pühapäev, 28. veebruar 2010

27-28.02.10 nädalavahetus Põlvas

Ilmateade seekord ei valetanud. Saabuski kauaoodatud sula koos vihmasajuga. Oodata oli lume ja jää katuselt alla sadamist. Pühapäeva hommikul saingi Tallinnast kõne: "Garaazi katuselt tuli koormatäis lund ja jääd garaaziukse ette maha. Lisaväärtusena sadasid katuselt alla ka katusele paigaldatud lumetõkked." Kahjusid pole veel kokku arvestanud, sest osa lund on veel katusel, eks näis kuis need alla jõuavad.
Põlvas oli ilm samasugune kui Tallinnas. Vihma sadas, teed olid sulalumest märjad ja lombirikkad. Metsatee Mammastesse seevastu oli ülilibe, seal oleks saanud kiirveeuisutamist harrastada näituseks.
Õhtul sättisime end Kiku sõitu vaatama, teadupoolest pudenes Kiku kiiresti eesotsast, mis andis meile võimaluse varem magama minna. Hommikusöögi saime kohvikust "Aal", kes meie toitlustamise jaoks 1,5 tundi varem oma söögikoha avasid. Riisipuder, tee ja soe juustusai, lihtsalt suurepärane. Suur tänu teile!


.
Deniss vana töökorras vene "Buraani" ees. Kolises ja mürises mis kole, aga oma töö tegi korralikult ära.

.
.
Mammaste tervisespordikeskus oli suusaorienteerujate võõrustajaks ka pühapäeval. Stardid algasid kell 10. Meie laste stardid olid kõige lõpus. Liina vaeseke startis üldse viimasena. Enne kui Liina startida jõudis, Kaarel juba lõpetas.
.
Meie klubil läks väga hästi: Kerda N16 II koht, Liina N12 I koht ja Kaarel M12 I koht.

Mammaste pildimaterjal

laupäev, 27. veebruar 2010

27.02.10 EMV teade: SO märketeade Mammastes, Põlvas


Sula saabus. Jällegi viis nädalavahetus meid Lõuna-Eestisse, Põlvasse. Sedakorda, siis EMV teatesõit "märge". Meie klubi oli esindatud kahe võistkonnaga tüdrukute noorimat klassi esindasid: Kerda, Kirke ja Liina ja poiste noorima klassi esindajad: Vadim, Deniss ja Kaarel.
Tüdrukud said 5 koha. Poistel läks paremini: saavutasid väga tubli III koha.



Kaarel ja Liina peale Liina finisheerimist

Pilte võistluskeskusest:


neljapäev, 25. veebruar 2010

Ettevalmistustööd suureks sulaks

Päike paistab, taevas pilvitu, lund ei saja - ootamatu, kas pole ? Juba mitu kuud on lumeeit meid lumelükkamistöödega vormishoidnud ja nüüd selline ilm? Kuna rutiin on nii tugevasti sees, siis ei saanud kohe muudmoodi kui pidin jälle labida kätte haarama ja eksersaisile minema.
Sedakorda, siis lumeuputusest tingitud suurele sulale viidates- maja ja keldrit päästma. Ega ei tea palju sest rühmamisest ka tulevikule mõeldes kasu on, aga tööd sai ikka tehtud.

Õudus katusel
Kõigepealt puhastasin majaesised käiguteed kinnitambitud lumest puhtaks, nii kohe sillutiseni välja. Lumetellised olid oma 6-7 cm paksused.

Edasi tekitasin ligipääsutee maja taha.

Kaevasin lume seest välja ühe keldriakna ja selle ees oleva augu, mille kaudu päevavalgus paremini keldrisse paistab.

Lisaks veel mõtlesime, võib-olla on tegemist "lollide naiste lohutusega", et ehk peaks maja seinaääre lumevabaks tegema, et vältida kasvõi natukengi sulavee keldrisse jõudmist? Mõeldud ja osaliselt ka tehtud, eks näis kas on miskit kasu või mitte. Vähemalt sai jälle musklit kasvatatud.
Hommikupoole sai töödrühmatud, siis õhtupoole viis tee O.T.Ti kokkusaamisele. Minu esimene kord kaubakogunemisel. Käisin kaemas, kuidas need ostud-müügid õhtuses Kuusalus ka välja näevad?
Enamus müüjaid oli juba kohal. Osad (võib-olla on neil nii kokkulepitud) olid sättinud oma autod ja müügikohad katuse alla valguse kätte, teised kes võib-olla ei olnud nii kiired müüsid omi kaupu pimedas platsil otse autost. Samas keegi ei pahandanud oma müügiplatsi asukoha pärast. Rahvas tunds teineteist, mina ainukesena uurisin ja puurisin Kaielt, kellelt ma piima või jogurti saan osta. Minu õnneks minu nime müüjad teadsid ja kaubad sain ilusasti kätte. Kahju ainult et vorsti ja singi tootjat kohal polnud. Lootsin nendega kohtuda.
Ei tea millega küll O.T.T-i tarbijaskond on kohaliku politsei ära pahandanud, aga just kogunemiskoha eelse tänava otsa oli kohalik patrullauto pargitud. Ja loomulikult peatati kõik autod kinni ja juhid pandi puhuma. Mis noosi nad lootsid saada? Võib-olla arvavad, et siin miskit kihvtirupskit õhtusel ajal nurga taga tarbitakse? Vaja seda asja kontrollida. Pikaninaga jäid kohalikud politseinikud, kui just mõni nolk või kohalik joodik kogemata sinna tänavale sattunud.
Tervitused Elinale ja ta perele, kelle juures sai enne kohtumist katsikul käidud!!!

kolmapäev, 24. veebruar 2010

Vabariigi aastapäev + Lumestress vol2

.
Head Vabariigi Aastapäeva kõigile!
.
.
Panime lipu üles ja pärast seda ...? Mis te arvate, mis ma tegin? Kuidas te ära arvasite ? Loomulikult kühveldasime lund: nii tänavalt traktori poolt tehtud vallid kui ka öö jooksul sadanud lumekihi hoovist.
Hiljem tegin katse: kas kalkunihakklihast tehtud kotletid erinevad kuidagi seahakklihast tehtud kotlettidest. Tulemus: mina ei leidnud vähimatki maitsevahet. Ainus erinevus oli hinnavahe. Kalkuni hakkliha oli pea poole kallim.

.

Küll on ikka ilus me sini-must-valge lipp!

teisipäev, 23. veebruar 2010

Lumestress

Mul ei ole mitte puhkus vaid üks lõputu lumekoristus. Tahtmatult meenub kunagine Tipi ja Täpi kommilaul. Kui seda natuke ümberteha, siis välja tuleks umbes nii:
"Eile rookisin lund, täna roogin lund, roogin homme lund.!"
Ainult, et kommilaulu optimism tuleb asendada pessimismiga.


Teisipäevane tuisuilm aknast vaadatuna, NB! naabrite katused!!!

Lumesadu on väldanud vahetpidamata juba 24 tundi. Lund olen täna käinud juba 3 korda lükkamas.
Viimasel korral olid mul abiliteks: Kaarel, Mihkel ja Tõnis. Tänane lumekoristus oli suurepäraselt organiseeritud. Poisid ronisid hunniku otsa ja hakkasid lumehunniku tippu nurkadesse laiali lükkama, edasi tehti mäe otsa kelgutee. Kelguga veeti lumi üles ja tühja kelguga sõideti alla tagasi. Minu ülesandeks oli lumelaadimisplats lumega varustada. Nii said mitmepäevasest lumest puhtakse mitmepäevase lumega koormatud puuriidaalused. Aitäh teile abimehed! Tegite ära suure ja tubli töö! Ka naabritüdrukud tulid meie lumekoristust kaema.
Tegutsemisrõõmud tänaselt lumekoristustalgult









pühapäev, 21. veebruar 2010

21.veebruar 39.Tartu Maraton Arula-Elva 31.km meie pere kangeimad rajal

Ärkasime varakult. Esimene jõutreening oli loomulikult LUMEROOKIMINE. Traktor oli väravaesised ilusasti jälle lumega blokeerinud. Pool tundi sai jällegi linnamaad roogitud ja sotsiaaltöö töögaga tegeletud. Peaks tehtud (sotsiaal) töö arve linnavalitsusele viima?. Peab ju linn korraldama tänavate läbitavuse linnamaal, aga mis see väravaesine on? Linna maa ju???!!!
Liina tundis hommikul kurguvalu ja ma ei lubanud tal kaasa tulla ega ta ise ka väga ilma pärast kippunud kaasa tulema. Eks see õige otsus oli, sest eeloleval nädalavahetusel on EMV teatesõit Mammastes.
Esimene pool teest oli väga raskete teeoludega. Paidesse sõitsime ülee 1.5 tunni. Tartu poole teeolud olid paremad. Tartus sai Lõunakeskuses kehakinnitatud ja Arulasse jõudsime natuke rohkem kui tund enne starti. Stardieelne aeg sai sisustatud materjalide lugemise, riitumise, paberite täitmise, suuskade kleepsutamise jms.
Stardialasse mindi 15 min. enne starti. Stardi koridoris selgus, et Kaarli vasaku suusa klamber ei kinnitu saapaga. Pusserdadi mõned minutid. Nähes nende abitust tõin neile Liina suusad. Jõudsin nibin-nabin neile suusad anda. Peale suusasidemete kinnipanekut käiski stardipauk. Õnneks õnnestus neil õigel ajal täisvarustuses startida.

Esimene kohumispaik rajal Arula-Puka tee ületus raja 5 km lõpus.

Minu ülesanne oli minna vapraid suusatajaid ergutama ja fotosüüdistusi tegema. Esimene võttekoht oli Arula-Puka tee rajaületus. Sain neid päris kaua oodata. Enne neid nägin nii mõnegi tuttava näo. Nimetan nad siinkohal eesnimepidi üles: Rein, Jaana, Marta, Triinu, Raul jmv ,kellede nimesid ei tea, aga nägusid küll. Enne omade tulekut jäi silma igasugu kummalist rahvast, kes kõik olid tulnud maratonile. Olgu mõned siin ülesmärgitud: rahvariides näitsikud, vang ja miilits, talveunest ülesärganud karupreili, neiu kaisukaru kotiga, lumepallimütsikesed jpt.
Järgmine vaatluskoht oli teeäärne lõik enne Palu TP. Seal sai nähtud igasuguseid eelnevaid tegelasi enne kui omad kohale jõudsid. Tegin mäe otsas viimased pildid, sest aparaat hakkas külma käes streikima ja keeldus koostööst.


Viimased pildid. 17 km jäi veel lõpuni.

Edasi sõitsin Hellenurme TP. Kus vahetasin mõne sõna sangaritega ja pistsin neile pihku maha unustatud toidutalongid. Hellenurmest oli lõpuni veel 9 km.


Kaarel läbis oma esimese poolmaratoni ajaga 04.12:15. Väga tubli saavutus! Tulemused
Issi jäi ajaga mõne sekundi võrra tahapoole, aga sõitiski ta ju Kaarli tempos ja Kaarli seljataga. Kaarli emotsioonid olid ülevad. Kaarlile meeldis väga ja naeratus ei kadunud ta näolt. Ebamugav oli ainult Liina suuskadega sõitmine, olid viimased Kaarli jaoks ikkagi sutsu harjumatud ja pikad. Jõuvarude otsalõppemist hakkas ta kurtma umbes 5 km enne lõppu, aga lõpus suutis veel Olegiga finishisirgel parema koha eest võistelda. Kas Kaarli õnneks või Olegi ebaõnnestumise tõttu Kaarel viimase spurdi Olegi ees võitis. Oleg kahjuks kukkus tänu Kaarli osavatele rajavahetusmanöövritele.
Kojusõites oli meil auto peal veel Oleg ja Sergei R. Tartu maantee oli õhtul võrreldes hommikuga nagu öö ja päev. Hommikust kinnisõidetud lumega maanteed võiks võrrelda külavaheteega, tee oli tõesti halb. Tagasisõites oli tee kuiv ja lumevaba. Lund hakkas uuesti sadama Kosel ja teed läksid uuesti lumiseks Tallinnas. Mis toimub see aasta Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis on hulka vähem lund. Koju jõudsime õhtul kella üheksaks. Hommikul jõudis värske maratoonar ilusasti kooli.

laupäev, 20. veebruar 2010

Tugev tuul, oodatav lumesadu, eelseisev tuisuilm, järjekordne lumekühveldus on jällegi päeva märksõnadeks. Ilmateade on juba nädala algusest hoitanud suurt tuisku nädalavahetuseks, nii et ootame. Tuul on juba kohal.

Tuli ka lumi ja tuisk.
Tagajärjed on piltidel:
Ja see linnavalitus oma sotsiaalsete töökohtadega, kus nad on? Lehti käisid aia tagant riisumas, aga kui LINNA tellitud traktor minu puhastatud aiatagused ja väravaalused lund täis lükkab, siis olen mina jälle see ori kes peab mõtlema, kalkuleerima esiteks: kuhu panna see lumi ja teiseks pean väravaalused uuesti puhastama. Need reisisaatjad võiksid vahelduseks saata traktoreid. Teeksid ilusasti, traktori poolt väravaalustesse aetud lumevallid, korda. Traktorisaatjad minu mõistusesse mahuksid, aga need reisisaatjad on küll mõtetud. Isegi lihtsamatele küsimustele ei oska nad vastata. N: kuidas arvestatakse tunnipileti tundi bussis.
Nüüd sai õhk välja lastud.
Aga ma olen tõesti tüdinenud lume rookimisest.

reede, 19. veebruar 2010

XXIII-XXVII päev: IV nädala kokkuvõte

4 nädal on läbi. Mammad-papad on tagasi, Liisu üle antud. Mida öelda: aeg möödus kiirelt ja ilma suuremate probleemideta. Suureks on ainult hoovis olevad lumehanged kasvanud ja mis tänast ilma arvestades, kasvavad veelgi.
Liinale tuleb öelda suured, suured kiidusõnad. Oli ju Liina see, kes ärkas hommikuti Liisuga koos üles, riietas ta ja viis lasteaeda, enne kui ise kooli läks. Nii mitugi korda, oli Liinal mure õigeks ajaks kooli jõudmine. Liisu soovis mitmeid kordi kauem magada, teine kord oli riietumisprotseduur kõige suurem vaenlane. Riiete valimine on ju keerukas asi noore naisterahva jaoks. Õhtul valitud komplektid oli ju tarvis hommikuste tujude najal ümber komplekteerida, see kõik võttis oma aja. Oluline polnud kas lasteaias oli mõni pidu või trall - tahtmine oli see mis võitis valiku.
Liina ja Kaarel harjusid suht kiiresti Liisu olemasoluga igapäevases pereringis. Oli nii koos mängimisi, joonistamisi, multika vaatamisi. Õhtuse unejutu võttis enda peale Liina, kes luges Liisule ette enda kohustusliku kirjanduse raamatut "Võlur Oz". Kaarel soovis ka vahel lugeda Liisule unejuttu ja vist mõned korrad see isegi õnnestus. Aga ega kõik ka nii roosiline polnud, igal roosil on ju okkad, või kuidas? Tegeleti otse loomulikult maadejagamistega - kes kus istub ja millal, tuli ette kaebamisi, kiusamisi jms.
Mõned probleemid olid tüdrukutel toa korrashoiuga, kes, mida ja kui palju peab omi asju koristama ja kes koristab "hiirte" poolt segamini aetu. Sealjuures oli terav selgitamist vajav teema: Kes ajas segamini ja mille konkreetselt.
Liisu Paunapõllul ponitamas
Lõpetuseks ütlen: kõik oli hästi!
Nüüd reisimuljeid kuulama.

neljapäev, 18. veebruar 2010

Liisul oli hommikul palavik ja lasteaeda me ei läinud. Hommikul oli tal ka nohu ja kõrvades elavad tal pisikesed sipelgad. Algul elasid nad ühes kõrvas, pärast olid usinad töömehed juba teise kõrva ka elupaiga ehitanud.

Vabad päevad on tavaliselt mul alati kiired, kuid tänane hommik keeras kiiruse osas kohe vindi üles. Kell üheksa helistas vanaema ja muretses radiaatorite pärast. Nimelt olid radiaatorid külmad ja soojaks ei lähinud. Käisime ja vaatasime mis toimub: hoones puudus elekter. Elektri sisselülitamisel taastus ka radiaatorite veeringe. Õnneks, et avarii nii lihtsalt lahenes. Kahjuks laseb kütteruumi katus vett läbi, nii et seda peab parandama hakama.

Siis tormasin poodi varusid täiendama, edasi oli tarvis ostudest söögid valmistada. Järgmine käik oli Liisu vanaema juurde viimine, siis sõitsin Kaarlile kooli vastu. Sealt homöopaadi juurde, sealt arvtui parandusse, edasi koju jne. Kogu aeg ajas üks kellaaeg teist taga.

Nüüd on külalised käinud, vaaritused otsas, tõrje tehtud, jäänud on ootus... laskesuusatmine hakkab ju kohe! Nüüd olümpat vaatama!!

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Täna oli viimane tööpäev enne puhkust. Nagu terve eelnev nädal, oli ka tänane päev väga tegevusrohke ja kiire. Paljud asjad said tehtud, aga mõned toimingud, mida lootsin enne puhkusele minekut ära teha jäid kahjuks pooleli. Mis siis ikka, jätkame nendega märtsis.

Täna Liisule lasteaeda järgi minnes sain uue kasvataja käest riielda: nimelt olid Liisu vahetusriided kõik otsas ja musti poldud koju pesema viidud. Nojah, mis siin siis enda kaitseks öelda: Kaarel käis Liisul lasteaias viimased kolm päeva järel. Keegi lasteaias ju oleks võinud Kaarlile mainida, et ole hea ja võta mustad asjad kaasa. Korjasin kotitäie pesemist vajavaid riideid lasteaiast kokku ja tõin pessu.

Liisuga aga mängisime peale kasvataja moraali lõppu voodi all peitust: oli teine tujust ära ja nõudis Liinat ka lasteaeda. Kuidagi saime kokkuleppele ja koju me jõudsime. Juba lasteaias tundus mulle, et Liisu tervisega pole kõik korras: laps oli kuum ja õhetas. Palaviku tõestamine nõudis aga omajagu aega ja läbirääkimisi, sest neiu Liis ei olnud kraadimisega üleüldse nõus. Lõpuks sai kraaditud ja karm tõde oma reaalsusega kohal - Liisul oli palavaik. Õnneks mitte palju, aga 37,7 on tõusu ruumi veel küll. Millegi üle ta ei kurtnud ja toimekust jagus kogu õhtuks. Eks näis mis öö toob. Homme jääb lasteaeda minemata.

Koolilastel oli täna viitesadu: Liina sai 3 viite inglise keeles ja Kaarel sai viie nii inglise keeles kui matemaatikas. Liinal oli täna veel Velodroomil SUUSATUND. Õpiti mäest laskumist ja mõõdeti suusaliu pikkust. Liina tegi kõige pikema suusaliu.

teisipäev, 16. veebruar 2010

Vastlapäev - juheiii...liule!!

"Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad,
seljas kasuk lumine, jalas valged pastlad!!"

Fraas mis esimesena vastlapühadega pähe kargas.

Kuna vastlapäeval on naistel tööde tegemine suures osas keelatud, siis leidsin enesele vabanduse täna päeviku kirjutamisest puhata. Ükski laps ka ei viitsinud suurt oma päevast midagi kirjapandavat vesta.

Täna söögem hernesuppi ja kukleid! Elagu traditsioonid!

Näide meie kuklitest, "osad" olid oma kuklid juba nahka pistnud

esmaspäev, 15. veebruar 2010

Kiku võitis 10 km vabastiili sõidus Eestile hõbemedali!!!! Õnnitleme!!!

15.jaanuar algas huvitavalt: kell: 2:14 öösel sain sõnumi: "Anna hommikul teada, kas "......" elekter on. Tänud." number oli tundmatu. Tugeva meeskonnatöö tulemusena said süsteemid enne teiste tööletulekut kõik ilusasti toimima. Päev lendas täna linnutiivul ja möödus kui oleks kiirrongiga kihutanud.

Põhisündmus täna lasteaias sõbrapäeva ja tiigri aasta üritusel oli järgmine: Liisu ja Miia-Marta sõid lasteaias salaja vetsupoti kõrval ära sõbrapäevaks kaasa võetud shokolaadid.
Sarjast Liisu jutud: Liisu oli lollpea ja Johanna püüdis ta võrku, millest ta välja sai.

Liina saadeti täna kooliõe poolt koju. Kurtes peavalu saadeti ta kooliõe juurde kontrolli, kes siis mõõtis talle alatemperatuuri, mille peale Liina koolist koju saadeti. Peavalu on tal siiani, aga alatemeratuurist oleme vabanenud.
Kaarel käis koolis ja trennis, vaatas oma igapäevast TV programmi (Kobra ja Simpsonid), õppis ja nüüd õpetab Liisule malet. Vahepeal tuustis mööda tuba ja otsis ajakirju, millest lõigata auto ja traktorite pilte homse käsitöö tunni tarvis. Reedeks olla veel rohkem klantspilte vaja. Reedene pilditeema on - puu- ja köögiviljad.

pühapäev, 14. veebruar 2010

14.02 öine sise-o etapp Audentese spordihallis

Nagu hommikul sai mainitud venis meie tänane päev päris pikaks. Õhtu kell: 8 algas sise-o öise etapi start. Start hilines, Liina kurtis kõhus gaasivalu ja varba sügelust, Kaarel mässas lambiga - virr-varr enne starti missugune.

Esimene jooks läks lastel aia tah: kes ei mõistnud üldse kaarti, kes asjas miski muu segamini. Liinal olid sanssid olemas B-finaali jõudmiseks kuna vahed eelnevatega olid väikesed. Sellega neiu Liina hakkama ka sai.
Ajalooline hetk: Liina I korda finaaljooksus (B).
Autasustamispoodiumile meil kellegil asja polnud. Minu kiituseks võib mainida, et ma polnud viimane. Päris tubli tegelikut, aga see pimedas koperdamine mulle tegelikult ei istu. Kaarti pidin hulka hoolsamalt lugema kui päevavalges. Kaarel torras ja porras, et tal ei tule välja. Lohutasime, et jookseb ta ju M18 klassis, et kannata küll tuleb ka sinu aeg.

14.02.10 Head Sõbrapäeva Kõigile ! ! ! !

Sõprus ei küsi:"Palju sa kaalud?
Oled veevalaja, kalad või kaalud?"
Sõber ei küsi:"Kus olid nii kaua?"
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi:"Oled kaugel või ligi?"
Sõber teab niigi, kui pidid-siis pidid.
Sõprus ei küsi:"Kas oled mu sõber?"
Ta tuleb sul karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi:"Kas olen sul ainus?"
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem-Ta on nagu hea vein, midavanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi
by Väike Tommy http://www.pistik.net/luuletused/kategooria/sobrapaevaluuletused

Täna on meil väga toimekas päev: kõigepealt läheme ratsutama, siis on tarvis see kõne valmis saada ja õhtul on veel Sise-O 4 etapp Audentese spordihallis. Seekordne formaat on öine.
Enne ratsutama minekut viisime baasi ära suusad ja suusasaapad ning võtsime Kadri Maarjamäelt Paula juurest peale ning sõit võiski alata.
Ratsatreening toimus imeilusa ilmaga: külma oli 8 kraadi, päike paistis ja valitses tuulevaikus. Ilm oli kevadiselt soe ja mõnus.

Fotoaparaadi võtsin kaasa ja klõpsutasin hulga pilte mõned vaatamiseks:

Hetked tänasest treeningust.

Liina ja Vipi galoppis

Väike Liis toimetas treeninguajal isekeskis. Peale trenni tegi temagi poni seljas paar tiiru.