Korraldajate rõõmuks, iseenda heaoluks, kaasteeliste nägemiseks otsustasin minna jooksma jõulujooksu Tallinna kesklinnas. Jutt oli, et lühike rada ja pikk rada. Eeldasin, et lühike on kuni 4 km - palju seal linnavahel siis ikka keerutada annab. Oleksin varem teadnud, et lühike on 6 km, siis oleksin tõenäoliselt mõlgutanud loobumiseplaane. Päkapiku mütsi kandmine jooksuajal lahutas tulemusest 1 minuti, kes aga suutis joosta jõuluvanakostüümis, sai lausa 4 miinus minutit lõpuajast. Mina olin rahul ka 1 minutiga. Mütsi peas püsimisega oli aga probleeme, sest keerutav tuul üritas seda peast lennutada - kasutasin mitte just kõige moekamaid vahendeid selle probleemi lahendamiseks. Kui Sergei mulle pildi saadab, siis panen selle moeröögatuse kõigile vaatamiseks üles ka.
Jooks ise algas Rotermanni kvartali turuplatsilt, kuhu oli meid mütside, kostüümide ja abivehenditeta selle omajagu kogunenud. Värvikirevast seltskonnast edastas delfi ka uudise. Uudis on leitav siit. Külma, väga külma ja tuulise ilma tõttu otsustasin minna rajale nii suusajope kui kilejopega - loobuda ei suutnud ma kummastki. Rada kulges Coca-Cola juurest Tammsaare parki, sealt läbi tunneli Kunsti Akadeemia parkla kaudu Nordea maja juurde. Edasi oli otsustamise koht, kas minna sinkavinka läbi linna Kosmose kino juurde või minna otse mööda Liivalaia äärt. Otsustasin asumi vahelist varianti pidid minna. Teadjamad hiljem rääkisid, et see olla olnud viga. Eks järgmine kord saa proovida teist varianti.Kogu üritus lõppes Solarise juures. Kokku oli minu aeg 45:02 (-1 min). Lootsin joosta tunniga, kuid rajapikkuse info jäi stardis sutsu ebaselgeks. Enda rõõmuks sain vähema ajaga hakkama. Kirjas oli 6 km, GPS andis 5,84 km ja tulemuste protokoll 4,5 km. Oli tore hommik :) Otsustatud sai ka Aastalõpu võistlusele minek. Jookseme Heidiga NN klassi, eks näis mis sellest eksperimendist saab. Minu esimesed triibulised. Tulemused. Jooksu piltide autor on Sergei Shved. Tänud talle.
Peale võistlust suundusin Tartu maanteed pidi Viljandimaale. Esimene peatuspaik oli Mulgi Savakoda, Loodil. Küllil oli grupp keraamikahuvilisi parasjagu meisterdamas. Keerasin end tugitoolis kerra, võtsin nutitelefoni ja täitsin oma aega hispaania keele õppimisega. Lõpuks ometi leidsin aja keele õppeks. Edasi algas Mulgimaa uue nurgataguse avastusretk: seoses Külli tegutsemishullusega ikka rohkem ja paremini, olen ma olnud sunnitud pidevalt uusi huvitavasid Mulgimaa paiku külastama. Neist Külli (elu-tegutsemis)koha vahetustest on siin blogis ka eelnevalt juttu olnu, nii et ma ei hakka neid siinkohal kordama.
Sedakorda võtsime Loodilt suuna läände - sithkohaks Heimtali. Minu suureks üllatuseks oli tütarlapse uueks elupaigaks saanud kohalik lasteaed. Just, just. Kui algul tundus maja suur, siis hommikul selgus, et on väike, sest kui tahta kõike Külli plaane realiseerida, siis jääb ruumi väheks. Õhtu oli õdus - vaatasime telekas "Savisaare" muusikali, mida me kevadel Gracega vaatamas käisime. Hommikul jalutasime Heimtalis ringi ja mulle tutvustati kohalikke vaatamisväärsusi nagu sprodikompleks, ratsabaas, koolimaja, matkarada jms.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar