TAOK Rogain Teheval

 

Lõpuks ometi jõudsin ma 6 aasta jooksul nii kaugele, et suutsin Veljole mahamüüa rogainile mineku plaani. Olen olnud alati kindel, et see orienteerumiseformaat võiks talle sobida nagu valatult. Ei, meie koos samasse võistkonda ei passiks  - lihtsalt eesmärgid on nii erinevad ja sooritusvõime nii samuti. Kuid koos minna ja pärast kaardianalüüsi ja muljetada on igati äge. Veljo sai endale Westi klubist kaaslaseks Veiko ja meie läksime Margitiga. Olen tavaliselt TAOK rogainil käinud Liinaga, kuid Liina ei tahtnud nii kaugele lõunasse tulla  - tal kooliasjade ja oma korteri sisustamisega nii palju tegemist, et aega igaks asjaks lihtsalt ei jagu.

Otsustasime juba reedel Valga kanti sõita, et hommikul saaks kauem magada. Saime Pärnus juba peale lõunat mineme. Kehakinnitasime juba tuttavaks saanud kohvikus Läti saatkond - Tõrvas, edasi viis meie tee Metsise hotelli Valgas. Esialgu me orienteerujaid ei kohanud, kuigi ühed lätlased tundusid kahtlased - riietus natuke annab ära. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal, sest Veikol puudus laupäevase ilma jaoks vastav rõivastus  - läksime otsima viihmakeepi. Just - ilmaennustus ei tõotanud head - lubas vihma, palju vihma ja tugevat tuult ka. Õhtu lobbybaaris läks juba huvitavamalt - saime teada, et hotellis on meid orienteerujaid rohkem, kuid hommik üllatas nii meid kui personali  - meid varajasi sööjaid oli 15 ringis, kes kõik soovisid varajasemat hommikusööki ja me kõik olime suundumas samasse kohta.  Hotell Metsis oli väga tore, ilusa interjööri, väga meeldiva personali ja väga hea köögiga. Keetkem kokka!

Sajus sõistime võistluskeskusesse. Mõne tiba saatel saime kaardid, kuid kaarditöö, see pidi toimuma sisetingimustes. Õnneks stardiajaks andis vihm järele ja saime startida vihmavabalt. Margitiga me suurt kaardiplaani ei teinud. Läksime algul itta, siis lõunasse, edasi läände ja lõpuks põhja tagasi. Teel saime vihma ja päikest, tuult ja vett. 

Tegime 6 tundi nagu algselt sai planeeritud. Kokku läbisime 26 km ja saime 56 punkti. Tuult metsas suurt ei tundnud, kuid ühe punkti juures puud ragisesid ikka väga ohtlikult. Juhtus nii, et kohtasime rajal ka Veljot ja Veikot. Nemad tulid 46 punktist välja ja meie suundusime sinna, oli ikka tore.  Finishis oli mul ju vaja 2h oma reisikaaslasi oodata. Sain teada, et üle eesti oli torm ikka palju pahandust teinud ja paljud kohad on elektrita. Ka meie võistluskesku oli müned tunnid elektrita.  

Oodata sain ma oma reisikaaslasi ikka pikalt. Lootsin, et nad jõuavad ikka enne kui 8 h täis tiksub, kuid nemad jõudsid 5 minutit hiljem - oli vaja mõned lisakaared võtta. Finishis oli mehed lisakaarte üle natuke tujust ära kuid hiljem olid kõik rahul. Tundub, et minnakse ehk teinekordki koos metsa uudistama. Mina olin see kes Pärnusse tagasi sõitis, olin ju natuke puhanud ka. Pühapäeva puhkasime kodus ja tegime ära oma kellaringid. Keegi kuskilt haige polnud, ei valutanud ei jalad ei olnud ville. Oli äge võistlus. Aitäh Margit, et mind utsitasid minema ja mina omakorda kiidan end, et sain Veljo kaasa.

Emv lühirada Kärgulas ja Tõrva linn

Minna või mitte minna, oli põhiküsimus. Minul ju eesmärgid puudusid, lihtsalt onn ju tore osaleda uuel kaardil ja näha sõpru. Samuti oli minu huvi kuidas on kaardistus, et õppida nippe ja saada enda kaardistamisele kõrvalvaadet. ostus tuli esmaspäeva õhtuks: kindlasti minemise kasuks.

pärnnust hakkasime hommikul varakult teele, et konnnnata natuke Eestimaal rinngi, kus varem pole käinud või oldud ainnult läbisõidul.

Esimeseks peatuskohaks sai Rutu mägi. Veljol oli paju jutte kunagisest eestikate korraldamisest, kus ta pidi öösel platsil magama ja valvuriks olema jne. Mina  käisinn küll lastega EMVl, kuid ma ei mäleta, et oleksin võistluskeskusest kaugel käinnud. Ise kindlasti ei osalenud.

Teiseks peatuskohaks, minu soovil oli Tõrva linn. Otsustasime lõunapoolsema linnaosa kasuks kus on tiigid ja laululava, linnaväljak ja matkarajad. Imeline hommik avanes meil kell 11 Tõrva linnas: inmesed jalutasid haljasalal, tiikidest püüti kala, muusika mängis . täielik chill. Keegi ei kihutanud kuhugi - elu tundus kui lill. Söögikohas Latvian Embassy, oli kell 11:30 juba mitu laudkonda innimesi söömas. Meie sealoleku ajal võtsid kohad sisse 2 pensionärist prouat, kes kooki ja kohvi tellisid ja telefonist teineteisele pilte näitasid. Sisenes veel üks 5 liikmeline pere. Kuhu ma tahan jõuda selle pika jutuga: kohvitus ei olnud just kõige odavamad hinnad, üsna krõbedad olid tegelikult. Kuid inimesed, kes seal einestasid tundusid olevat kohalikud ehk elu maal ei ole halb. Väga silmiavav oli see Tõrvas käik. Söögikohast veel nii palju, et söök oli väga, väga maitsev, ilusti garneeritud ja hea teenindusega. Tõrva peamagistraali ääres vaatasime veel Ukraina sõjale ja Eesti küüditamistele pühendatud fotonäitust.

 Eestikad olid nagu ikka, saime rajad läbitud, kaasa suure hulga kogemusi ja toreda päeva.. Tulemused  - need ei ole märkimisväärsed. Õhtuks jõudsime Pärnusse tagasi. 

MM2021 Käärikul - suusaorienteerumises

 

Eestimaa suurepäraselt ilus talv sai just suusaorienteerumise mM-ks otsa. Vihm kulutas kauneid suusaradu ja korraldajatel oli tegemist, et võistlused koos koroona jamaga, ikka peetud saaks. Kaarel kvalifitseerus heade tulemustega Eesti koondisesse ja tegi nii mõnegi ilusa stardi. Võistlused olid kenasti GPSi vahendusel jälgitavad. Tegin endale isegi Postimehe digitellimuse, sest just Postimees Tv vahendusel olid võistlused eestikeeles jälgitavad. Kaarel esines kenasti,  kohad, 27, 30 ja 34. MMi head tulemused andsid Kaarlile mõtteainest, et äkki ikka ei peaks suusa-ole veel käega lööma. Eks siis suvel ole näha, kas ta hakkab suusaettevalmistusega varem pihta, kui 1 kuu enne tiitlivõistlusi nagu oli seekord.

Kaarli blogi kirjutis, sellest kuidas sündis otsus MMil ikka osaleda.

Daisy, aga oli super, super tubli!!1 Aitäh heade emotsioonide eest ja häid tulemusi ka edaspidiseks!!

Suusapuhkus Pühajärvel

Jaanuari lõpus oli Veljol ainus koolivaba nädalavahetus. Ilusad talveolud meelitasid lumelaudureid mäele. Piiride sulgemise tõttu ei saanud nad Lätti minna, seega võtsime suuna Kuutsemäele. Minu jaoks oli Kuutsemäel talverõõmudega tutvumine esmakordne. Olen küll sinna varem lapsi klassieskursioonile järgi viinud, kuid ise mäel olin esmakordselt. Kaarliga olime sunnitud autod ära vahetama, sest minu autole ei saanud panna katuseboksi. Kaarel, hea laps, aitas autole boksi peale ja hiljem võttis maha. Aitäh, Talle! 

Suusavarustuse korjasin kodust kokku: Liina ja Liisu varustasid, mind slaalomisuuskad, keppide, saabaste ja kiivriga. Andres andis läbipääsukaardi - varustus oli uhke, nüüd pidin ainult oma osa ära tegema ja kuidagi selle kupatusega mäe otsa saama ja lõpuks alla ka. Kõik oli suur küsimärk, kas ma ikka mäletan, mis moodi see  suusasõit mäest alla käib. Mis noorena õpitud see ikka ei unune nagu selgus mäel. Algul läksin ikka lastemäele, kuid peale kolmandat korda, suundusin uutele kõrgustele. Oma kiituseks pean märkima, et need Kuutsemäe nõlvad olin minu jaoks allasõidetavad ja hirmu allatulemise, kukkumise vms ees ma ei tundnud. Kõik nõlvad said läbisõidetud ja läbi proovitud. 

Sõidurõõmu rikkusid ainult pikad tõstukijärjekorrad, sest rahavast oli sel imelisel talvapäeval Kuutsekal ikka palju. Veljo harjutas lumelauga sõitmist ja mingil hetkel oli ta juba nii osav, et mul andis talle suuskadega järgi sõita. Väga tubli temast. Isegi minul tekkis mõte, et mine tea, peaks ka ehk lauda kunagi proovima. Noored harjutasid lumelauda väikese mäe peal, pühapäeval sai tütarlaps juba päris pikad liud tehtud, mis innustasid ka mind, lauda kunagi proovima. Laupäeval ja pühapäeval sõisime meie Veljoga ikka murdmaasuuska ka Pühajärve-Kääriku suusarajal. 

Pühajärve SPA oli rahvast täis. Koroonapiirangute tõttu oli hommikusöök hajutausega ja igaüks pidi teada andma, mis kell ta sööma tuleb - olid 30 min. vahega grupid. Siseruumides kandsime maske. Õues oli 10 kraadi külma ja lund muudkui sadas ja sadas...

Laupäeval sai 2x korda mäel käidud ja pühapäeval meie mäel ei käinud, kuid noored läksid ikka. Oli tore sportlik nädalavahetus, aitäh teile :)

Septembri esimesel nädalavahetusel käisime Liina ja Liisuga maal ja võtsime osa poolsaare suvelõpu tantsulkast. Pidu oli väga tore: sai tantsida, näha vanu sõpru ja tuttavaid ning tutvuda uute inimestega. Pidu algas kell 9 ja kestis kuni öösel kella 2ni. Tantsupõrand oli koguaeg tantsijaid täis, nii et pidu toimis täiega. 

Kaarel võistles samal ajal Põlva MV Korsapalos.

Järgmisel nädalal võtsime osa EMV pikal rajal. Mina olin seekord pealtvaatajarollis, kuid Kaarel läks võitlema meistritiitli eest. Vaatluspunktist tuligi Kaarel esimesena, paar minutit hiljem Andres ja kolmandana Karel-Sander pea 10 minutilise kaotusega Kaarlile. Nii suured vahed olid üllatuseks. Vaikselt hakkas metsast välja tulema järjest katkestajaid, kelledele oli seekordne pikk rada liiast. Ootasime Kaarlit, kuid esimesena saabus hoopis Karel-Sander. Teisena tuli Kaarel ja kolmandana Andres. Viimaseks kilomeetriks oli Kaarel läbi kui läti raha, nii et isegi kõndimisega oli raskusi. Oleks rada olnud kilomeetrikese võrra lühem, oleks Kaarel suutnud oma edu hoida.  Seekord siis II koht. Tulemused

Septembri keskpaigas käis Kaarel Soome meistrivõistlustel sprindis ja teates.

Septembri lõpus oli Koolispordiliidu võistlus valik orienteerumisega Palal. Mina osutasin taas

Reaalkoolile abikäe ja võtsin osa lapsi oma autole. Kaarli ainus eesmärk oli võtta kõik punktid ja olla üldjärjestuse parim. Loomulikult tal see ka õnnestus. Liinal oli esimene võistlus peale vigastust. Tema tulemus oleks võinud olla parem. Reaalkooli põhikooli võistkond saavutas tubli II koha. Tulemused.

Palalt suundusime Tartusse, et nädalavahetusel osavõtta hooaega lõpetavast Suunto Gamesist Kirikukülas, Otepää kandis. 

Olin ka võistlejate N21C nimekirjas. Oma esimesepäeva "vägiteod" metsas panen siia blogisse ka üles, ausalt teen seda suure piinlikustundega, sest 2 KP tehtud viga oli ikka absurdikas.

Kui ma seda GPS trackingut praegu vaatan, siis ma ei saa täna aru, miks ma teele tagasi ei läinud ja uuesti ei tulnud. Tagantjärgi on loomulikult kõik selgem, kuid kui sa oled enda arust õiges kohas ja võtad suuna taas ja taas valesti ja kammid eeldatava punkti piirkonnas, siis lõpuks oled ikka nõutu ja sassis, mis sassis. Eelviimase etapiga kaldusin ka vähe ära, kuid seal võsas ma lihtsalt läksin mööda loha, jõudsin eeliitklassi raadiosse.  Mööda sooäärt natuke tagasi, ma oma punkti kätte saingi. II päev läks hoopis paremini, vigu suutsin vältida. Kaarel oli mõlemal päeval eestlastest parim, kuid Läti poisile Caunele tuli mõlemal päeval alla vanduda. Liina kulges mööda metsa omas tempos, jooksis tempos, mis hoidis jalga uute vigastuste eest. Tulemused.

Kevadpühad ja Ilves3 suusamekas.

Pikad pühad andsid võimaluse mitmeteks tegemisteks. Neljapäeva pärastlõunal alustasime oma Eestimaa turneed TONi neljapäevakuga Saustinõmmes. 

Sakust läbisõit sujus tõrgeteta, muudkui jälgisime silte, möödusime Saku terviseradadest ja jõudsime heinamaale, kus ilutses prisma ja keskuse silt. Tekkis nõutus, mis edasi ?, kas jääda parkima või sõita edasi kuhugi ?. Lõpuks parkisime auto ja sammusime üle heinamaa kaugusesse. Poolel teel tuli keegi korraldajatest vastu ja saime teada, et parkimine on heinamaa teises otsas. Otsustasin tagasipöörduda ja auto lähemale tuua. Sõit heinamaal oli huvitav ja tagasisõit veel huvitavam, sest vihma hakkas sadama. Õnneks jäid heinamaal meie poolt kaevetööd tegemata, kuigi palju ei puudunud.

Korra hakkas ratas ringi käima, siis kütsin lapsed autost ja poripritsides kimasin kindlamale maale. Hea, et teisi autosid mulle vastu ei tulnud. Vihm, aga kogus hoogu ja tuul vihises. Enne suuna võtmist Viljandimaale pidime tagasi pöörduma linna, sest neiu Kadri oli tarvis Sikupilli Prismast peale korjata. Jes, mahtusime kõigi pakkide, kompsude ja lastega auto peale ära.

Paari tunni möödudes jõudsime Külli juurde Pahuverre. Hommikul enne ärasõitu tegid lapsed ka oma näpud saviseks. 

Pahuverest Otepääle sõitsime alla tunni. Rõngus tegime väikese eine. Teades ja tundes iseennast, tegin metsaminemise otsuse ära juba kodus, siis kui enda osalemisest Ilves3 Ellale teada andsin. Kui ma jätan endale taganemisetee, siiis ma tõenäoliselt metsa ei jõua. Seekord polnud pääsu.

Esimesel päeval praktiliselt kohe peale K-punkti sain ma jutule Moskvast tulnud venelannaga, kes ei leidnud esimest KP.

Nii me terve raja koos läbisime ja jutuvadistasime. Vestlesime inglise keeles, sest ta oli ametilt vene keele õpetaja välismaalastele. 

Esimese päeva rada mulle meeldis, seevastu teise päeva oma mitte. Suutsin seal teha mõned tobedad vead, mis mulle rahu ei anna. Kolmandal päeval ei olnud ma end kirja pannud ja seega nautisin pealtvaatajana puhkepäeva. Tegelikult on pealtvaataja amet isegi raskem - ootus ja lootus laste heale esinemisele on tegelikult ka päris pingeline, hoopis lihtsam on hiljem tulemusi vaadata.

Lastel ei läinud just  ootuspäraselt, oodati ja loodeti vähe paremaid tulemusi. Tulemused. Ainukese auhinnalise koha sai Liisu, sest kõik nööriraja lapsed olid ära teeninud auhinna.

Nädalavahetuse kolmiküritus

1 ööpäev ja 3 võistlust, vot see oli kadalipp, mis lapsed pidid 24 h jooksul läbima. Vahepealsel ajal oli vaja piisavalt leida aega puhkamiseks, et järgmiseks võistluseks värske olla.

Esiteks siis sprinditeade: tore võistlus, vahva formaat, ilus ilm, kuid võistlus oli sassis kui ... mul pole sõnu. Ma ei tea, kas oli võistkondi, kes said joosta õigete kaartidega. Segadust oli nii palju, et kedagi ei tühistatud ja kõigil oli lõpuks heameel. Keegi ei pidanud kurvastama DQ pärast. SRD sai kaks II kohta: põhiklassis ja MN18-20, ka.

Kanepi sprinditeate tulemused

Öine toimus eelmise aasta Koprakarika maastikul. Kaarel startis esimesena ja Ats kohe tema järel. Kaarlil oli  seljas helkurvest, mis paistis kaugele ja oli Atsile heaks orientiiriks. Poisid saabusid koos finishisse. Liina, kes oli esimest korda öises metsas (va Silvaocampi laagris), saavutas üllatuslikult N16 klassis Eesti Meistri tiitli.

EMV öine:  Tulemused. - ei tea, kust neid ametlikke tulemusi tuleb otsida? Kobraste kodulehelt mina ei leidnud, aga trikitades leidsin need interneti sügavustest üles.

Öö veetsime Põlvas. Saabusime sinna esimestena. Uks oli lukust lahti, kuid majas polnud hingelistki. II korrusel proovisin avada tubade uksi - need olid avatud. Ühe neist hõivasime. Hiljem saime teada, et tegime õige valiku. Hommikupooliku sisustasime hommikusöögi otsimisega - kõik söögikohad olid kella 10 aeg hommikul kinni. Lõpuks maandusime Hotell "Pesa" restoranis - kahjuks oli buffe hommikusöök juba läbi, kuid köögist tellisime omlettid, mis maitsesid hästi. Uurisin ka hotelli hommikusöögi hindasid - 4 eur maksab "Pesa" hotelli hommikusöök. Nii, et jätkem meelde, eriti oluline on seda teada pühapäeva hommikuti. 

Sprint toimus Otepääl. Kord oli karm nii võistlejatele kui pealtvaatajatele. Võistlejatega seotud isikutel oli keelatud minna Otepää linna vahele võistlust jälgima ja kaasaelama. Võistlust vaatasime, siis  Tehvandi suusastaadionilt. Kummaline oli see paik ilma lumeta, sama mõtet kuulsin ka teistelt. Kaarel jooksis Siimuga sama aja ning jagas viimasega I kohta poodiumil. Liina tegi kohe jooksu alguses nii suure vea, et jooksis starti tagasi, edasi jooksis ta veel kaari juurde ja kõhuvalu trotsides jõudis ta lõpuks ikka finishisse. Katsevõistlus Portugali ebaõnnestus. 

EMV sprindi tulemused.

Õuduskuubis külavaheteedel

Nagu mainitud said lapsed olla laagris ainult kahel esimesel päeval ja kuna olin ise Lõuna-Eestisse kaasa sõitnud, siis oli mul tarvis teiseks päevaks tegevus leida. Heites kaardile kiire pilgu, nägin, et Pahuvere pole üldsegi kauge kant kohale sõitmiseks. 

Algus oli kõik hästi: Sihva-Arula-Puka-Pikasilla-Suislepa tee oli lumine ja märg, kuid täiesti talutavalt sõidukõlbulik. Suislepa-Kärstna - peaaegu ok, kuid roolis mõistsin, et tee on ikka väga-väga libe. Viimased kümmekond kilomeetrit Kärstnast-Pahuverre sõitsin klaaslibedal teel, mille peale oli veekiht 20km/h tunnikiirusega, närvid viimseni pingul. Rooli liigutada polnud võimalik - iga väiksemagi   liigse liigutuse tulemusena tahtisid teeolud mind teelt välja visata. Minu autol on all lamellrehvid, esimest korda sel aastal mõtlesin, miks ometi pole ma autole naastrehve alla pannud. Õnneks ei tulnud ühtegi autot vastu ja jõudsin ainult närvirakkude kuluga sihtpunkti. Pilti polnud võimalik teha, sest kartsin peatuda. Polnud kindel, kas ma uuesti liikuma oleks saanud.

Külli juures tegin tagasisõiduks uue plaani: kasutan ainult põhiteid ja pimedas exdreami otsima ei kipu.

Tagasisõit Sihva-Tallinn kulges algul vihmasajus, mis Paide kandis muutus tihedaks lumesajuks. Oh sain, selle kõik nüüd välja öeldud. 

Piiriülene sprindivõistlus Valga-Valka

Valga on mulle peaaegu tundmatu koht ja Valka on veel tundmatum, et seda tühimikku endas täita otsustasin osaleda EST-LAT liiga sprindivõistlusel. Start toimus Eesti poolel, kuid kpunkt asus kahe riigi piiril. Piir kahe riigi vahel jookseb sinka-vonka läbi linna ja mõjub eriskummaliselt, neid mõtteid on raske hetkel kirjasõnasse panna. Otsustasin seda kummalist segapudru linna oma silmaga kaeda nii ma ennast starti sättisingi, eskursioon Valga/Valkasse algas kell:18:34. Nagu juba mainisin asus K-punkt Läti poolel, nii esmalt Valka poolt uudistama asusingi. Ega linnapildis suurt vahet kahe riigi vahel arusaadav nagu polnudki kui v.a tänavasildid, mis ühel poolel olid Läti keeles ja teisel Eesti keeles. Linn tundus kui tükike raamatust Tagahoovis. Pisikesed puumajad koos avalikult läbipääsetavate hoovikestega ja seal olevate puukuuride ja pesunööridega. Armas. Oleks kindlasti toredam olnud, kuid vihm, mis startide alguses algas, rikkus osakese meeldivast olemisest. Kaarel saavutas oma klassis 3 koha ja ei olnud tulemusega rahul. Kaotus oli küll napp, aga siiski. Markusele õnnitlused esikoha puhul! Liinat pole üldse kaasas- tema otsustas klassieskursiooni kasuks ja on hetkel teel Taevaskotta, et Ahja jõel üks põnev kanuumatk teha. Ööbime taaskord Koni veskis. Siin oli nii palju rahvast, et esialgu majutati meid heinalakka ja seda otses mõistes. Aga kuna ilm oli niiske, tuuline ning külm, siis majutati meid ümber sinna, kus olime ka eelmine kord, kuigi, kogu veskikompleksi majutusmaja oli teise seltskonna poolt broneeritud. Nimelt toimus siin suur juubel ja osa külalisi jäi ööseks, aga vist mitte kõik. Täna toimuvad Emv Rutu mägedes.