinevate seemntete ja jahudega tehtud ja värskelt pagariärist toodud. Kõrvale pakuti juustu ja sinki ja moosi. 

Grace juures olime 2 päeva: esimesel päeval käisime ringkäigul Dahlemis - külake kus asub Em Lade, Stadkyllis, Kronebergis, Belgias - shokolaadi ostmas, Prümis - linn, kus Grace koolis käib - seal käisime ka jäätisekohvikus, kus jäätise portsud olid nii suured, et raskusi oli nende ära söömisega. 

Kronenbergi varemed

Stadkyllis tegi Grace isa meile väikese ringkäigu karjaaedade vahel. Mägi, mida Grace siin olles kirjeldas oli tõesti meie mõistes juba mäe mõõtu - ümbruses olevad künkad küündisid 500-600 meetri kõrgusele. 

Liis ja Liina Grace koduuksel

Grace maja tagused karjaaiad

Vaade mäelt alla Stadkyllile

Grace oli väga tubli ja üritas kõigest väest meiega eesti keeles suhelda ja see tuli tal üllatavalt hästi välja. Liis muudkui korrutas, et " Grace sa oled teinud vahepeal salatrenni eesti keeles, sest Eesti olles ei olnud Grace nii tubli!"  

Liina saksa keele oskust kiideti ka ja isegi mina kuulsin lõpuks oma last saksa keeles rääkimas. Liina ja Grace rääkisid omavahel enamasti siiski saksa keeles. Liis väga saksakeeles ei suhelnud ja mina üldsegi mitte, ses mina pole elus sõnagi saksa keelt õppinud. Mingil hetkel õhtusöögilauas räägiti ainult saksa keeles ja siis ma tundisn seda tunnet, mida Liina aasta tagasi kirjeldas: "Mitte midagi aru ei saa, ainus asi mida söögilauas sel ajal teha on süüa." Ja nii ma siis sõingi.

Teisel päeval sõitsime rongiga koos Grace ja Grace vennaga Kölni. Nüüd ma mõistan miks meie mets Graci ahhetama ei pannud. 1h 20 minutit rongisõitu toimus 2/3 ulatuses metsas. Grace kodukoha lähedal on Eifel National Park. Veel infot http://www.nationalpark-eifel.de/.

Kölni kirikutornis

Kölnis külastasime Kölni suursugust toomkirikut. Külastasime kõrval asuvat kunstimuuseumi ja tegime väikese shoppingu kõrvalasusvas kaubandussektoris. Ronisime ka kirikutorni vaateplatvormile - trepiastmeid üles oli 533 tk.

Hommikul vara asusime teele Borkenisse. Enne veel tegime mõned ühisfotod mälestuseks meie külaskäigust Grace juurde.

Em Lade aknast - vastasmajas elavad põllumehed

 Täna 31/10/15  on muide Em Lade ametlik avamispäev. Soovime Grace perele edu restorani- ja majutusäris. 

Em Lade uksel koos Grace perega

Ja kui keegi juhuslikult peaks Kölni ja Belgia vahelt endale ööbimispaika otsima, siis soovitan see broneerida just Em Lades. www.emlade.de. Eksju :)

Kölni kunstimuuseumis

Varajene väljasõit Borkenisse oli tingitud Liina soovist külastada oma eelmise aasta kooli ja koolikaaslasi. Teades seda, millal vahetunnid on, sättisime oma kohalejõudmise just selle järgi. Jõudsime siiski natuke varem ja kõigepealt pöörasime sisse Heidenisse  (5km Borkenist) - esimese pere elukoht. Liina näitas ära linnakese keskväljaku, jalkatreeningu staadioni ning koeraga jalutamise ja jooksuraja. 

Edasi viisime Liina kooli ja meie Liisuga käisime kohvikus, kus Liina vahetusaastal armastas käia. Vaatasime aknast linna ja inimesi. 

Koolis üllatuti, Liinat nähes ja uuriti, mis ta siin teeb ? Taaskohtumine läks kenasti.

Peale hotelli sisseregistreerimist oli meil lõpuks aega ka shoppinguks - läksime kõrval asuvasse Bocholti linna. 

Grace muuseumis

Õhtu veetsime Liina perega. Hotellist nende koduni oli 10minutit jalutamist.  Ümbruskond nägi välja samasugune kui meie Pirita. 

Liina perest pole mul kahjuks ühtegi pilti, kuna olime seal ainult paar tundi, siis ühispildistamine kuidagi ununes. Liina pere oli väga soe ning avatud. Nendega suhtlemine oli lihtne ja sundimatu. Tänasime neid, et nad Liina oma perre omaksvõtsid peale Liina perevahetust.

See neljapäevane Saksamaa reis oli väga tore ja me kõik jäime rahule.

  Suured tänud teile Grace ja Janna pere, et meid nii külalislahkelt vastuvõtsite! Teadke, et te olete alati meile Tallinna külla oodatud!

Libahundi jälje otsime Kundas

HP-Sport teami pere Kunda Libahundi jäljel

Hommik oli väga külm. Auto termomeeter näitas -4 kraadi. Enne äraminekut haarasin nagist kaasa ka suusajaki, millega otsustasin ka rajale minna. 

Hp-Sport team Jalutajate rada

Sedakorda olime Libahundi jälgi ajamas ainult kahekesi: mina ja Liis. Teised pereliikmed olid hõivatud: Liina ja Kaarel - osalesid autokooli kohustuslikul esmaabikursusel.  Liisu osales Hp-Sport teami Shokolaadisõprade meeskonnas koos Tõnise, Rasmuse ja Antsuga ning mina Jalutatega koos Kaie, Mihkli ja Tagnega.

kp 58, kae, kes pildile jäid!?

Võtsin asja rahulikult ning juhtohjasid enda peale/kätte ei võtnud, mõtlesin, et rändan rahulikult meeskonna sabas ja teen fotoaparaadiga pilte. Lisaks korrutasin nagu papagoi: "Mul ükskõik, mis teed pidi minna. Lähen sinna, kuhu teised ees lähevad." Kuna Tagni oli nii tubli suunaseadja ja kuhugi väga "metsapoole" ei mindud, siis ma juhtimisse väga ei sekkunud. 

37 metsavennaonn

Libahundile kohaselt algas võistlus stardiülesandega, mis võistkonnad koheselt hajutas. Meie õnneks oli meid 4 ning saime ülesande mõnusalt omavahel ära jagada, igaüks sai 2 punkti võtta.

kp36

Otsustasime loobuda 47, lootuses minna sinna enne finishit. Meie esimeseks punktiks oli 58. Punkt ise polnud raske, kuid tee sinna oli vaevaline üle raiesmiku ja tagasi. 

Edasi suundusime orase põllu äärt mööda 37sse, kus asus keldri moodi metsavennaonn. Punkti pääsemine oli üks suur pugemine, sest sissepääs oli kitsuke. 

Kaljurite tubli pere

maastik 48 kp juures

Edasi 35 ja sealt 86sse lisaülesandesse. Kaie voolis traadist libahundi ning Tagne lahendas nööri ja paela ülesande. Edasi pilk tuulikutele ja sinna taha 29 punkti meie tee läkski. 

Edasi 36, 21 ja 48. 

Shokolaadisõbrad. pilt kodulehelt

Teed me 48st 83sse ei leidnud ja nii me kurguni kuluheinas endale teed rajasimegi. Õnneks sihtpunki korsten hoidis meid õigel kursil. 83 ostsime joont mööda peidetud punke.

Otsustasime mitte itta pöörduda, vaid minna läbi linna seiklusparki. 

Linn oli inimtühi, me ei kohanud peale osavõtjatest jalgratturitest mitte kedagi. Tegemist laupäeva südapäevaga. 

81 punkti pidime ületama keelualana märgitud teelõigu - tee ääres käia ei tohtinud, kuid tee ääres oleval jalakäijate rajal võis liikuda küll. Seikluspargis ostustasime teha ülesande kogu meeskonnaga, valikuks osutus linttee. Saime kohtunikelt kiita, ülesande kiire sooritamise eest. 

vaade kõrkjateele

Mihkel 82 lisaülesandel

Järgmiseks viis tee meid jõesuudmesse. Kus tuli ületada jõgi kummirõngal ning võtta punkt raudpetoonsilla alt. Edasi mööda mere äärt kõrkjatest palistatud teed mööda 30sse, kus pidi selguma meie edasine saatus - kas saame kõrkjatest läbi või peame tulema tagasi ja minema ringiga.

Meie õnneks viis punktist 30 loha kõrkjatest läbi, otsustasime proovida. Kõrkjatee oli üle ootuste hea: põhi oli meeldivalt kuiv, kuid natuke mättane. Edasi ületasime kraavi ning suundusime läbi väätidest kinnisõlmitud taimestikust üles savikarjääri otsa, Seal oli õnneks tee, mida mööda saime edasi. 33 kp lasi end oodata, sest klindialune taimestik takistas meid liikumast, kuid lõpuks saime selle siiski kätte. 

jalutaja finishit võtmas

vaade 33 kp pealt

Edasi soovis Tagne minna 62, kuid ülejäänud otsustasid võtta 26 ja algselt plaanist välja jäetud 47. 26 tuli mööda minnes, teel 47 möödusime viiekorruselistest majadest kus kohtasime kohalikke inimesi  - see linn polegi inimtühi. 47 oli tegelikult üks peavalu - orienteerusime kenasti, kuid tee sinna polnud läbimiseks just parim. Sealt edasi ootas meid finish. 

shokolaadisõprade finish. korraldajate lehelt

Kokku olime rajal 22,8 km ja võtsime 78 punkti.

Peale võistlust söömine ja saun ning bassein. Minu jaoks toimuski päeva suurim ebaõnnestumine just mullivanni minnes. Libastusin, kuigi hoidsin käsipuust kinni, nii kehvasti, et lõin oma sabakondi vastu vanni trepiastet ära. Nüüd olengi pooltõbine - ei saa istuda. Muidu pole häda kedagi, jalad on terved ning villideta ning lihastel pole ka häda kedagi.

Tänud korraldajaile suurepäerase päeva eest. Samuti soovin tänada oma võistkonda ning kogu Hp-Sport teami pere. Nii tore, et te kõik nii vahvad ja tragid olete. Uute kohtumisteni!

Pildi link:

HP-sport Teami sünnipäevajooks

Sünnipäevajooksule minek oli meie pere kindel plaan. Kaarel loobus isegi suusa-o koondise treeningkogunemisest Värskas, et jooksust osavõtta ja võit võtta. 

Meie pere oli seekord väga rohkearvuline, sest viimasel hetkel ühinesid ka Laura ja Andres. 

Teel Karile

Mõneti ootamatult sõitsime maale kahe ekipaaziga. Andres läks tüdrukutega ratsavõistlustele Ülearu ratsatallu. Liina võitis I (hüpped kõrgusel 70cm), II (hüpped kõrgusel 50cm), III koha (juhtimisbarkuur). Liis veel auhinnalistele kohtadele ei jõudnud - tuleb veel harjutada. Meie Kaarilga sõitsime otse maale, et sulgeda maja vesi ning korjata viimased pirnid. Enne, aga käisime autoga õppesõidul Vana-Narva maanteel oleva kontori parklas, kus Kaarel harjutas pöördeid ja tagurdamist ning roolikeeramise kunsti. Just, just nii Liina kui ka Kaarel astusid autokooli ning meie Andresega tegime ära sõidujuhendaja tunnistuse - nii, et nüüd oleme kogu kambaga õppesõidu lainel. Liina sõitis Leesil ja Kaarel timmis öiseid sõiduoskusi Leesi-Kuusalu teel.

Seekordsel jooksul oli Heiki jätnud võistlejatele vabad käed jooksugruppide valikul ja nii valis enamus I ja II grupi (10st). 10 grupis startisid kõige tugevamad - ehk eeldatavad võitjad. Andres startis koos Lauraga I grupis, Mina, Liina, Liis, Tõnis, Mihkel jt - meie startisime 2 minutit peale esimest gruppi. Kaarel startis viimases grupis (18 minutit peale esimesi startijaid).

Minu eesmärk  oli joosta 6 km (tegelikult 5,8km) umbes 48 minutiga, sest Heiki arvas, et ma peaks ikka targalt ja ettenägelikult tegutsema, et mitu korda Ananass võita. Tundub, nagu oleks Ananass mulle juba enne jooksu reserveeritud. 

No, aga see, et minu plaan 8 min/km vett läheb vedama selgus juba peale 0,5 km läbimist: olin oma grupi viimane ja osa esimest grupist oli juba kinni püütud. Tempo oli kiirem, kui plaanitu. Otsustasin, et tuleb nagu tuleb. Viimast välja panema ei lähe, kuid eespool olevaid jooksjaid oli ikka magus püüda. Liisu jooksis algul Liina ja Mihkliga, kuid nende tempo tundus talle liiast. Üritasin Liisut endaga kaasa meelitada, kuid rohkem kui 0,5 km ta minu ja Taavi tempos püsida ei suutnud. Taavi liitus minu jooksulustiga peale 1 km ja jooksis minuga kolmanda kilomeetrini. Ta oli saanud oinalt hommikul puksida ning põlv oli seetõttu rivist väljas. Kaiest möödusime teisel kilomeetril. 

Edasi hakkasin Mihklit püüdma. Mihkel ikka kiikas iga 100m takka taha, et kaugel ma olen. Kui talle tundus, et olen liiga lähedale jõudnud, siis ta jooksis, muidu kõndis. Mihkli jätsin selja taha peale joogipunkti, sest tema läks jooma, kuid mina mitte.  Järgmine eesjooksik oli Tõnis - temalegi ei meeldinud tõsiasi, et mina võiks temast mööduda. Muutkui kiikas üle õla. Tõnise jätsin Hämmelbergi väravas selja taha. Tõnis hüüdis mulle veel järele : " Sa oled trenni hakanud tegema ?" Järgmine sihtmärk oli punase jope ja kotiga tütarlaps, temagi kiikas üle õla, kuid mina teda kätte ei saanudki - enne jõudsime finishisse. Minu aeg 38:41, 6:42 min/km. Olin oma parimat aega ületanud üle 22 minutiga. Oleks ma jäänud oma esialgse plaani juurde oleksin Ananassist ilma jäänud sest Katriin jooksis ka oma ajast 12 minutit parema aja.

Kaarel finisheeris võitjana mõni minut peale mind. Liina oli paar minuti enne mind finisheerinud. Andrest, Liisut ja Laurat saime oodata pooltunnikest, sest lisaks Laura väikestele sammudele otsustasid nad ka lisakaare teha ja käia ära enne lõppu veel surnuaia juures, just seal sai Andres aru, et nad olid viimasest parempöördest mööda jalutanud. 

Õhtul jagati osalemismeeneid ja jooksuauhindu. 

Parim HP-Sport Teami tulemus vormistati Kadri ja Helise poolt Soomes MM l  kui saavutati juunioride arvestuses III koht.

Kaarel võitis jooksu, Liina oli naistest 5, mina 7 koha vääriline. Lisaks sain ka Ananassi omanikuks, kui parim tulemuse parandaja 2015 aastal.

Õhtu jätkus süümise ja fotode vaatamisega suurel ekraanil. Lastele näidati ka multifilmi.

Aitäh Teiele taas HP-Sport Teami pere! Olete endiselt tervad, arenemis- ja üllatamisvõimelised! Hurraa!!! 

Kohtumiseni 2016 aastal!! 

Oot, oot, aga järgmine nädal on ju Libahundi Jälg!?. Seal saame taas kokku. Ikka edasi :)

Aasta õpetaja gala Tartus

Üllatus, üllatus, kuid ka Kaarel oli Aasta õpetaja Galal kustutute nimekirjas. Põhjuseks taaskord Koolinoorte Maailmameistrivõistlustel saavutatud III koht kevadisel Türgi võistlusel. Kaarel sai kutse kahele ja nii me kahekesi käisimegi.

Kutsutud olid palutud tulla varem, sest Tartu linn oli Tartu jooksumaratoni tõttu osaliselt liikluseks suletud ja Vanemuise kontserdimajja juurdepääs raskendatud. Enamus kutsutud olid pedagoogid ja kui oli kirjas, et tulge varem, siis tund enne kontserdi algust oli enamus rahvast juba kohal. Ja nii siis saigi koridoris tund aega jalalt-jalale tammutud ja oodatud. Kontsert oli ok, kuigi mõned vaheklipid olid küsitava väärtusega. Kas tõesti peab õpetaja olema superkangelane, selleks et teha oma põhitööd - tegeleda õpetamisega ?

Üllatusi oli veelgi - ka Kaarli klassijuhataja Thea Turulinn oli Galal, kui aasta parim põhikooliõpetaja. Õnnitlused Theale!

Septembri esimesel nädalavahetusel käisime Liina ja Liisuga maal ja võtsime osa poolsaare suvelõpu tantsulkast. Pidu oli väga tore: sai tantsida, näha vanu sõpru ja tuttavaid ning tutvuda uute inimestega. Pidu algas kell 9 ja kestis kuni öösel kella 2ni. Tantsupõrand oli koguaeg tantsijaid täis, nii et pidu toimis täiega. 

Kaarel võistles samal ajal Põlva MV Korsapalos.

Järgmisel nädalal võtsime osa EMV pikal rajal. Mina olin seekord pealtvaatajarollis, kuid Kaarel läks võitlema meistritiitli eest. Vaatluspunktist tuligi Kaarel esimesena, paar minutit hiljem Andres ja kolmandana Karel-Sander pea 10 minutilise kaotusega Kaarlile. Nii suured vahed olid üllatuseks. Vaikselt hakkas metsast välja tulema järjest katkestajaid, kelledele oli seekordne pikk rada liiast. Ootasime Kaarlit, kuid esimesena saabus hoopis Karel-Sander. Teisena tuli Kaarel ja kolmandana Andres. Viimaseks kilomeetriks oli Kaarel läbi kui läti raha, nii et isegi kõndimisega oli raskusi. Oleks rada olnud kilomeetrikese võrra lühem, oleks Kaarel suutnud oma edu hoida.  Seekord siis II koht. Tulemused

Septembri keskpaigas käis Kaarel Soome meistrivõistlustel sprindis ja teates.

Septembri lõpus oli Koolispordiliidu võistlus valik orienteerumisega Palal. Mina osutasin taas

Reaalkoolile abikäe ja võtsin osa lapsi oma autole. Kaarli ainus eesmärk oli võtta kõik punktid ja olla üldjärjestuse parim. Loomulikult tal see ka õnnestus. Liinal oli esimene võistlus peale vigastust. Tema tulemus oleks võinud olla parem. Reaalkooli põhikooli võistkond saavutas tubli II koha. Tulemused.

Palalt suundusime Tartusse, et nädalavahetusel osavõtta hooaega lõpetavast Suunto Gamesist Kirikukülas, Otepää kandis. 

Olin ka võistlejate N21C nimekirjas. Oma esimesepäeva "vägiteod" metsas panen siia blogisse ka üles, ausalt teen seda suure piinlikustundega, sest 2 KP tehtud viga oli ikka absurdikas.

Kui ma seda GPS trackingut praegu vaatan, siis ma ei saa täna aru, miks ma teele tagasi ei läinud ja uuesti ei tulnud. Tagantjärgi on loomulikult kõik selgem, kuid kui sa oled enda arust õiges kohas ja võtad suuna taas ja taas valesti ja kammid eeldatava punkti piirkonnas, siis lõpuks oled ikka nõutu ja sassis, mis sassis. Eelviimase etapiga kaldusin ka vähe ära, kuid seal võsas ma lihtsalt läksin mööda loha, jõudsin eeliitklassi raadiosse.  Mööda sooäärt natuke tagasi, ma oma punkti kätte saingi. II päev läks hoopis paremini, vigu suutsin vältida. Kaarel oli mõlemal päeval eestlastest parim, kuid Läti poisile Caunele tuli mõlemal päeval alla vanduda. Liina kulges mööda metsa omas tempos, jooksis tempos, mis hoidis jalga uute vigastuste eest. Tulemused.