Lõpuks ometi jõudsin ma 6 aasta jooksul nii kaugele, et suutsin Veljole mahamüüa rogainile mineku plaani. Olen olnud alati kindel, et see orienteerumiseformaat võiks talle sobida nagu valatult. Ei, meie koos samasse võistkonda ei passiks - lihtsalt eesmärgid on nii erinevad ja sooritusvõime nii samuti. Kuid koos minna ja pärast kaardianalüüsi ja muljetada on igati äge. Veljo sai endale Westi klubist kaaslaseks Veiko ja meie läksime Margitiga. Olen tavaliselt TAOK rogainil käinud Liinaga, kuid Liina ei tahtnud nii kaugele lõunasse tulla - tal kooliasjade ja oma korteri sisustamisega nii palju tegemist, et aega igaks asjaks lihtsalt ei jagu.
Otsustasime juba reedel Valga kanti sõita, et hommikul saaks kauem magada. Saime Pärnus juba peale lõunat mineme. Kehakinnitasime juba tuttavaks saanud kohvikus Läti saatkond - Tõrvas, edasi viis meie tee Metsise hotelli Valgas. Esialgu me orienteerujaid ei kohanud, kuigi ühed lätlased tundusid kahtlased - riietus natuke annab ära. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal, sest Veikol puudus laupäevase ilma jaoks vastav rõivastus - läksime otsima viihmakeepi. Just - ilmaennustus ei tõotanud head - lubas vihma, palju vihma ja tugevat tuult ka. Õhtu lobbybaaris läks juba huvitavamalt - saime teada, et hotellis on meid orienteerujaid rohkem, kuid hommik üllatas nii meid kui personali - meid varajasi sööjaid oli 15 ringis, kes kõik soovisid varajasemat hommikusööki ja me kõik olime suundumas samasse kohta. Hotell Metsis oli väga tore, ilusa interjööri, väga meeldiva personali ja väga hea köögiga. Keetkem kokka!
Sajus sõistime võistluskeskusesse. Mõne tiba saatel saime kaardid, kuid kaarditöö, see pidi toimuma sisetingimustes. Õnneks stardiajaks andis vihm järele ja saime startida vihmavabalt. Margitiga me suurt kaardiplaani ei teinud. Läksime algul itta, siis lõunasse, edasi läände ja lõpuks põhja tagasi. Teel saime vihma ja päikest, tuult ja vett.
Tegime 6 tundi nagu algselt sai planeeritud. Kokku läbisime 26 km ja saime 56 punkti. Tuult metsas suurt ei tundnud, kuid ühe punkti juures puud ragisesid ikka väga ohtlikult. Juhtus nii, et kohtasime rajal ka Veljot ja Veikot. Nemad tulid 46 punktist välja ja meie suundusime sinna, oli ikka tore. Finishis oli mul ju vaja 2h oma reisikaaslasi oodata. Sain teada, et üle eesti oli torm ikka palju pahandust teinud ja paljud kohad on elektrita. Ka meie võistluskesku oli müned tunnid elektrita.
Oodata sain ma oma reisikaaslasi ikka pikalt. Lootsin, et nad jõuavad ikka enne kui 8 h täis tiksub, kuid nemad jõudsid 5 minutit hiljem - oli vaja mõned lisakaared võtta. Finishis oli mehed lisakaarte üle natuke tujust ära kuid hiljem olid kõik rahul. Tundub, et minnakse ehk teinekordki koos metsa uudistama. Mina olin see kes Pärnusse tagasi sõitis, olin ju natuke puhanud ka. Pühapäeva puhkasime kodus ja tegime ära oma kellaringid. Keegi kuskilt haige polnud, ei valutanud ei jalad ei olnud ville. Oli äge võistlus. Aitäh Margit, et mind utsitasid minema ja mina omakorda kiidan end, et sain Veljo kaasa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar