Märtsikuine uisutiir Nätsi-Võlla rabas

 

Kuigi sel aastal on uisutamise ilmolud olnud paljulubavad, pole meie uiske alla saanud. Aasta lõpus käisime Liinaga Topul, paar korda käisinn Liina ja Elisega ka Lasnnamäe ovaalil, kuid rappa ja turbaaukudele polnud jõunud. Nüüd märtsi algul, kui lumi peaaegu juba sulanud, tegime proovi.

Algul oli plaan minna Nätsi-Võlla raba läänepoolsesse ossa, kuid takistuseks sai lai magistraalkraav, kust me üle ei saanud. Sild oli, kuid kõrgvee tõttu oli sild vee all, seega jäi läänepool taas külastamata. Proovisime siis taas ida poolt läheneda, kus oleme varemalt ka mitmeid kordi jääle läinud.

Raba oli kohati juba pehme, mitmeid kordi vajusime madalamates kohtades mättast läbi, kuid laugasteni jõudsime, kuigi natuke märgade jalgadega. Laugaste ääred olid juba veesilmalised ja pehmed, kuid jää oli piisavalt paks ja ohutu. Mitmete külmetamiste ja sulade tõttu, oli jää krobeline, kuid see otseselt uisutamist ei seganud. Seekord käisime ka sellistel laugastel, kuhu varemate käimistega pole jõudnud.

Kaarel jõudis tagasi Hispaaniast HSi o-laagrist. Ja esmaspäeval sõidab taas Hispaaniasse, seekord Eesti koondisega. 24.02.22  tungis Venemaa Ukrainale kallale, pommitades Ukraina linnu ja infrastruktuure. Täna on Ukraina - Venemaa sõja 7 päev.

Koroona jama ja sünnipäevad

Veljo pidi veebruari keskel - sünnipäevadeks - koju tulema., kuid ... Kõigepealt oli laev graafikust maas - kehvad ilmaolud Põhjamerel, Helsinki sadamatööliste streik muutis ajakava, siis jäi vahetusmees koroonasse ja lõpuks läks laev katki. Suur konteinerlaev oli mootris toimunud õnnetuse järel manööverdusvõimetu. Laev pukseeriti lõpuks Hiiumaa kandist Vuosaari. Karta on , et laev nii pea graafikujärgselt liinile ei saa - parandamiseks võib kuluda mitu kuud (varuosi hakati alles tootma).

Heidi sünnipäeval Jänedal käisime Liinaga kahekesi. Heidile iseloomulikult oli vaja enne sööma-jooma asumist, teha mõned kehalised ülesanded. Seekord pidime leidma 8 fotoobjekti Jäneda pealt. igalühel olid oma pildid. 4,5 km ja 1h, ning fotomaterjal oli kokkukogutud. Järgnes saun ja kehakinnitus Suure Täku Tallis.

Üle pika aja pole enda sünnipäeva pidanud, seekord sai siis see viga parandatud. Väike kodune istumine, koos sõpradega.

Kaarel oli samal ajal Hispaanias HS-ga laagris.

MM sai stardi..

Hommik algas meil varakult juba kella 6st, sest kella 8st sooviti olla juba võistluskeskuses. Kuni kaartide jagamiseni oli ilm enam vähem, kuid kella 9st algas sadu koos paukude ja nooltega. Sadu jätkus ka stardini. Õnneks mõni tund hiljem sadu lakkas ja ilm läks soojemaks. HP-Sport Team läks rajale rõõmsate ja õnnelike märgade kassipoegadena. Loodan, et vahepealne soe kuivatas ka nende riided. GPSilt on näha, et 99h on kogutud 126 punkti. Edu neile ööseks! Hetkel on veel väljas valge.

Meie Liinaga, aga rändasime läbi pool maailma. Hommikul olime Hispaanias, lõunat sõime Prantsusmaal, pealelõunat kollasime Andorras, piirilinnas Pas de la Casas. See linn on kui üks suur pood või siis turg. Mulle meenutas see pigem viisakat "Kadaka turgu". Poed olid kaupa ja rahvast täis, parklad olid autodest punnis, bensiinijaamas järjekorrad... Ei tea, kas Prantsusmaa ja Hispaania peavad ka piirikaubanduse tõkestamiseks Andorraga läbirääkimisi, vaevalt küll... Igal juhul ostsime bensiini ja mõned kommid... Kogu Andorra mägede ilu jäi meil nägemata, sest piimjasudu tõkestas meie vaatevälja. Piiri ületades olid udupilved nii paksud, et tekkis raskusi sõitmise ja tee leidmisega. Peale Andorrat sõitsime taas läbi La Molina oma ööbimispaika. Vahepeal veel külastasime hotellis üht nukrutsevat kaaskannnatajat, kes nina arvutis pingsalt võistlust jälgis ja omadele pöidlaid hoidis. Viisime Margele Andorra saiakesi, mida me tal süüa aitasime.

Nii ja nüüd hoiame edasi silma peal meie tänastel kangelastel. Edu neile Hispaania öös!!! Pildid lisan hiljem.

Modeli päev

Riia lennujaamas

Võistlusmaterjalide jagamise koht La Molinas

Oleme ilusasti Hispaaniasse kohale jõudnud. Siit järeldub, et praegune blogipostitust kirjutan kohapealt Guardiola de Berguedàst . Hetkel meil äikesetorm koos mägede vihmasajuga. Torm tõusis kiiresti ja vihmapiisad on hoopiski suuremad ja tihedamad, kui meil Eestis taavaliselt. Loodame, et kogu vihm sajab täna ära ja home on võistlejatel vihmavaba.

Ööbimispaika jõudsime alles õhtul kella 9 paiku, sest meil kulus Kaarel Z ootamise peale natuke aega (tema lend Frankfurdist tuli alles peale meid). Enne ööbimispaika jõudmist täiendasime toiduvarusid Lidilis. Eeldasime, et tavalised toiduained on kõik ilusti poest saada, kuid tavalise piima leidmisega on raskusi. Väikestes poodides müüakse ainult seda kõrgpastoriseeritud külmkapivaba piima. Suurematest poodidest siiski mõne pudeli leiab.

HP-Sportteami juures

Koht, kus kohtasin madu-ussi

Menüüks midagi erilist ei vaarita: hommikusöögiks on kodunt kaasavõetud herkulapuder , moos ja röstisaiad singi ja juustuga, lõunaks/õhtuks makaronid hakkliha, juustu või singiga.

Hommikul alustasime testsõitu võistluskeskusesse. Otsustasime kasutada tasulisetunneli  (12,08 eur/per time) kaudu viivat maanteed. Kohalesõit võttis aega 40 minutit. Käisime võistluskeskuses, saime materjalid ja meie Liinaga lunastasime homseks võistluseks sissepääsuloa (a’4 eur/per inimene). Eks näis kuidas see võistluskorraldus: load ja keelud, parkimised jms home välja nägema saab. Hetkel tundub natuke segane kogu see võistluseelne korraldus, vähemalt pealtvaataja seisukohast vaadates.

Helis, Kadri, Kaarel

Kohtumine tõusul

Enne modelile minekut külastasime võistluskeskusee läheduses elavat HP-Sportteami – olid teised just hommikusöögilauas istumas kui kogu me kamp nende elamisse sisse vajus. Edasine lõi natuke hommikuse kaardipaki segamini, sest Lauri ja KaarelZ avastasid, et neil puudub GPSi vaba kell.  Seega läksime Prantsusmaa piiri lähedale kellajahile ja toidupoodi. Kaarel läks aga oma võistkonnaga modelile, kus me nendega hiljem ühinesime. Õnneks saime kõik vajamineva kohe esimesest poest ja meie kõrvalepõige palju aega ei võtnud. Modelile läksime me kõik – ka meie Liinaga. Modeli esimesel tõusul kohtasime juba tagasipöörduvaid HP-Sportteami liikmeid. Kaarel sai autovõtme ja mina fotode tegemise rõõmu.

Vaade modeli parklale

Tuiasime Liinaga pooltunnikest parkla vastas oleval nõlval, siis Liina pöördus tagasi parklasse, kuid mina üritasin ikka minna kõrgemale punkti nr37 juurde. No peaaegu selleni ma ka jõudsin, kuid 1h piiraeg oli lõpukorral ning orvandist ülesrühkimisel kohatud maduuss, sundisid mind tagasipöörduma. Kokku läbisin 168 tõusumeetrit ja 2,56 km 1 tunniga. Üleval (1732m) oli mõnus 19 kraadine temperatuur. Ööbimiskohas 749 meetri kõrgusel oli temperatuur juba +30 kraadi. Üleval mägedes on ikka nii ilus…, igavene tegu on üles saamine, kuid allasaamine on niisamuti problemaatiline, kahjuks

L

Nüüdseks peale tunniajast äikesetormi on sadu lakanud…

Rogaini MMile Hispaaniasse

Hetkel siis istume Tallinna Lennujaamas ja ootame oma lendu Riiga, et sealt edasi sõita Hispaaniasse, Barcelonasse.
Lennujaam on tuttavaid täis - kõigil ikka sama sihtkoht - rogaini MM, La Molinas. Tegu on Hispaania suusakeskusega - võistluskeskus asub 1600 m kõrgusel. Kaarel läheb Helise ja Kadriga võistlustulle ja meie Liinaga hängime niisama - suures osas autojuhi, söögitädi ja pakikandjarollis. Ees ootav ilm on soe ja äikeseline. Mul on kaasas ainult 1 väike tuulejope, aga ju saab hakkama. Mingit otsest tegevusplaani pole välja mõelnud, vaatame koha peal - äkki saame kuhugi ise ka väikesele matkale minna.
Jõudumööda teen kirjutisi ka...
***
Ah jah, eile käisime Veljoga Märjamaal vaatamas etendust "Mida mehed tegelikult tahavad". Oli uut ja oli vana - ikka need vanad suhteteemad. Oli tore ja soe õhtupoolik. Veljo läheb homsest taas merel ...

Kummaline ja harjumuspäratu koolivaheaeg

... miks siis korraga nii ? Mina ausalt öeldes ei mäleta, millal oli Liinal ja Kaarlil (eriti just viimasena nimetatul) viimati vaba kodune  koolivaheaeg, kus ei olda ei laagrites ega kuskil välismaal ära. Tundub, et selline pool kogemata juhtunud situatsioon on lastele väga meeltmööda. Kodune chill on ka lahe. Käiakse suusatamas ja tuntakse niisama rõõmu kodus olemisest. Muidugi tegeletakse ka tegemata koolitöödega nagu uurimistöö kirjutamine või eesti keele proovieksami tegemine.

Kaarel on jah nüüd Hispaaniast tagasi. Postitan siia ka mõned pildid soojalt maalt.

Mina muide olen ka olnud tubli. Võtsin endale väikese mõtte - õpiks ka suusatama. Justament, kuidas siis nii, et lapsed suured suusatajad, kuid mina olen selline oskamatu. Oh, ma olen ikka suur hädapätakas nende suuskadega. Kõik on valesti: suusk ei libise, kepid on pidevalt jalus, küngas on mäemõõtu jne. Allamäge etapil üritasin saada suusa libisema - õnnestus. Tegin ka teise ringi ja näed, juba sain ka uisutehnikas künkast üles. Tundus, et suusatamine polegi nii raske. Järgmisel päeval olin kõik  eelmise päeva oskused minetanud ja õppeprotsess algas otsast peale. Kohutav. Hetkel ei teagi, kas panen kolmandat korda ka suusad alla või viskan püssi metsa, eks näis. Kole külm on ka hetkel - näete leidsingi endale vabanduse miks mitte minna. Igal juhul 10 km on sel aastal n.ö suusatatud, kui seda koperdamist nii nimetada saab.

 

Suuskvõimlemine - nagu Triin ilmekalt ütles.

 

 

EV 100 - palju õnne meile kõigile!

 EV 100 ilus ja ümmargune tähtpäev, mida meil kõigil on õigus ja kohustus tähistada. Üle Eesti võib igasugu elualadel ja kohtadel kohata EV100 märgist: üritused, tooted, tegemised jms on ilusasti meeldetuletusega tähistatud, et meie kallis riik saab/sai tänavu juba 100 aastaseks.

Eestiminut.ee

EV100 raames külastasime Linnaorieteerumise päevakut vabal rajal koos 100 kontrollpunktiga. Tulemuseks lõpuks lõpp-protokollis oli neid punkte küll mõni vähem, kuid see oli tingitud jaamade akude tühjenemisest. Meie käisime ilusti kõik 100kp läbi ja osalesime seeläbi EV 100 sünnipäeva tähistamisel. Samal ajal käis Vabaduse väljakul kaitsejõudude paraad ja meil õnnestus NATO õhujõudude lennumaisinate ülelendu Lasnamäe Pae pargis vaadata. Olid ikka suured need lennukid ja hirmsat müra tegid nad ka. Hea, et meil kõigil on võimalus elada rahu ajal. Kadriorus müttasime ligi 2,5 tundi. Rajal tegime ka pildi Eestiminuti jaoks, olime sel ajal  Kadrioru lossi juures.

Õhtul olime Pärnus ja tähistasime kiluleibade ja lambapraega Eesti sünnipäeva. Pühapäeval matkasime kellajalutamise eemärgil läbi Raekülas eelmisel nädalal võtmata jäänud MOBO punktid. Taaskord oli 1 punkt (20) teadmata suunas kaduma läinud. Loodan, et WESTi klubilised puuduva varsti uuega asendavad.

 

Kaarel oli endiselt Hispaanias. Liina oli tubli ja tuli ka jooksma.

Esimene GPS joonistus

 

Mõnda aega olen nüüd vait püsinud, kuid ühtteist ikka oleme teinud ka. N: Liina  pilt oli delfi.ee, kus kajastati Tallinna Reaalkooli ajas tagasihüpet 1918 aastasse. Kõik õpilased olid riietatud sajandi alguse rõivastusse söödi musta leiba ja chilliti koolimajas sajanditaguses miljöös.  Pildid on leitavad siit. Kaarel oli eelmisel nädalal Bulgaarias suusaorienteerumise Juunioride MMil.  Tulemused on leitavad siit. Kaarel auhinnalistele kohtadele ei sõitnud.

Kaarel paraadil lipuga

 

Meie esimene GPS joonistus. 



Kavandi autoriks Veljo

Kuna kell vajas jalutamist ja kohalik teedevõrk hakkab ennast vaikselt ammendama, tekkis mõte proovida GPS joonistust. Rajameistriks oli Veljo. Päris lahe laev tuli kokkuvõtteks ja teostus oli suurepärane.  Hommiku poole väisasime Eesti 100 raames Tartu ülikooli kammerkoori isamaalist kontserti Pärnu Vanalinna põhikoolis. Mõnus a fiilingu ja ülesehitusega kontsert oli. Publikule anti võimalus kaasa laulda - ise isamaalisi laule lauldes on tunne kohe teisem ja ülevam. 

Pühapäeval - sünnipäeval käisime Raekülas mobotamas. Tegime MOBO punktidesse esimesed lumejäljed.

Sise-o tulemused. Liina oli meie pere ainus esindaja selle aasta esimesel sise-ol. Kvalifikatsiooni võitis ta ära kuid finaalis pidi leppima 5 kohaga. Mis juhtus on  hetkel teadmata.

Kaarel on hoopis ära Hispaanias - HS iga (soome o-klubi) 2 nädalat kestvas jooksulaagris. Ilm on neil seal keskmiselt Eesti suvekarva.

Kooli algus

Septembris algas teadupärast kool. Liina kohta käis lause: " Kõik, kõik on uus septembri kuus..." Uus kool, uued sõbrad. Loodame, et vahetusaastal kogetu kaalub üles kõik selle, mis eesti koolist aastaga ununes. Eks see meeldetuletamine võtab väheke aega. Esimest koolipäeva tähistasime sel korral "Tuljakus". 

Ka minul algas kooliaasta. Hispaania keelt olen ma juba ammu tahtnud õppima hakata, kuid ikka ja jälle olen leidnud enda jaoks vabandusi, mitte alustamiseks. Nüüd võtsin end kokku ja astusin otsustava sammu -  liitusin Hispaania Maja keelekursustega. Liikumiapanevaks jõuks otustamisel olid minu talvised reisiplaanid. Jaanuaris saab minu reisisihtkohaks kauge Costa-Rica ja minu kindel soov on suuta end natukenegi arusaadavaks teha ja ühteist ise ka mõista. 

***

2015 1. september jääb kahjuks ajalukku ka vähe kurvema noodiga - laste vanaisa, Andrese isa, lahkus meie hulgast. Rahu tema põrmule.

Kevadpühad ja Ilves3 suusamekas.

Pikad pühad andsid võimaluse mitmeteks tegemisteks. Neljapäeva pärastlõunal alustasime oma Eestimaa turneed TONi neljapäevakuga Saustinõmmes. 

Sakust läbisõit sujus tõrgeteta, muudkui jälgisime silte, möödusime Saku terviseradadest ja jõudsime heinamaale, kus ilutses prisma ja keskuse silt. Tekkis nõutus, mis edasi ?, kas jääda parkima või sõita edasi kuhugi ?. Lõpuks parkisime auto ja sammusime üle heinamaa kaugusesse. Poolel teel tuli keegi korraldajatest vastu ja saime teada, et parkimine on heinamaa teises otsas. Otsustasin tagasipöörduda ja auto lähemale tuua. Sõit heinamaal oli huvitav ja tagasisõit veel huvitavam, sest vihma hakkas sadama. Õnneks jäid heinamaal meie poolt kaevetööd tegemata, kuigi palju ei puudunud.

Korra hakkas ratas ringi käima, siis kütsin lapsed autost ja poripritsides kimasin kindlamale maale. Hea, et teisi autosid mulle vastu ei tulnud. Vihm, aga kogus hoogu ja tuul vihises. Enne suuna võtmist Viljandimaale pidime tagasi pöörduma linna, sest neiu Kadri oli tarvis Sikupilli Prismast peale korjata. Jes, mahtusime kõigi pakkide, kompsude ja lastega auto peale ära.

Paari tunni möödudes jõudsime Külli juurde Pahuverre. Hommikul enne ärasõitu tegid lapsed ka oma näpud saviseks. 

Pahuverest Otepääle sõitsime alla tunni. Rõngus tegime väikese eine. Teades ja tundes iseennast, tegin metsaminemise otsuse ära juba kodus, siis kui enda osalemisest Ilves3 Ellale teada andsin. Kui ma jätan endale taganemisetee, siiis ma tõenäoliselt metsa ei jõua. Seekord polnud pääsu.

Esimesel päeval praktiliselt kohe peale K-punkti sain ma jutule Moskvast tulnud venelannaga, kes ei leidnud esimest KP.

Nii me terve raja koos läbisime ja jutuvadistasime. Vestlesime inglise keeles, sest ta oli ametilt vene keele õpetaja välismaalastele. 

Esimese päeva rada mulle meeldis, seevastu teise päeva oma mitte. Suutsin seal teha mõned tobedad vead, mis mulle rahu ei anna. Kolmandal päeval ei olnud ma end kirja pannud ja seega nautisin pealtvaatajana puhkepäeva. Tegelikult on pealtvaataja amet isegi raskem - ootus ja lootus laste heale esinemisele on tegelikult ka päris pingeline, hoopis lihtsam on hiljem tulemusi vaadata.

Lastel ei läinud just  ootuspäraselt, oodati ja loodeti vähe paremaid tulemusi. Tulemused. Ainukese auhinnalise koha sai Liisu, sest kõik nööriraja lapsed olid ära teeninud auhinna.