Mai kaardi päevak

 

Meie selle hooaja päevak toimus minule väga ebasobival ajal, kuid kui hästi planeerida, saab kõik asjad tehtud. Teadsin, et pean olema tööl, kuid sättisin töö nii, et sain lõunaajal juba ära minna. See lõi võimaluse Liinale, Kaarlile  päevakust osavõtuks. Võitsin nad kõik tööle kaasa, tegeid seal oma kodukontorit, enne ärasõitu söötsin neil kõhud täis ja 12 staartisime Pärnusse. Kaarel ja  sõitsid sealt edasi Virtsu  vanaemale külla, Liina jäi kodukontorisse ja mina jalutasin Strandi juurde Veljole appi, kes minu saaabumise ajaks oli raja peaaaegu, et maha saanud.

Oli imeilus päev. Rada sai maha juba tund enne algust. Kaugelt tulnud jõudsid enne starti veel Strandi väilikohvikus väikse eine teha, et siis kosutatult rajale minna. Päevaku pakett oli äge, tehke järgi nagu öeldakse. Peale finishit sai minna Strandi Spaasse väikese soodustusega ujuma, keha sai kinnitada imehea supi ja pirukatega. Lisaks veel suurepärane ilm, kaart ja korraldusteam. Oli suurima osalejate arvuga Pärnumaa päevak, osalejatele rajad meeldisid, mis sa veel tahta soovid.  Koostööpartnerid jäid ka rahule ja kutsusid meid taas pevakut nende juures pidama.

Liina oli abiks raja mahavõtmisel. Aitäh, talle! Kõik sujus. Aitäh kõigile, kes osalesid ja aitäh Veljole, kes Mai asumisse kaardi joonustas, rajad välja mõtles, üles pani ja maha võttis. Oli äge päev!

Jõulukingi nautimine - ERM, Ilves GP ja öö ÖÖD Hötelsis

 

Jõuluvana tõi meile kingituseks peegelmaja kinkekaardi. Mõtlesime pikalt millal ja kuhu minna, peegelmaju Eestis ju üle 20 tk. Panime plaani paika, pakkisime asjad ja sättisime end Tartumaal minema. Lisaks lõbustustele olid meil veel kaasas asjd, mis oli vaja mitmesse paika ära viia: Kennyle oli vaja kaarli palvel ära viia võistluslipud ja Liina müüs Raivole maha meie vana televiisori  - ehk ppeale Ermi külastust käisime Ihastest läbi. Väike kohvipaus.

Erm oli suur ja väga informatiivne. Kui tahta kõik pildialbumid ja intraktiivsed tablood läbi käia, siis kulub kindlasti mitu päeva. Meie jalutasime maja läbi 3 tunniga. Vanad digitaliseeritud fotod, sajanditagustest inimestest ja külaelust olid kõige ägedamad. Peale kohustuslikke käikusid jõudsime lõpuks Metsajärvele, mis asub Valga- ja Põlvamaa piiril metsa sees järve kaldal. Maja oli peeglist - välja nägi, kuid sisse mitte. Tegime grilli ja sauna ja uitasime ümbruskonnas ringi:  tegime järvele tiiru peale, leidsime onni, mis polnud peeglist, ületasime vana kivipurde, kohtasime kobraste tegevusjägi, avastasime vanu teid, mis maaomanike poolt tehislikult suletud - puud teele lastud või tee peale puud istutatud jne. 

Oli tore õhtu. hommikul konutasime majas viimase minutini ja seetõttu saime ligi 45 minutit koha omanikuga maast ja ilmast jutustada. Kuid siis hakkas meil kiire  - vaja oli jõuda Ilve GP ühisstartidesse Vooremääle. Kaarel oli seekord korraldajate ringis - ei ole tema tervis veel nii hea, et mitu nädala vahetust pikki pingutusi teha. Veljo oli äksi täis - jess saab jala panna joonele - vaja oli tõestada enda treeningute tõhusust. Mina mõtlesin oli mul vaja end kirja panna - kui nägin, et K- punkt oli mäe otsas. Kui kahetseda oli hilja tuli minna. Minu võistlusklass startis viimasena ja minu olin viimane, kes staadionilt lahkus ja selle K-punkti võttis. Rada oli tore, vigu tegin ikka ainult lagedal nagu tavaliselt, kella sain tehtud, 5,2 km sai 8+ km ilusas metsas kulgetud. Oli tore, kuid teisi orienteerujaid peaaegu, et ei kohanud. Veljol läks hästi ja temal oli väike kahetsus hinges, et miks me ainult üheks päevaks end kirja panime ?? 

Pärnussse tagasisõidul käisime läbi ka Hemtalist Külli juurest - polnud seal käinud kohe päris pikalt, kuid ikkagi oli tore kohtumine. Pühapäeva magasime maha - vaatasime võistluse ülekannet arvutist.

Norra reis, puude tegu 2 rogaini ja kõnnikäigud Kelliga

 

Märtsi algul käisin esimest korda elus Norra maal. Tegu oli tööreisiga. Suts Oslosse ja järgmisel päeval tagasi. Kuna Norra pole EU, siis on seal ikka mõned asjad teisiti kui meil...

Märtsis osalesin kahel rogainil: Margitiga Püünsis XT-l ja Liinaga Linnarogainil - Lillekülas. Pidin minema ka Seiklushundile Tartusse, kuid jäin haigeks - lõpuks olin tõbine pea 3 nädalat.

Margitiga Püünsis oli vahva, ilm oli kevadine, sood olid veel jääs ja mudarallit suuresti polnud.Olime rajal 3h 52 minutit ja läbisime 19,65 km. Käisime Viimi ps kohtades, kuhu varem polnud sattunud. Viimsis on metsa küll veel. Loodame, et elamuehitus sinna ei jõua.

Liinaga olime Linnarogainil - kasutada sai ka ühistransporti, kuid meie seda oma planeeringusse sisse ei kirjutanud. Käisime Tehnika tn, Veerennis, Järve metsas ja tuli Sõjakooli ja Lilleküla kaudu tagasi. tegime ühe valearvestuse raudteeületuse osas ja jäime seetõttu mõnes planeeritud silmast ilma. Kokku olime rajal 2h 38 minutit ja läbisime 15,11 km.

Enne kui Veljo ära läks käis ta maal lambakarjamaal puid tegemas.Terve päeva rühkis seal. Mihkel oli nii hea ja tõi puud ilusti Piritale ära - 4 käru täit. Minu ülesandeks oli need ära lõhkuda ja riita laduda. Kaarel aitas puud juppideks saagida. Töö käis väga tempokalt, sest Kaie soovis puudelõhkujat tagasi. nii tegingi üks päev pea 10 h tööd. Kuid nüüd on kõik ilusti tehtud.

Nüüd kus Veljo oli ära ja maale minna ei saanud, sest lund ikka sajab vahest ja kell on vajab käimist, siis viimmasel ajal oleme kelliga käinud paar x nädalas käiguringidel: olen tutvustanud talle meie Pirita metsa ja rogainikaartide kaasabil käinud ise tutvumas ja Kellile tutvustamas Viimsi ps toredaid teid, metsi ja külaeluolu. Kõnniringid on olnud vahvad. Eks üks päev läheme taas, kui rohkem taas paikne olen.

2024 aasta algus

 

Aasta alguses olime Pirital nagu juba eelnvalt sai mainitud. Esimesi uisurõõme sai proovitud Lindil teeäärsel rabal ja tiigil. Jää oli hea, kuid peale sadanud lumi (5-6 cm) tegi uisutamise ebamugavaks. 

Mis veel aasta alguses tehtud sai: kuu keskel kolisid Kaarel ja Liina tuppa elama, seniks kuni nende oma korter valmis saab. liblikad peletasid noored ühiselamust välja. Tean seda elu liblikatega, olin ka mitu aastat viimastega hädas. Ega ma tegelikult päriselt teagi, kas õnnestus neist lahti saada või tuli lihtsalt talv peale. 

Liis saabus samuti Prantsusmaalt tagasi. Tema 5 kuune vahetusaasta Prantsusmaal sai läbi. Tubli tüdruk tegi paralleelselt kahte kooli ja nüüd jätkab oma klassiga  - eesmärk lõpetada kevadel gümnaasium.

Jaanuar oli väga külm. Temperatuurid langesid kohati alla -20 kraadi, sadas ka  palju lund, ning kui sula tuli, siis peaaegu kogu lumi sulas ära.

31. jaanuaril pidasime vanaema 89 aasta sünnipäeva: kohal olid, Liina, Liis, Laura, Andres, vanaemad ja mina. Kaarel ja  olid Taani-Hollandi tripil ja ei saanud osaleda.

Pidu peo otsa.

 Aastalõpp tuli kiirelt. Inventuuridega sain ühelepoole 16.detsembriks, siis veel kiirelt tööl otsad kokku ja 20.detsembrist läksin puhkusele. Tööle naasin 02.01.24. 20.detsembril tuli ka Veljo taas laevalt maha, käisin tal Paldiskis järel. Teed olid väga, väga libedad.

 Detsember on pidude aeg. Kõigepealt firma jõulupidu, mis toimus Toompuiesteel Meritoni hotellis. Pidu oli tore , sai süüa, juua, etenduse ja tantsulka, igati fine. Äge oli hoopis kohalesaamine, kasutasin sinnaminekuks kurikuulsat nr. 8 bussi. Tegin oma tähelepanekud ja tegin järelduse, et et mähekate kisa teemal 8 bussiliin tagasi Narva mnt on üks suur jonni ajamine. 

21.12 olime kõrval maja vanaema juures võikesel õhtusöögil, koos meie vanaema, Liina ja Veljoga. Kaarel,  ja Andres käisid vanaema juures peale pühi.

22.12 oli oma kodu traditsiooniline jõulupidu. Ikka õed koos koos lastega, seekord Leo ei saanud osaleda. Oli tore, süüa oli palju, meeleolu oli ülev. Markus kostitas meid oma tehtud kringliga, mille Kati kaasa tõi.  Peale pidu pakkisime asjad kokku ja sõitsime ära Pärnusse.

24.12 tuli ka Liina Pärnusse ja pidasime väikse kodusee jõuluõhtu. 

25.12 tulid Veljo lapsed meile külla. Liina jäi ka teise päevaks Pärnusse ja läks Tallinna tagasi alles peale pidu. Oli igati tore: Liina tegi juustuvaagna, mina kanaroa, Hanna tõi kaasa magusa. Mängisime kahooti  - oli väga meeleolukas õhtu. 

Uus pidu leidis aset juba 30.12 kui mind oli koos kaaslasega kutsutud Linford 30 sünnipäeva peole, mis toimus Maarjamäel Ajaloomuusemi hoovis. Oli see vast pidu, andis igati uusaastapeo mõõdu välja. Tantsuks oli lavale kutsutud Anne Veski.

Need olid peaod, mis toimusid enne vanaaasta ära saatmist.

Talv saabus novembri keskel

 Nagu pealkirjas kirjas, siis soojast sügisest sai kiiresti külm talv. Külmakraadid saabusid ja uisuhullud kihutasid jääle. Meil jäid jääkatsetused ära . külm saabus ootamatult ja Pärnusse jäid uisud kaasa võtmata. Ega Pärnus uisutada poleksi saanud, Head uisuolud olid ida ja põhja Eestis. Kaarel ja  käisid Seli rabas kuupäev oli 19.11.23

Kui aga sutsu ajas tagasi minna, siis 30.10, sai külastatud Veljo töökohta  - just käisin Leonardo peal. Veljo töömaa on hetkel Paldiskis ja pereliikmetele korraldati laevale pääs.  Väljast on laev väike, kuid sisse mahub ruume palju. 

Veel sai käidud 13.11 GAGis sise-od jooksmas. See Liina kunagine koolimaja ajas pea ikka parajalt sassi. Mina lõpetasin raja tulemusega, kuid Veljo otsustas poole pealt loobuda, eks omajagu oli põhjuseks ka asjaolu, et olime Pärnusse hilinemas. 12.11st algas mul Jüris inventuuri aeg, seetõttu olimegi kenassti pühapäeval Tallinnas,

Mesilastemaja lammutus, Helgi uued vägiteod elektrikarjusega ja teeservituut

 

Erastamisest saati lohisenud köis sai lõpuks oma lohisemise lohisetud. Tuli välja et naabritega sõlmitud piirikokkulepped jooksevad läbi meie mesilastemaja. 1/3 mesilastemajast asus naabri kinnistul. Nii kummaline kui see pole, ei olnud minul seda teadmist, et nii sai piir tõmmatud. Mina teadsin, et meie maa on aiaga piiratud ala. Teine probleem mis erastamisega tehti oli, et Salu kinnistul puudus avalikult teelt ligipääs kinnistule ja naaber polnud nõus läbirääkimisteks teeservituudi osas. Ta küll otseselt ei keelnud oma kinnistult läbipääsu, kuid olid teatud piirangud, mis lähtusid tema suvast - nagu tee laius, kas koduloomad võivad maad ületada jne, Küll olid tema nõudmised servituudi läbirääkimisteks , et puud ja oksad ei oleks üle kinnistupiiri, küll oli vaja Elektrilevi elektrikaabel maa alla viia  ja lõpuks see, et piir pole õige.

Lõpuks võtsin advokaadi, kes kirjutas kokkuleppe ettepaneku, mille tulemusena sai mesilastemaja lammutatud. Muid nõudmisi ta ei esitanud. Notar allkirjastas dokumendi ja tänseks päevaks on olemas servituut ka kenasti kinnistusraamatusse kantud. Aitäh :) Aitäh ka Tõnule, kes käis ja märkis geodeedi instrumentidega õigele piirile roosad kriipsud.

Mesilastemaja lammutamise talgud toimusid 15.10.23 ja notar oli 17.10.23. Lammutusel olid abiks: Märten, Mihkel, Veljo ja Kaarel. Maja oli igasugu sodi täis - arvan, et mina polnud seal majas 20 aastat käinud. Mõned pildid ka ajaloo arhiivi.

Lammutus päeval korraldas actioni ka Helgi. Jaanipäevast alates oli aed olnud Helgist puutumata, kuid nüüd kui meie olime kohal, tuli ta demonstratiivselt aeda lõiketangidega äestama. Kutsusin talle politsei. Kohale saabus 3 politseiniku. Helgi lahkus, kuid järgmisel päeval oli aeda veel rohkem lõhkunud ja ülejärgmisel päeval jätkas oma hävitustööd (panime tagasi kaamera, mille vahepeal eemaldasime ). Eks vaatab, mis selle Helgiga pihta hakkab. Hetkel suurem plaan puudub.

Jaanipäev Tammistul

 

Kuna pildid said tagurpidi üleslaetud, siis alustame tagantpoolt. Laupäeval käisime Leesipoe tagahoovis Justamendi kontserdil. Rahvast oli palju ja enamus omad. Sai tantsitud ja juttu räägitud, kuid ilm oli kole külm.

Jaanipäeva järgsel päeval lammutasid Veljo ja Märten ära ammu ohtlikuks muutunud kasvuhoone. 

Klaasid peitsime vanade eterniitide alla ära, et lambad viga ei saaks. 3 päeva mil maal olime sai ära põletatud päris arvestatav kogus oksi. Arvestades, et nii piklat oli põud olnud oli okste põletamine väikeses grillinõus üks paras nuhtlus, kuid meid oli palju ja kui sai jupi kaupa tehtud, siis polnud väga vigagi. 

Jaanipäeva ennelõunal sain mina ära käia küla koosolekul. Teised jõudsid maja ära koristada, söögi teha ja Veljo pani üles meile kraani, mis toodab sooja vett. Nüüd on meil majas lõpuks ka nõudepesuks soevesi olemas. Hiljem sai lambaaed lõpuks korda tehtud. Nüüd saavad lambad taas tulla. Etterutavalt pean ütlema, et lambad tulidki ja saidki olla paar päeva, kuniks mõned neist Juhani maapeale jõudsid. Juhan käis Kaie ja Taaviga pahandamas. Tagatipuks lasi kõik 45 lammast hoovist välja ja karjus, et üle tema maa enam lambaid Salule viia ei tohi. Eks näis mis sest asjast edasi saab. Mul on ikka huvi et need lambad seal oleksid.

Jaanipäev Tammistul oli tavaline - ehk mitte midagi peale söömise, jutu rääkimise ja väikese tantsu ei toimunud.

Emv lühirada Kärgulas ja Tõrva linn

Minna või mitte minna, oli põhiküsimus. Minul ju eesmärgid puudusid, lihtsalt onn ju tore osaleda uuel kaardil ja näha sõpru. Samuti oli minu huvi kuidas on kaardistus, et õppida nippe ja saada enda kaardistamisele kõrvalvaadet. ostus tuli esmaspäeva õhtuks: kindlasti minemise kasuks.

pärnnust hakkasime hommikul varakult teele, et konnnnata natuke Eestimaal rinngi, kus varem pole käinud või oldud ainnult läbisõidul.

Esimeseks peatuskohaks sai Rutu mägi. Veljol oli paju jutte kunagisest eestikate korraldamisest, kus ta pidi öösel platsil magama ja valvuriks olema jne. Mina  käisinn küll lastega EMVl, kuid ma ei mäleta, et oleksin võistluskeskusest kaugel käinnud. Ise kindlasti ei osalenud.

Teiseks peatuskohaks, minu soovil oli Tõrva linn. Otsustasime lõunapoolsema linnaosa kasuks kus on tiigid ja laululava, linnaväljak ja matkarajad. Imeline hommik avanes meil kell 11 Tõrva linnas: inmesed jalutasid haljasalal, tiikidest püüti kala, muusika mängis . täielik chill. Keegi ei kihutanud kuhugi - elu tundus kui lill. Söögikohas Latvian Embassy, oli kell 11:30 juba mitu laudkonda innimesi söömas. Meie sealoleku ajal võtsid kohad sisse 2 pensionärist prouat, kes kooki ja kohvi tellisid ja telefonist teineteisele pilte näitasid. Sisenes veel üks 5 liikmeline pere. Kuhu ma tahan jõuda selle pika jutuga: kohvitus ei olnud just kõige odavamad hinnad, üsna krõbedad olid tegelikult. Kuid inimesed, kes seal einestasid tundusid olevat kohalikud ehk elu maal ei ole halb. Väga silmiavav oli see Tõrvas käik. Söögikohast veel nii palju, et söök oli väga, väga maitsev, ilusti garneeritud ja hea teenindusega. Tõrva peamagistraali ääres vaatasime veel Ukraina sõjale ja Eesti küüditamistele pühendatud fotonäitust.

 Eestikad olid nagu ikka, saime rajad läbitud, kaasa suure hulga kogemusi ja toreda päeva.. Tulemused  - need ei ole märkimisväärsed. Õhtuks jõudsime Pärnusse tagasi.