XT kevadrogain Pirgus

 Pirgu rogaiin kujunes omamoodi väljakutseks seetõttu, et kunagi (nii umbes 10 aastat tagasi) sai käidud seal terviseradade avamisel. Teiseks on see koht ühe mu töökaaslase kodukohaks, kolmandaks, pole seal kandis orienteerumas üldse saanud käia.

Taas läksime Margitiga. Liina ja Märten tulid ka. Meie ikka jalutasime, sest Margit oli eelmisel päeval oma jala välja väänanud ja liikumine allamäge oli vaevaline. Kuum ilm ja haiget tegev jalg ei soosinud jooksmist, nii me siis jalutasimegi 15+ kilomeetrit. Vigu suurt ei teinud, lotopunktid - need läbisime tänu heale vihjele samuti möödaminnes. 1h enne lõppu hakkas vaikselt ilm sättima vihmale ja päris enne lõppu tuli padukat, mida loodus väga ootas. Meie saime enne autosse peitu. Rajal oli ka mitteametlik joogi ja söögipunkt. Väga värsendav oli vett juua, arbuusi süüa ja saada kraaniveest kastetud.

Norra reis, puude tegu 2 rogaini ja kõnnikäigud Kelliga

 

Märtsi algul käisin esimest korda elus Norra maal. Tegu oli tööreisiga. Suts Oslosse ja järgmisel päeval tagasi. Kuna Norra pole EU, siis on seal ikka mõned asjad teisiti kui meil...

Märtsis osalesin kahel rogainil: Margitiga Püünsis XT-l ja Liinaga Linnarogainil - Lillekülas. Pidin minema ka Seiklushundile Tartusse, kuid jäin haigeks - lõpuks olin tõbine pea 3 nädalat.

Margitiga Püünsis oli vahva, ilm oli kevadine, sood olid veel jääs ja mudarallit suuresti polnud.Olime rajal 3h 52 minutit ja läbisime 19,65 km. Käisime Viimi ps kohtades, kuhu varem polnud sattunud. Viimsis on metsa küll veel. Loodame, et elamuehitus sinna ei jõua.

Liinaga olime Linnarogainil - kasutada sai ka ühistransporti, kuid meie seda oma planeeringusse sisse ei kirjutanud. Käisime Tehnika tn, Veerennis, Järve metsas ja tuli Sõjakooli ja Lilleküla kaudu tagasi. tegime ühe valearvestuse raudteeületuse osas ja jäime seetõttu mõnes planeeritud silmast ilma. Kokku olime rajal 2h 38 minutit ja läbisime 15,11 km.

Enne kui Veljo ära läks käis ta maal lambakarjamaal puid tegemas.Terve päeva rühkis seal. Mihkel oli nii hea ja tõi puud ilusti Piritale ära - 4 käru täit. Minu ülesandeks oli need ära lõhkuda ja riita laduda. Kaarel aitas puud juppideks saagida. Töö käis väga tempokalt, sest Kaie soovis puudelõhkujat tagasi. nii tegingi üks päev pea 10 h tööd. Kuid nüüd on kõik ilusti tehtud.

Nüüd kus Veljo oli ära ja maale minna ei saanud, sest lund ikka sajab vahest ja kell on vajab käimist, siis viimmasel ajal oleme kelliga käinud paar x nädalas käiguringidel: olen tutvustanud talle meie Pirita metsa ja rogainikaartide kaasabil käinud ise tutvumas ja Kellile tutvustamas Viimsi ps toredaid teid, metsi ja külaeluolu. Kõnniringid on olnud vahvad. Eks üks päev läheme taas, kui rohkem taas paikne olen.

TAOK Rogain Teheval

 

Lõpuks ometi jõudsin ma 6 aasta jooksul nii kaugele, et suutsin Veljole mahamüüa rogainile mineku plaani. Olen olnud alati kindel, et see orienteerumiseformaat võiks talle sobida nagu valatult. Ei, meie koos samasse võistkonda ei passiks  - lihtsalt eesmärgid on nii erinevad ja sooritusvõime nii samuti. Kuid koos minna ja pärast kaardianalüüsi ja muljetada on igati äge. Veljo sai endale Westi klubist kaaslaseks Veiko ja meie läksime Margitiga. Olen tavaliselt TAOK rogainil käinud Liinaga, kuid Liina ei tahtnud nii kaugele lõunasse tulla  - tal kooliasjade ja oma korteri sisustamisega nii palju tegemist, et aega igaks asjaks lihtsalt ei jagu.

Otsustasime juba reedel Valga kanti sõita, et hommikul saaks kauem magada. Saime Pärnus juba peale lõunat mineme. Kehakinnitasime juba tuttavaks saanud kohvikus Läti saatkond - Tõrvas, edasi viis meie tee Metsise hotelli Valgas. Esialgu me orienteerujaid ei kohanud, kuigi ühed lätlased tundusid kahtlased - riietus natuke annab ära. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal, sest Veikol puudus laupäevase ilma jaoks vastav rõivastus  - läksime otsima viihmakeepi. Just - ilmaennustus ei tõotanud head - lubas vihma, palju vihma ja tugevat tuult ka. Õhtu lobbybaaris läks juba huvitavamalt - saime teada, et hotellis on meid orienteerujaid rohkem, kuid hommik üllatas nii meid kui personali  - meid varajasi sööjaid oli 15 ringis, kes kõik soovisid varajasemat hommikusööki ja me kõik olime suundumas samasse kohta.  Hotell Metsis oli väga tore, ilusa interjööri, väga meeldiva personali ja väga hea köögiga. Keetkem kokka!

Sajus sõistime võistluskeskusesse. Mõne tiba saatel saime kaardid, kuid kaarditöö, see pidi toimuma sisetingimustes. Õnneks stardiajaks andis vihm järele ja saime startida vihmavabalt. Margitiga me suurt kaardiplaani ei teinud. Läksime algul itta, siis lõunasse, edasi läände ja lõpuks põhja tagasi. Teel saime vihma ja päikest, tuult ja vett. 

Tegime 6 tundi nagu algselt sai planeeritud. Kokku läbisime 26 km ja saime 56 punkti. Tuult metsas suurt ei tundnud, kuid ühe punkti juures puud ragisesid ikka väga ohtlikult. Juhtus nii, et kohtasime rajal ka Veljot ja Veikot. Nemad tulid 46 punktist välja ja meie suundusime sinna, oli ikka tore.  Finishis oli mul ju vaja 2h oma reisikaaslasi oodata. Sain teada, et üle eesti oli torm ikka palju pahandust teinud ja paljud kohad on elektrita. Ka meie võistluskesku oli müned tunnid elektrita.  

Oodata sain ma oma reisikaaslasi ikka pikalt. Lootsin, et nad jõuavad ikka enne kui 8 h täis tiksub, kuid nemad jõudsid 5 minutit hiljem - oli vaja mõned lisakaared võtta. Finishis oli mehed lisakaarte üle natuke tujust ära kuid hiljem olid kõik rahul. Tundub, et minnakse ehk teinekordki koos metsa uudistama. Mina olin see kes Pärnusse tagasi sõitis, olin ju natuke puhanud ka. Pühapäeva puhkasime kodus ja tegime ära oma kellaringid. Keegi kuskilt haige polnud, ei valutanud ei jalad ei olnud ville. Oli äge võistlus. Aitäh Margit, et mind utsitasid minema ja mina omakorda kiidan end, et sain Veljo kaasa.

XT Viimsis

 Veljol oli sel nädalal taas töölemineku aeg, vahetus toimus kolmapäeval. Nüüd mina taas rohkem tallinnamail. XT rogain Randvers sobis imehästi väikeseks sõpradega kohtumiseks. Meie võistkonna nimi oli Sisters (kooseisus Margit, Aune, Kris) - kahjuks ununes sinna lisada HP-Sport team, eks järgmine kord oleme tähelepanelikumad. Heiki oli üsna õnnetu, et me nimelaiendi olime ära jätnud. 

Võiistluskeskuseks oli Randvere kool. Mina polnud seal käinud ja ma ei teadnudki, et selline kool, üsna minu läheduses asub. Kohale jõudsime üsna viimasel minutil, võistlusmaterjalid saime vahetult enne starti ja stardipaugaga saime ka kaartide omanikeks. Planeeringut ei teinud, hakkasime uhama - "maakatel" oli eesmärk jõuda mereni. Algul ikka väike metsatiir ja siis jõudsimeegi mereni. Mere ääres käisime isegi 2x rohkem meil valikuid polnud. Sumasime ikka keset seda poolsaare metsa, ikka mööda radu ja kraave ja kive. Lõpus otsustasime mitte minna 42-84kp. Siht oli risune. võtsime 52-94-34-80-35. Viis minutit jäi veel varuks ka. Lõpuks arendas Margit kiirkõndi ja meie Aunega pidime tema tempos püsimiseks jalad kõhu alt välja võtma ja jooksma hakkama.

Rada kokkuvõtvalt: enamasti käisime otse, ikka mööda kraavi ääri ja teekesi. ühe navigeerimise vea tegime kui üritasime lääne pooltminna peale 71 punkti. Kaldusime liialt paremale ära. Kokku läbisime 19,5 km ja kogusime 131 punkti. Oli mieliselt vahva päev, imetoredate kaaslastega. Aitäh Teile Margit ja Aune! Varsti kordame, igatahes!

Peale väsitavat füüsilist tegevust ootas meid Pirital soe saun. Aitäh, emale! Külalistele olin hommikul kokku küpsetanud peedi-fetajuustu piruka. Magusaks oli Heidi kaasa küpsetanud baanikeeksi muffineid. Päev oli tegus, ilm ilus  ja päev veeta koos suurepäraste sõpradega, mida veel tahta. Aitäh, aitäh, aitäh!!!

Pühapäeval käisin korra maal, et niita hoovile sisse käigurajad. minu ettevõtmine ebaõnnestus kuna ma ei saanud muruniidukit käima. Mihkel lubas suure niidukiga kõrgemad kõrred maha niita enne kui lambad peale toome. Eks oli näha kui uus aed paigas, mis siis saama hakkab.

Libahundijälg Prangli saarel

 

Libahundijälje otsimine Prangli saarel on juba mitmeid aasta oodatud sünndmus, kuid ikka ja jälle on midagi mis on jälje otsimise ära jätnud. Küll oli põhjus Covidis küll liigsuures tuules jne.  Algselt oli plaan minna koos Margiti ja Raivoga, kuid viimasel hetkel asendatud kuupäevad enam Raivole ei sobinnud, seega ühines meie võistkonnaga hoopis Maire.

Margit jõudis Tallinnasse juba reede õhtul ja hommikul varavara, enne kukke ja koitu, kell 7 olime juba Vimka parklas ja bussis, mis meid sadamasse pidi viima. Väljas ladistas vihm. Leppneeme sadam oli väike, kuid laev see eest suur, avar ja kahekorruseline. Sõit saarele läks viperusteta, seltsiks laevalt ostetud kohv, hea seltskond ja rajaplaan. Ega tegelikult me suurt plaani teinudki: kaheseid lisapunkte planeeringusse ei pannnud (neid me lõpuks ei saanud ka), ühe 4 punktide plaani viisime läbi ja rajal sai teinegi tehtud ehk sealt 8 lisapunkti. Võtsime ära kõik idapoolsed punktid, sutsu lõunast, kesksaart ja läänepoolsed punktid sadama ümbrusest.

Suures pildis läks meil hästi: orienteerumisvigu ei teinud (v.a 1 millest hiljem pikemalt), punktid tulid kiiresti kätte, lisaülesannetega saime hakkama, liikuvale punktile pihta ei saanud, lisaülesandeid sai samuti sooritatud. 75 punkti võitmine - oli käkitegu. Otse punktile peale - õnnestus. Kuid mis siis juhtus, mis läks meil nihu? Punktist 46 oli plaan minna punkti 31, kuid meie jõudsime hoopis punkti 52!! Enda teada, me eksinud polnud, jah saime aru, et oleme jõudnud plaanitust kaugemale - meri tuli ju vastu... eeldasime, et jõudsime punkti 93 vot selline lugu siis. Edasi võitsime üle õõtsuva soise kaldaääre minnes punkti 48 ja 38 ja mänglevalt 75. Poes tegime ost 3,50 eest. Vihmasadu lakkas üsna pea peale stardipauku. Oli väga lahe päev. Suur tänu Margitele ja Mairele suurepärase päeva eest. Tulemused.  Mandrile jõudsime tagasi 15:30ks, samal ajal jõudis Tallinna sadamasse ka Veljo laev Soomest. Piritale jõudsime samaaegselt. Õhtuks jõudsime Pärnusse.

Liina sõitis öösel koos Elise ja Andresega Kreekasse purjetama.

TAOK rogain Kilingi-Nõmmes ja HP-Sport teami sünnipäevajooks

TOAK rogainile tule sel aastal kindlasti minna, sest mulle naeratas loosiõnn ja sain võistkonnale tasutaosalemise. Veljo töögraafik näitas, et tema rogaini ajal merel ja taaskord ei saa ta rogainile tulla. Läksin Liinaga - ühised lihtsad, mitte eneseületust nõudvad eesmärgid. Suurepärane tiim minule! Pärnusse sõitsime juba reede õhtul, et hommikul saaks sutsuke kauem magada. Ilma prognoos oli suurepärane - päikeseline päev ja vihmatu. Liina arvas, et seoses minekuga Gruusia Libahundile, tuleb tal teha väheke trenni. Võtsime eesmärgiks ja ka rada sai nii planeeritud, et oleme 8h rajal. Olgu öeldud, et 4-5 tunni vahel hakkas mul tagumik valutama ja 6,5  tunnil ei olnud ma nõus võistluskeskusest mööduma, et võtta ka veel lõunapoolsemaid punkte. 

Võtsime suuna põhja, sealt edasi itta, et ülevalt kaarega alla tagasi tulla. 22-56 tulid kergelt, Edasi 27 - väike kaldumine paremale, kuid see pole märkimisväärne. Edasi 38-47-60-46. Siin saime aru, et jätame ära 61 ja 58. Võtsime 54 (see ainus kus kaldusime punktist ehk liiga vasakule, kuid üldiselt läbisime raja vigadeta) ja 28. Üle heinamaa minnes tundsin esimesi väsimusemärke, lubatud siht oli olematu ja väga raskesti läbitav. Mõte mis mind piinas oli, et saaks istuda - enne metsast väljumist sain korraks tagumiku maha kenal samblasel kraavipervel, kuid kaua ei lasknud Liina mul pausi pidada, sest ees ootas kraaviületus. Esimesel korral loobusime kraaviületusest, kuid saades aru, et palgid on meie parim võimalus, tulime tagasi. Ünneks oli samal ajal kraavi ülemas ka OK Westi liikemetega võistkond ja härrasmees aitas ka meid üle kraavi. vt videot. Oli lõbus :D. Hea on omada sõpru  - tuttavaid teistest klubidest. Aitäh teile! Edasi 55-62-39, 37, 36, 29, 35, 23 ja finish. Minu samm läks ikka nii lühikeseks, et Liina pidi mind mitu korda ootama.

Minu eesmärk oli läbida 25-30 km. See sai tehtud, sest  meie koguteekonna pikkuseks mõõtiss minu kell 30.33 km, saime 60 punkti ja olime rajal 6h ja 38 minutit. Finishi leidmisega oli meil probleeme, tegime suure kaare. Peale võistulst pakuti makarone hakklihaga, pirukat ja kohvi. Tulemuse link . 

Võistluskeskuses puhkehetkel sain kurva sõnumi Veljolt -Veljo vend Hannes olla läinud paadiga Sorku ja temaga pole terve ööpäev ühendust saadud. Sügav kaastunne Veljole ja teistele pereliikmetele. RIP Hannes.

Meie, aga lahkusime võistluskeskusest enne põhimasside finisheerimist. läksime Pärnusse, et käia pesus ja võtta asjad ning suunduda tagasi Tallinna. Tallinnas olid meid ootamas Kaarel, kes kõik olid Tallinnas seoses uue Rakett 69 võtetega. 

Sel aastal sai taas osaletud HP-Sport teami sünnipäevajooksul. Nii kurb, kui see ka pole, on sünnipäevajooksu ajal palju konkureerivaid tegemisi nagu inventuur või Ok Westi pikk rada. Läksime Liinaga, Kaarel läks Soome ja Tõnis ei olnud ka pärast pikka kauplemist tulema - tal vaja õppida. Enne jooksu sai käidud läbi ka maakodust, kus fikseerisime taas naabrinaise prügipildumise vägiteod, tõime ära müned tekid ja tegime tuvtust aias viibiva lambakarjaga. 

Jooks minu jaoks oli suur küsimärk. Septembri alguse vigastus, septembri lõpu arglikud trennid ja viimase nädala laiskus, ei ennustanud just kerget jooksu. Heikile ütlesin, et pane mind jooksugruppi, mis l'petab raja enne võitjat  ja minu ennustatav jooksuaeg võiks tulla 40 min kanti. Ennustus oli väga täpne 40:02,3 minutit. Naistest neljas, hurraa! Mind innustas Kadri, kes startis 1 min hiljem ja üsna raja alguses püüdis ta mu peaaegu kinni, kuid mitte päris. Omasin pidevalt 10 m edumaad. Lõpuks kaotas Kadri mulle  poole minutiga. Väidetavalt rikkus tema jooksu Juuli, kes tahtis minna siia ja sinna jne. Igaljuhul oma olematu vormi pealt edestasin Kadri ja see on minu jaoks juba saavutus.  Liina tegi jalutuskäigu. Õhtu möödus meeleolukalt, jagati shokolaadi ja tänukirju. Sai süüa, juua ja sõprade seltsis jutuvada aetud. Tänud Heiki, et jaksad sünnipäeva pidada. Teie juurde on alati nii hea tulla, olla oodatud, kuigi jooks on alati eneseületus :D

Koroonarogain Kõrvemaal

 

Margit juba ajas mind mituaega tagasi metsa rogainima, kuid mina olin Pärnumail toimetamas. Margit käis Viljandis ja Lõuna-Eestis hoopis oma fantastiliste pereliikmetega. Kuid lõpuks saabus ka meie aeg. Kõrvemaa oli hea valik. Kaalusime minekuid ka Joka ja Rakvere püsiradadele, kuid need langesid siiski asukohtade tõttu ära.

Nädalavahetus lubas ilusat ilma. päike küll paistis, kuid tuul oli ikkagi vali ja külm, käed vajasid kindaid ja kui päike pilve taha läks, siis vajas olemine kiireimaid samme, et jahedaks ei läheks. Samas metsa all tuul peale ei käinud. Plaani meil polnud, hakkasime kuskilt otsast minema ja hiljem vaatame kuhu ja kaugele läheme. Lõunapoolne osa meid ei meelitanud, nii et suundusime Kõrvemaa suusa ja matkaradade rägastikku.

Teades Koroonarogainide kaarte, siis just kõige paremad need orienteerumiseks pole. Haarasin kodunt kaasa mõned abimaterjalid, et paremini maastikul hakkama saada. Surfasingi siis kahe kaardi vahel nagu peata kana. Etteruttavalt tuleb mainida, et ka Koroonarogaini kaarti sai usinalt kasutatud, sest mõned peaaegu olematud sihid, puudusid orienteerumiskaartidel. N: KP54 suunduv siht Kõrvemaa keskuse suunas, kus sai 1,5 km soos külamas vees mütatud. Samuti kasutasime sihti minekul KP21 -- KP32.

Võtsime endale lihtsad punktid ja enamuse ajast liikusime teid mööda. Algus oligi teede osas paljutõotav, keeruliseks läks asi Pikknõmme kandis, kus tulid soode ületused, jalatrauma ja aeg, mis hakkas otsa saama.

Algusest - läks ludinal Kp28-Kp21 - Kp32- Kp60- enne Kp86, tegime veel väikese kõrvalepõike Järvekese äärde. Kp74  tuli ooside vahel ületada märgi sooalasid. Kp86 sse minnes kadus korraga mul jalg alt. Ei ma ei kukkunud, ega komistanud - ei midagi sellist - lihtsalt hakkas labajalg valutama. Kust täpsemalt ei oska kirjeldada, kuid jalale astumine oli valulik ja käimine pigem komberdus ja jala hoidmine. Margitile valu kirjeldada ei suutnud, tegin müned Margiti ettenäidatud venitusharjutused ja valu oligi kadunud 50 meetriks. Siis kõik kordus. Valu naasis. Tegin uuesti sama venitust ja valu kadus taas. Õnneks pidas jald lõpuni vastu ja uut valu ei tekkinud. Jalg oli nagu enne, nagu polekski midagi olnud. Kuid aeg, see surus peale. Kaarel oli eelmisel kevadel samal maastiku osal püsiraja rajameister ja tema jutust meenus mulle, et otse üle raba oli kõige kiirem valik. Seega ka meie suundusime Kp 54 sse  üle raba ja üritasime jõuda eenduvale rajakesele. Saime sellele otse pihta. Pärast seda oli kp54 ainult vormistamise küsimus. Nüüd oli meil aega vähem kui tund ja ainus mõistlik mõte finishisse jõudmiseks oli kasutada  läände suunduvat, üle soo ja kraavide kulgevat sihti. Arvata oli, et teekond tuleb märg ja sihid võivad olla kaduvad. Igaks juhuks kasutasin ka kompassi, et me seal mülkas suunda ei kaotaks. Õnneks polnud lehti ja aimatavat sihti me ei kaotanud, kuid pea 25 minutit sai  rabakülmasvees jalgupidi mütatud. Õnneks haigeks ei jäänud me. Rabal kohtasime kitsede magamispaikasid ja imelisi rohemättaid. Viimase kraavi ületasime saarekese kaudu. Õnneks, et selline moodustis seal kraavis oli, muid ei tea, mis oleks saanud. Üles suurajale jõudes oli veel 20 minutit aegaa, seega korjasime ära ka kp 20, mis jäi keskusest ida suunda. kokku käisime 16,56 km ja kogusime DD4 klassis 421 punkti.

Natuke kanontrollsõnadest: kui alati on olnud vaja moodustada leitud sõnadest mingi luuletus, siis seekord olid nendeks hoopis hispaaniakeelsed sõnad, millega ei pidanud miskit tegema. Sünad olid lihtsad, kuid ka 2 tõesti uut sõna minu olid ka. Need olid ALCA ja CONO - ehk auk ja tipp, vistiti, kui kasutada orienteerumise sõnavara. Ülejäänud sõnad olid lihtsad ja Margit sai väikese keeletunni.

Oli vahva ja tore päev. Liina oli lõpuks ikkagi kurb,  et ma teda hommikul üles ei ajanud ja kaasa ei võtnud.  Aitäh teile.