Hoolimatud raskeveokijuhid Harjumaa teedel!!!

Täna teel Paunapõllule, väikese haagiga läbi Leesi, sai telefonis naljatletud, et inspekteerin Harjumaa teede läbitavust. Infoks: teede kvaliteet oli võrreldes Tallinnaga väga hea. Kõik mulle vajalikud kõrvalteed olid lahti lükatud. Minu kohtumine 2 metsaveomasinaga toimus sutsu enne Kolga Keskkooli sissesõitu. Umbes seal kus TAOK Kolga rogaini ajal oli parkimine. Kaks veokit sõitsid suurel kiirusel mulle vastu. Aeglasemalt liigeldes, oleks me ehk mahtunud üksteisest mõistlikult mööduma, aga ei. Suurem masin lihtsalt sundis jõuga mind lumehange - kust ma omajõududega välja ei saanud. Need kaks ülbikut loomulikult isegi ei peatunud, vaid sõitsid edasi. Oi, ma olin autost välja astudes kuri. Esimene parem ratas oli sügavas lumes, niisamuti ka tagumine. Vasakud rattad olid õnneks tee peal. Paremast esiuksest ei olnud võimalik väljuda. Õnneks on ilmas veel häid inimesi. Veokite taga sõitis ühe väikese autoga külamees, kes peatus ja meile appi tõttas. Küsis, kas mul köit on? Ei olnud. Siis kas labidat. Õnneks oli mul pagasiruumis labidas. Abiline haaras labida, kaevas mõlemad rattad natuke lumevabaks, istus ise rooli ja palus meil autot lükata. Üheskoos saime auto hangest kätte. Ilma toreda külameheta, ma ei tea mis meist oleks seal metsas saanud. Tänud veelkord talle. Ratsutama jõudsime ainult 5 min. planeeritust hiljem. Nii, et hoidke silmad ja kõrvad lahti kui metsaveomasinaid kitsastel metsateedel kohtate!

Teise tuisupäeva meeleolud. II jõulupüha

Pidev sadu on kestunud juba üle 48 tunni. Hommikul aknast välja vaadates avanev vaatepilt oli väga, väga lumine. Öö jooksul oli maha sadanud oma 15 cm lund. Ega jäänudki muud üle kui riided selga tõmmata ja labidas haarata. Hetkel on plats (aia seest ja aia tagune) puhas. Samas sahk pole meie tänaval käinud ja nii mõnigi auto on meil siin kinni jäänud. Käisin meie kandis luurel ja kaemas mis toimub. Lasteaia juures oli tee puhtaks tehtud, mujal kahjuks tegemata. Kõikjal olid inimised labidatega tänavaid ja maja esiseid lumest puhastamas. Seega võiks Delfi õelatele kommijatele vastuväita, et pole siin Pirita kandis ühti need inimsed sellised siidinäpud, et labidat ei raatsita haarata. Kuid just nii väitsid kommentaatorid artikli juures, et Piritalt on enim Tallinna abitelefonile kaebekõnesid tulnud, läbimatute tänavate pärast.

Lapsed tulid trennist ja teatsid, et suusarajad on ülihead. Nii, et kes autoga liikuma ei pääse, mingu suuskadega. Sama meetodit kasutas ka täna Kaarel trenni minnes. Mis neid suuski seljas tassida..? Tavaliselt nad hoiavad omi suuski Velodroomil, aga seekord olid suusad millegipärast koju toodud.

Sadu jätkub...

II suurtuisk - Scarlett on vist tema nimi

Kui eelmisel aastal oli mul päris palju lumehangede pilte siin blogis üleval, siis see aasta kuidagi ei tekkinud tahtmist neid hunnikuid ei pildistada ega eksponeerida. Kuid järelpõlvedele ja iseendale meeldetuletuseks ma siiski teen seda. Esimesed selle aastased lumevaated. Meie arvutuste kohaselt, silmamõõt on ju täpseim, on meie hoovis sel aastal juba rohkem lund kui eelmisel aastal kokku. Üks meie pere tarkpea, aga korrutas : "Täna on alles talve 5 päev". Kaarli ennustus (pärineb 10.12.10), et 10. jaanuaril pole meil enam lund kuhugi panna. Eks näis, kas peab paika. Igaljuhul täna olem juba 3korda käinud lund rookimas ja tõenäoliselt tuleb veel minna.

Rõõmsad jõulud igalpool ...., häid Pühi kõigile!

Veelkord häid pühi! & palju, palju kingitusi kuuskede alla ja jõulvana kingikotti! Veel soovin südamesoojust ja sära silmadesse!

Birgittile vastust kommenteerides mainisin, et meie tegemistes pole juttu olnud sõnagi küpsetamistest. Nii, nüüd saab see väike viga parandatud. Meie kodust jõululauda said kaunistama kohupiima-martsipani kringel, toorjuustukook mustsõstramoosiga ning shokolaadiglasuurised ploomid, aprikoosid, kirsid ning mandlid (Liina tehtud). Need kõik sai retseptide järgi valmistatud ja esmakordselt proovitud. Avastasin retepte otsides, et mamma-mia kui paljud peavad igasugu köögindusega seotud blogisid. Panin meie kätetöö ka teile vaatamiseks.

Liina tehtud: Toorjuustukook kohupiima ja mustsõstra moosiga.

Suusaorienteerumine Soomes -Imantras.

Kaarel on sel nädalavahetusel võistlustel Soomes. Ilvese klubist Rõõmude pere kutsus Kaarli võistlustele kaasa. Võistlused toimusid Imantras - koht kus tänavu toimus ka FIN 5. Asukoht umbes 300 km Helsinkist idasuunas kümmekond kilomeetrit Soome-Venemaa piirist. Võiks öelda, et tegu on Karjalaga.
Võistluste kodulehelt saate vaadata, kuidas meie omadel ka läinud on. SK-Vuoksi. Kes linki on vaadanud, see teab, et Kaarlil olid need võistlused Soomes edukad.

Ülekorrates : individuaaldistantsil oli ta teine ja võistkondlikul teatesõidul saavutasid nad Andresega (Rõõm) esimese koha. Väga tublid!

Liina hobust valmis seadmas

Auhinnalaud oli rikkalik: valikus olid suusaprillid, suusakindad, joogipudelid, koos joogipulbri ja batooniga, villased sokid, Fin5 puhv, suusakepid. Põhiklassil olid valikus veel jalanõud. Võib-olla oli seal veel midagi, aga Kaarel ei mäleta. Igaüks, kes auhinna sai võis ise endale meelepärase ja vajaliku valida. Tehke järele ütlesks siinkohal Eesti võistluste korradajaile. Kuid mis seal salata, eks ole neil ka suuremad ja tugevamad traditsioonid ja rohkem sponsoreid, kes auhinnalaua rikkalikkuse eest hoolt kannavad.

Ilm oli Imantras võistluse ajal külmavõitu, nii umbes 15-18 miinuskraadi. Õnneks tuult polnud.

Info merelt: Soome rannikuäärne meri on jääs.

Liinal oli ratsutamises Kadrilli etendus. Karges Eestimaa pakases toimunud ratsaetendus oli vahva, aga selle vaatamiseks oli tarvis tegeleda enesesunniga , et mitte sooja külalistemajja sooja putkata. Liina etendus oli viimane, nii et kõige kauem sai oodata. Aga just ootamistväärt see nende etteaste oli. Esimest korda said kõik kadrillist osavõtjad korraga platsile. Väikeste viperdustega sai etendus sooritatud. Väga tublid. Pärast sai sooja suppi kõhud täis pugitud, nii et eelnevalt kogetud külm läks meelest. Aitäh Kaili toreda pärastlõuna eest! Edu sulle ja toredaid pühi! Kui hästi läheb laadin siia üles ka video.

Sise-o Pae Gümnaasiumis

Sise-o korraldamine oli meie klubi ülesandeks. Toimumiskohaks Pae Gümnaasium, kus rajameister Rjaba oma kunagisi õpinguid sooritas. Mina kui korralduskomitee liige, pidin saabuma koolimajja varakult. Liina ja Kaarel said õnneks kauem magada. "Staap" asus 4 korrusel. Mõtlesin neid astmeid võttes, et enne ma alla ei tule kui võistlus on läbi - nii pikk ja kauge tee oli sinna üles. Teadmine, et nii lihsalt ma ei pääse tuli üsna ruttu. Enne võistluste algust käisin esimesel korrusel mitu korda.

Minu ülesandeks oli paika panna startijate rivi ehk reastada võistlejad õigel ajal õigesse järjekorda. Sooritusega sain hakkama hindele 4, sest ühe õnnetu ma peaaegu, et unustasin. Nibin-nabin sai sportlane õigel ajal starditud ja seda mitte tänu minule vaid tema enda tähelepanelikkusele. Teises jooksus ma endale vigu ei lubanud ja stardijärjekord sai õigesti moodustatud. Liina ja Kaarel tegelesid seekord puterdamistega, kes vähem kes rohkem. Seevastu Kerda oli ülitubli ja saavutas naiste A-finaalis I koha! Palju õnne talle! Tulemused Peale Sise-o jõudsid lapsed veel ka Liisu sünnipäevale. Palju õnne sünnipäevaks, väikene Liis!

Õhtul tegelesime järjekordselt lumerookimisega. Et seda lund ka jätkub! Kaarel lohutas mind "emme talv ei ole veel saabunud!". Just, seda mul kuulda vaja oligi! Raputas soola mu .... .

Magnetsi päevaku kaart

Riias käik - mulle esmakordne

Juba mõnda aega olen mõlgutanud mõtteid minna Magnetsi päevakutele Lätimaale. Reisi seltskonnaks oli Heidi pere ja nii asusimegi 7 päialpoisina reede õhtul Riia poole teele. Esimeseks peatuskohaks teel Riiga oli Pärnumaal, Tammiste külas asuv Markna talu. Sinna me reede õhtuks jõudsimegi, küll väikese hilinemisega, sest enne oli tarvis ära käia Sekk Autokaupades, kus pidime ülessulatama oma sõiduriista kinnikülmunud klaasipesunõu, mis oli 2/3 pealt jääs. Tunnike hoolsa kätepaari usinat tööd ning klaasipuhastaja pumbani oli vetevool (-40 kraadine klaasipesu vedelik) tagatud. Etteruttavalt võib öelda, et rohkem polnud meil vaja esiklaasi lumega puhastada, mida eelnevalt Tallinn - Pärnu trassil sai paar korda tehtud. Aitäh Teile, et hädast välja aitasite, ilma Teieta oleks meie reis hoopis teistsuguseks kujunenud! Marknale jõudsime kella 8 paiku. Nagu öeldakse "häid lambaid mahub palju ühete lauta" nii oli ka Marknal. Aire andis ühe ülemise korruse toa meile ja teises peatusid Airele külla tulnud sõbrannad. Urmase poolt tehtud suur ümmargune (1,8 diameetriga) söögilaud õigustas end esmakordselt täiega. Kunagi varem polnud seal istunud nii palju sööjaid korraga ja kõigil oli ruumi lahedalt. Hommikusöögi eest hoolitses maja peremees isiklikult tehes kogu seltskonnale virna pannkooke. Enne ärasõitu tegi Aire meile eskursiooni Saunamajja ja Pauli aita. Tänud Teile Marknapere!

Lumesajusest Pärnust väljudes oli nähtavus nati üle 50 m. Mõtlesin, et kuidas me üldse kohale jõuame ses sajus..., õnneks lumesadu möödus ning päevak Riia külje all toimus juba päikesepaistelise ilmaga. Lund oli metsas õnneks vähe. Rada oli 2.8 km pikkune ning läbisin selle koos Markuse ja Mihkliga. Markus, aga näitas teed ja meie Mihkliga vantsisime järele. Liina jooksis sama rada, mis meiegi ja saavutas lühimal rajal päeva parima tulemuse. Tubli! Märten ja Kaarel jooksid 4.5 km rada. Sellekordse mõõduvõtu võitis Kaarel. Heidi läksi jooksma pikimat rada ja see läks tal untsu, eks ta ise kirjutab sest pikemalt. Edasi ootas meid Riia - meie peamine sihtkoht. Põhjus, miks me Riia oma reisiplaanidesse pistsime oli deal24 superpakkumine Tallink Hotel Riga 50% sooduskupong: kahene tuba hinnaga 599kr, kusjuures lapsed k.a 12 a olid tasuta. "Tibi" ehk GPS juhatas meid ilusti läbi Riia tänavate sihtkohta ja kuna parkimine oli mul broneeritud, siis parklasse meie tee ka kõigepealt viis. Parkla asus maa all ja auto sõitis sinna liftiga, ise jooksime majast läbi 0 korrusele autot vastu võtma. Parklapoiss oli hästi informeeritud: perekonnanime mainides tervitas ta mind eesnime pidi. Meie toad olid kõrvuti ning omavahel läbikäidavad nagu oleks olnud 2ne tuba. Poisid olid ühes ning tüdrukud teises toas.
Meestevägi, aga ei lasknud meil kaua hotellimõnusid nautida - tühi kõht muutis nad kärsituks. Kuna asusime kesklinnas, siis otustasime linnapealt toidupoolist leida. Origo kaubanduskeskuses teritas meid hubane Hiinakas. Erinevatest riisisegudest ning kanavarrastest õhtusöök oli imemaitsev. Täis kõhuga olid poisid nõus minema ka Riia vanalinna kaema. Õhtuhämaruses hakkas ka Riias lund sadama ja lumesajusena Riia vanalinnmeid ka vastu võttis. Riia oli jõulukaunistustes ja Riia jõulukuusk imeilus. Kaubandusega tutvusime peale vanalinnas käimist, mis aga osutus üürikeseks kuna poed suleti kell:21. Nii jõudsime poodidesse alles pühapäeval. Öö moodus rahulikult ja hommikul ootas meid oodatud hommiku buffee. Hommikusöök oli rikkalik ning lapsed mugisid end head ja paremat kurguauguni täis. Eriti läks neile peale Nussa (shokolaadikreem) sai. Peale check outi otsustasime tagsiteele asuda. Jätsime Jurmala ja Lido külastuse järgmiseks korraks. Kahju on ainult, et Daugava jõgi nägemata jäi! Meil oli väga tore reis!

Käsitööliste päev Imaveres ja EOLi üldkogu

Ühe kuu pikkune inventuuri maraton on läbi ja mina olen ka "läbi kui Läti raha". Tõesti 3x nädalas teha 13-14h tööpäevi võtab päris otsad.

Tänu pikkadele päevadele olen meie tegemiste jälgijatale võlgu meie üleeelmise nädalavahetuse tegemised, sest eelmine nädalavahetus sai teadaolevalt sisustatud eelkõige lumerookimisega.

EOLi M12 klassi edetabelivõitjana oli Kaarel kutsutud üldkogu õhtusele pidulikule autasustamistseremooniale. Üldkogu toimumiskohaks oli Holstre-Polli spordikeskus.

Enne Holstresse jõudmist jõudsime pea pool Eestit läbi sõita. Kõigepealt võtisme Kerda ja Kirke kaasa ning suundusime Paunapõllule Liina ratustamise trenni. Edasi suundusime läbi Tapa Imaverre, kus toimus Leaderi programmi raames kohalik käsitööpäev. Kaesime imeilusaid käsitöömeistrite kätetöid ning osalesime õpitubades. Lapsed viltisid kasse ning hiljem osalesime kõik koos roosi tegemise õpitoas.

Liina ja Kirke tehtud meisterdused on pildilt vaadatavad.

Saabusime Holstresse pimedas ja ümbrust eriti ei näinud. Korra käisime pimedas metsas mööda rullirada ekslemas, aga väga kaugele me kahjuks ei jõudnud. Autasustamine oli nii nagu ikka: kutsututele jagati karikad ja EOLi kalendrid. Peale piduliku osa lõppu söödi ja joodi ja räägiti juttu. Hiljem toimus viktoriin, kus võistkond SRD jäi jagama 4-6 kohta.

Koju jõudsime pühapäeva hommiku esimestel minutitel.

Laud enne piduliku osa algust

Isadepäev & Sise-o I etapp Tallinna spordihallis

Lapsed meisterdasid issile isadepäevaks kohupiima-küpsisetordi. Äratasid ta hommikul varakult üles, söötsid kõhu torti täis ja saatsid võistlustele. Hiljem imestasid, miks issi joosta ei jõudnud?! Sise-o esimene etapp toimus Tallinna spordihallis. Eelinfona saime jooksu eel teada, et joostavad trepid on ühesuunalised, rajad on keerulised ja nõuavad pigem mõtlemist kui kiireid jalgu. Läksin starti ootuses, et äkki ma ei jäägi viimaseks. 1.jooksu 2 esimest punkti oli kerged, järgmistega tegin natuke viga. Viiendaga läksin "ülbeks" ega kasutanud oma harjumuspärast taktikat ja sain oma vitsad nagu kord ja kohus kätte. Aga nagu selgus finishis olid teised veel rohkem vigu teinud ja minu tulemus lausa keskmike hulgas.

1.jooksu lõpptulemused olid täis dramaatikat - tulemused tühistati. Põhjuseks oli takistavate lintide ebatäpne paigutamine, mis pani esimesed võistlejad hilisemate võistlejatega ebavõrdsesse seisu. Vaesed, Helis ja Kirke, nende suurepärased ajad tühistati! Kaarel seevastu oli rahul, et tema 1.jooksu DQ tühistatuks loeti.

2. jooks algas seega jällegi 0-st. Taaskord pidin kastanid tulest tooma, et mitte viimaseks jääda. Ei mäletagi, mis seal jooksul täpselt oli. Rajal olin kauem kui esimeses jooksus. Vigu tegin, aga täpsemalt ei mäleta. Jooksin 40 naise hulgas 24 aja. N21 klassis olin 15 - 4 naist jäid mu selja taha. Olen tulemuse ja rajaga väga rahul.

Liina pääses päeva 2.jooksu teise ajaga A finaali. Väga tubli tüdruk! Liinal on see 1.kord olla A finaalis. Ainult korra on ta varem üldse finaalis jooksnud, tookord oli laeks B finaal. Helis - tubli tüdruk jooksis teise jooksu ka väga hästi ja sai samuti A-finaali. Liina sõpradest oli A-finaalis veel Kerda. Finaalis jäi Liina lõpuks viiendaks.

Tulemused: Liina saavutas N18 klassis I koha, Kaarel oli M18 klassis esimest korda poodiumil III kohaga.

Tunnine jalutuskäik prügimäel - Maarjamäe päevak

Lapsepõlves sai sõbrannadega käidud paepaljandil koertega jalutamas. Vanasti oli seal koerteõppeplats. Täna ma toonast platsi ei tuvastanud, aga mulle tundub, et see oli kuskil stardi kandis.

Täna oli mul kaasas kaks õppurit: üks oli Liisu ja teine Liina pinginaaber Heleri. Liina ja Kaarel jooksid omi jookse. Võtsime 2 kaarti ja asusime teele: ühe kaardi sai Liisu ja teise andsin Helerile. Esimene punkt kaevikus oli Ok, teine oli keset prügimäge nina all, möödusime vanadest diivanitest ja tallusime purukspekstud pudeli kildudel. Tõstsin Liisu neist üle, et laps endale viga ei teeks. Kolmandasse otsustasime minna mööda teed, et mitte otsida ülesminemise kohta järsakust. Heleri näitas teed. Neljas punkt oli lihtne. Viiendasse läksime Heleri juhtimise all- otse - lasin tal minna kuigi Liisuga oleksin meelsamini teevarianti kasutanud. Lisaks sattus Heleri segadusse ega suutnud otsustada, kus punkt võiks asuda. Aitasin ta reele ja viies punkt oligi võetud. 6-ga suutis Heleri vale tee valida, suunasin ta õigele rajale ja varsti oligi punkt käes. Liisu torises teel jällegi oma varustusega. Probleemiks jällegi mittesobivad saapad. Järgneva punkti võttis Heleri iseseisvalt. Tubli tüdruk! Seevastu järgmine ajas ta pea sassi, kuid võetud sai seegi. Liina tuli meile vastu ja võttis Helerile näpunäidete näitamise enda peale. Meie Liisuga järgnesime neile. Ainus, mis Liisut liikumisel häiris oli kõrge kulurohi. Muidugi tekitas lastes küsimusi hunnikutes vedelevad riidekuhilad, miks, miks, miks ??? oli neil huulil.

Seekord ei näinud ma ühtegi narkomaani süstalt, kuid just sel maastikul nägin ma esmakordselt süstlaid maas vedelemas umbes kümmekond aastat tagasi. Tegelikult näeb, see maastik kohutav välja. Kuidas on võimalik, et lauluväljaku vahetusläheduses on maastik väljanägemisega õuduskuubis. Olid ju Teeme Ära talgud, kas tõesti mitte keegi seda territooriumi ei korstistanud ? või on sinna juba uus sodi viidud ?

Padisel Libahunti otsimas

Reedene lumesadu pani pähe hullud mõtted laupävaseks rogainiks. Märg ja lumine metsaalune just ei tõmmanud metsa. Vaba päev andis mulle vähemalt võimaluse autol papud ära vahetada. Mõeldud tehtud. Keila kiilasjääl tänasin end mõttes, et rehvid ära vahetasin. Külm ja niiske ilm meie vaprat võistkonda ei häirinud ja kõik olid stardis. Liina ja Kaareli võistkond võttis plaani läbida võimalikult palju lisaülesannetega KP.

Hp-Sport Team Plus koosseisus: Liina, Kaarel, Helis, Kadri

Konkurendid MTK-st rada planeerimas.

Heidi uudisvarustuses. Potikud olid lörtsiilmas vaieldamatult parim valik , kuid suundorienteerumisrajal sprindietappi kummikutega joosta ei olnud just meeldiv. Kas asi oli potikuis või muus, aga päris viimaste seas saime Libahunti otsima. Aga kuhu meil kiiret ? Võtsime lastekarja kokku ja suundusime lõunasse 25 KP poole, Markus näitas teed. Edasi sihile ja sealt liinide alla. Nii oli meie plaan, aga liinide kõrval metsavarjus lookles võike rada, mis tundus, et läheb ses suunas mis meilgi vaja. Vedas. Rada lookles peaaegu 81KP. Markus võttis lisaülesade sooritamise enda peale. Ronis postiotsa, tegi piiksu ja 8 punkti käes. Edasi suundusime külavahele: silmasime vanu traktoreid ja vantsisime läbi hobusekasvatuse, nägime hobuveo treilereid ja jänkupuure. 57 KP otsisime valelt poolt jõge. Heidi tänuväärsed kummikud kindlustasid 57 KP punkti võtmise. Ilus sügisilm asendus 57 KP juures lumesaju ja tuulega. Ainus vihmakeep sai Liisule peale tõmmatud. Edasi 46. Teelahkmel tegime endile selgeks kummal pool jõge punkt asub ja ei lasknud end uuesti kaldaga üllatada.

Markus, Heidi ja Mihkel tallide juures.
Liisu teel 46KP.

46 KP oli meie teekonna kaugeim punkt. Edasi keerasime otsa ümber ja tulime tuldud teed pidi tagasi. Teederistis keerasime vasakule. Pika sirge lõpus ootas meid KP27. Tegime söögipausi. Võileivad, tee, saiakesed ja kommid maitsesid väikestele rogainijatele imehästi. Napp söök, aga ei võtnud ära Liisul väsimust. Edasi ootas ta juba väga, väga matka lõppu. Neiu soovis patja ja tekki, et minna magama. Ees ootas meid kõva tee pealt maha keeramine - KP48. Küll oli palju neid lohasid, mis eratee pealt 48KP suunas läksid. Valisime lühima metsatee, sest Liisul oli raske metsas käia, kus tee puudub.
Mida tegime ja teel nägime ?
Markus lisaülseandel punktis 81. Metsaalune romula: teel KP48st 80-sse. Hobuse kasvatus teel 81-st 57-sse. 46KP vastaskallas. Liisu ja Mihkel 46st tagasiteel tee peale.

48KP-st 80KP väsis Liisu päris ära. Pakkusin talle võimalust jahukotiks selga tulla, aga tema soovis ikka ise edasi minna. Endiselt tundis ta puudust tekist ja padjast. Tee 80KP möödusime metsaromulast. Metsa all oli igasugu vanu roostes romusid - alates Moskvistitest ja Ladades kuni koppade ja traktoriteni välja. Kõik puha vanad ja sõidukõlbmatud. Samas mingi seletamatu kord valitses seal. 80KP lisaülesand sooritas taas Markus. Sedakorda ei õnnestunud meil lisapunkte teenida. Liivakott ei jõudnud kahjuks ettemääratud sihtkohta. Kallaste talu sildadest üle minnes viis meie tee 39KP ehk 7-8 saj. asunud linnuse asupaikka. Edasi juba mööda suusaradu Padise majade vahele tagasi. Suutsin Liisu mõttetegevuse vahepeal muule suunata, nii sai võetud ka 26KP, mis oli meie seikluste viimaseim.

Arvudes: rajal olime üle 4 tunni, läbisime umb. 8.5 km, saime 37 punkti.
Veel pildimaterjali
HD14 klassis oli seekord kõva rebimine. Hp-Sport Team Plus saavutas ülinapi võidu Warewolwsi ees. Edu oli sama (79) punktisumma juures napid 20 sekundit. Samas võit on võit. MKT jäi 76 punktiga kolmandaks. Kahe etappi kokkuvõttes võitis Hp-Sport Team plus HD14 I koha!

Võidukas võistkond fotograafidele poseerimas.

Libahunti me ei leidnud, aga väga mõnus päev oli. Suured tänud korraldajaile!

Tarmaku päevak Kadriorus

Üle pika aja taas osalesime Tarmaku päevakul. Liina oli haigusest ülesaanud ja taastumisperiood möödas. 2 nädalat mitte midagi tegemist oli halvanud Liina jooksujõu R5 joostes. Jalad olevat kui pakud. Pole midagi teha eeloleva nädala jooksul tuleb tal oma füüsiline vorm kiiresti taastada, sest muidu läheb tal Libahundi jäljel raskeks teistega jooksusammu pidamisel. Aga eks ta ise tea seda samuti. Kaarel üritas spiraalipuzzlega hakkama saada, saigi, aga tulemusega ta rahul polnud. Meie käisime Liisuga R5. Rajameister Jaanile suured tänusõnad, rada oli väga hea algajatele õpetamiseks. Punktid ilusasti raja kõrval. Teed, rajad ja kraavid olid selgesti loetavad ja arusaadavad. Lausa lust! Üritasin Liisule ühtteist kaardi peal näidata, loodan et ühtteist ta aru sai.Rada kulges meil ilusasti, kui välja arvata Liisu jalas olnud saapad, millega oli raske künkast üles minna. Kadrioru pargi purskaevaude asukohad on meil nüüd teada. Samuti teame, et nende tehniline seisukord pole just kiita. Hiljem käisin 4 lapsega poes: Liina, Kaarel, Liisu ja Kadri. Nagu näete olen sest poes käigust elusana tagasi. Lisaks tavapärastele sisseostudele ostsin veel uued tassid ja mega popi kastme kulbi. Polnud sellist vidinat varem näinud. Täna katsetasin uudistoodangut moosi purki panemisel. Päris hästi õnnestus. Nimelt tavaliselt ma suudan moosiseks teha purgid ka väljaspoolt, täna jäid purgid peaaegu moosist väljastpoolt puutumata.

Maailmavallutajad (Tätte/Matvere) on jõudnud oma otsaga Prantsusmaale. Ametliku reisikirjelduse leiate lingilt reisikiri.

Adenoviirus, Hp-Sport Teami sünnipäev & BikeXdream

Liinat tabanud haigus osutus adenoviiruseks. Oli see aga viirus: nädal aega oli üle 38 kraadine palavik, neist pooltel ligi 39. Kõri ja kurk olid turses. Kurgumandlitele tekkisid 2-3 päeval angiinile iseloomulikud valged kattud. Nina oli nii hirmasasti kinni, tundus, et vaene laps nuuskab enese nina küljest enne ära kui et õhu saab sealt läbi käima. Vereanalüüsid näitasid, et põletikulisi protsesse organismis ei olnud, seega atibiootikumide vastast võitlust polnud vaja perearstiga seekord pidada. Vedas! Üritasime angiiniga võidelda rahvameditsiini kasutades: soola heeringas ümber kaela- aga see ei läinud meil läbi Liina vastuseisu tõttu, kahjuks. Ei soovinud neiu endale soolaheeringalist kaelakeed.

Laupäeval olimeid kutsutud Hp-Sport Teami sünnipäeva peole. Traditsiooniliselt oli vaja läbida 6 km pikkune jooksu distants, kes joostes, kes käies, kes jalgrattal, aga üritusest osavõtjad pidid raja läbima. Ebatraditsiooiliselt suutsin üritusele 10 minutit hilineda, mille tõttu lükkus stardiaeg 15 min edasi. Stardiprotokoll oli koostatud tagurpidi järjestuses ehk aeglasemad startisid enne ja kiiremad hiljem. Sellegipoolest olin esimene startija ja viimane finisheerija. Ohh, mind küll ja minu olematut füüsilist ettevalmistust! Kaarel seevastu oli tubli ja läbis 6 km alla 30 minutiga. Õhtu jätkus traditsiooniliselt pargis koos meeldiva seltskonna ja suupistetega.

Tänud Teile Juula, Heiki, Helis, Helena ja Heleri toreda ürituse eest!

Südamega tehtud päev koos teemakohaste meenete ja diplomitega!

Varakult lahkuma sundis meid BikeXdreami start pühapäeva hommikul, kuhu Kaarel, koos issi ja Märteniga pidi minema. Toimumiskohaks Võsu, tulemuseks: 4 tunni jooksul 16 punkti. Käidud sai nii Palmses kui Käsmus.

Meie Liinaga ootasime külla, aga Erikat, et teha inglise keele testi Testi tulemustega võib olla rahul. Tundub, et Liina ühtteist inglise keeles ikka oskab.

Meie peres oleks nagu uus pereliige ja selleks on katamaraan Nordea. Interneti laiad võimalused on muutunud Tätte ja Matvere merereisi nii põnevaks ja jälgitavaks. Roheline naerunäoke toob teadmise, et reisiseltskond on levis, punane mossitaja näitab leviauku. Ja, ohh, seda häda kui seltskond teadmata kadunud on.

Nordea lahkus laulumeestega Pirita sadamast

Nordea liikumist on võimalik jälgida siit. Meremeeste kodulehekülg Ümber imelise ilma.

Suunto Games Hatikul ja herilase rünnak vol.2

Sissejuhatuseks selle aastasele Suunto Gamesile oli Koolispordiliidu korraldatud valikorienteerumise võistlus Kilingi-Nõmmel. Kaarel oli kaasatud Tallinna Reaalkooli koolivõistkonda. Koolil oli puudus sõiduvahenditest - kõik lapsed ei mahtunud majandusjuhataja 7 kohalisse sõidukisse. Heidi ulatas koolile oma abikäe ja võttis 2 võistkonnaliiget oma autosse ja sõitis "vaba päeva auks" lastega Kilingi-Nõmmele. Kaarel saavutas 6-7 klassid arvestuses I koha ja koolide hulgas sai Reaalkool tubli III koha. Õhtul jäädi Kilingi-Nõmmele, tehti väike matk ja ööbiti Westikate juures.

Suunto Games - hooaja viimane Noortekarikasarja osavõistlus ja viimane suurvõistlus enne talvehooaja algust. Ootused ja lootused eriti Kaarlil olid suured - oli ju esikoha pretendente lausa 3. Kes tahtis võita, pidi võitma viimase osavõistluse. Võitis Kaareli nimekaim - Kaarel H. Zernant, Villu oli kokkuvõttes teine ja Kaarel kolmas. Metsas tehtud lollid vead ja kompassi mitte usaldamine, rikkusid mõneks ajaks Kaarli tuju. Teisel päeval läks paremini, aga vigadeta ei tulnud ka teise päeva jooks välja. Kokkuvõttes 8 koht.

Liinal oli lihtsam, karikasarja II koht oli käes ka Suuntol osalemata. Ka Suunto Gamesil saavutas ta Kirke järel II koha. Väga tubli! Loodame, et kanna ka korda saab, mis tal võistluse ajal tunda andis.

Ise käisin esimesel päeval avatud rajal seenel. Punkte oli stardi ja finishi vahel hulgi, mida ei saa kahjuks seente kohta öelda. Seeni oli, aga mina, va, selektiivne seeniline korjan vaid noori ja värske välimusega seeni, selliseid õnneks palju polnud. Võtsin oma seenekorjamise vahele 12 KP.

Teise päeva veetsin võistluskeskuses ja seenile ei läinud. Küll, aga leidis minu üles üks sügisene herilane, kes arvas heaks minu kõrvalesta ühe sutsaka torgata. Meditsiiipersonali minu puhul kaasata polnud vaja. Kõrv oli küll punasem kui torkamata jäänu ja natuke sügelust lisandus, kuid muidu oli OK. Loodan, et rohkem vahejuhtumeid herilastega ei tule.

Miks on ujulas tarvis ujumismütsi? jm juhtumised...

Mida siis kahe viimase nädala jooksul ka teinud oleme? Septembri alguses üritame tavapäraselt oma suvise elurütmi viia kooliajaga kooskõlla. Lastel koolid ja trennid oli vaja paika saada. Ja see on õnnestunud. Probleemiks kujunes Kaarli trenniskäimine, aga õnneks lükati trenni algust pool tundi edasi, nii et Kaarel jõuab otse koolist minnest, trenni ilusti õigeks ajaks. Liinal trenni jõudmistega ajalises mõttes probleeme pole, pigem on asi eneseületuses, et peale kooli kodunt välja saada.

11 ndal olime kutsutud Olegi sünnipäevale Vääna-Jõesuusse. Kohal olid meie klubi vanad ja noored. Oleg korraldas kaks huvitavat võistlust: 1) 700 m rada mõõtkavas 1:1000, kus metsas olid kõik puud kaardile märgitud. 2) rada oli ülespandud hoovi peale: punktid oli tarvis võtta numbrilises järjekorras (20 tk). Päris tükk tegu oli meeldetuletada, kus miski number asus. Sünnipäev oli tore, kui välja arvata saunas Olegiga juhtud õnnetus. Igaljuhul head paranemist talle!

Mõned korrad oleme ka Kaili juures ratsutamas käinud. Maale pole kahjuks jõudnud. Nö "metsavahi o.t.t" oleks nagu käima läinud. Minu poolt Kuusalu O.T.T ist Pirita kanti kutsutud piimamees kogub meie kandis populaarust ja viimasel laupäeval oli talupiima tahtjaid jubu kümneringis. Tunti huvi ka kartulite ja munade vastu.

18 käisid lapsed koos Kadri, Mihkli ja Tõnisega kinos ja Taavi oli meil abiks mõnedel ehitus- ja katusetöödel.

Pühapäeval täitsime Liinale antud sünnipäeva lubaduse: perekondlik Aqua Spa külastus Rakveres. Ujula oli uus ja põnevaid atraktsioone täis: vastuvool, merepritsmetega tuuleiilid, pimeduse must toru koos tähiseööga mõnedes toru sektsioonides. Loomulikult oli ka 25 m bassein, lastebasseinid ja massaazidusshid. Kaelasooned ja pea sai mõnusalt masseeritud. Dushiruumide põrandad ja basseiniääred olid kui liivapaber, mis võimaldasid kukkumist kartmata põrandatel liikuda. Ujumismütse meile pähe panna ei kästud, ainult juuksed pidi patsi punuma. Ujumismütsi läks meil vaja hoopis Liisu pea loputamiseks, sest neiu ei olnud dushiall nõus shampooni juustest välja pesema. Automaatne dusivesi oli Liisu pea jaoks liiga kuum. Nii lisasimegi WC kraanikausis ujumismütsi külma vett, tänu millele õnnestus seep preili peast välja pesta. Nii, et siit väike nõuanne väikelastevanematele: võtke igajuhuks ujumismüts kaasa, äkki läheb vaja. Õhtu lõppes mõnus õhtusöögiga ujula all olevas kohvikus.

Septembri alguse tegemised ja SRD Kolmiksprint

Minul sai puhkus läbi, kooliaeg on käes ja tavapärane elurütm tagasi. Kaarel sel aastal jällegi õhtupoolses vahetuses. Tunnid algavad poolest päevast ja lõpevad õhtul nelja-viie paiku. Mis trennidest saab ei oska esialgu öelda, sest praeguse ajakava järgi algavad trennid kell: 16.

Liina oli jällegi 1. septembril 1 ja 12.klassi aktusega seotud - solistina sai lauldud koolilaul.

Sel nädalal oli TON-i neljapäevak Pirital - Pirita ranna kaardil. Ilm oli külm ja tuuline. Liina jooksis Liisuga nöörirada, Kaarel omi radu ja mina otsustasin valiku kasuks. Võtsin 14 punkti ja olin rannaäärse matkaga rahul. Reedel käisime Birgitti sünnipäeval, kes arvas meie kanti tulevat septembri lõpus (vihje eile, kes võiksid olla tema tulekust veel huvitatud. Andke teada). Laupäeval oli Kaarlil Xdreami võistlus Roostal. Meie Liina ja Liisuga käisime ratsutamas ja ploome korjamas.

Pühapäeval korraldas SRD Sprindikarika osavõistluse Järvi järvede juures. Dima oli selle tarvis täiesti uue kaardi joonistanud. Formaat koosnes 3 eraldi stardist: 1) valik - ühisstart, reljeefikaardiga eraldistardist ja viitstardist suundorienteerumine. Igakord langesesid pooled välja. Ei Liina ega Kaarel pääsenud teise ringi. Korraldus sujus ilusti: saime üigeks ajaks kõik valmis, ilmataat kinkis meile ilusa ilma ja kohaletulnutelt saime kiita. Igati tore päev oli.

EMV Selgisel tavarada ja teade

Tänan õnne, et pole sellises vormis mis võimaldaks isegi tekitada mõtet osaleda EMV. Seekordne tavarada oli kõike muud kui tavaline. Ilm, ilm, ilm on see aasta kõvasti kõneainet tekitanud. Ei saa tänagi mainimata jätta tema erakordsust. Sedakorda sadas ülivõrdes vihma. Esimesed startijad, said vast kümmekond minutit ilma vihmata joosta. Ülejäänud jooksid tavarada dushi all viibides. Valge seinana langes vihm võistlejatele kaela. Finisheerijad saabusid metsast kui vette kastetud märjad kassipojad. Lisaks olid nii vihm kui ka õhutemperatuur külmavõitu.

Liinal õnnestus ilma metsas "nautida" ligi 2 tundi (97min). Oli teine 3 punkti ligi 50 min otsinud - kambajõmmideks Kerda ja Emily. Vaeseks! Kaarel sai vähe vähem metsas liguneda 81 min. - oli ta skooriks. Kambajõmmiks sattus temale ses pimedas metsas Märten, kes poole raja peal Kaarli 9 min-ga kinni püüdis.

Ööbisime Elvas. Tartu Maratoni finishis asuvas kämpingus. Kämpingud olid soojad ja mõnusad. Kõik märjad riided sai ära kuivatatud ja meeled ravitud.

Teatesse oli SRD klubi välja pannud5 võistkonda: 4 noorteklassis ja üks veteranide. Kuna poistega meil klubis just kiita pole, siis vaene Liina pidi jooksma poiste vahetust M14-16 klassis. Protestist, mis ta protestis, aga rajale ta läks. Ja tubli tüdruk tegi väga hea jooksu. 5 km ajaga 68 min. Kaarel esimeses vahetus oli temast küll natuke nobedam (aeg 65min), aga see vahe oli marginaalne. Vadim jooksis ajaga 67 min. Ajalises mõttes väga võrdne võistkond, mis andis kokkuvõttes 7 koha.

Kaarel enne teatevõistluse M14-16 starti.

N14-16 klassis võistelnud Kerda, Kirke ja Alina saavutasid parima tulemuse, mis andis 4 koha. Ilmaga vedas - vihma ei sadanud ja päike paistis. Mõned pilidid võistluskeskusest ja Elva kämpingust.

EMV Botaanikaaias

Kirjatükk küll ilmub suure hilinemisega, aga mis sellest. Botaanikaaia sprindivõistlus oli meie peres väga oodatud sündmus. Oli ju võistluskeskus pea koduhoovis - no okey - paari kilomeetrise raadiusega. Võiks arvata, et maastik oli tuttavast tuttavam, aga võta näpust nii see polnud. Võistlusi ja muid tegemisi kogunes 2 aasta jooksul (aeg, mil Botaanikaaed oli keelualaks märgitud) nii palju, et me ei jõudnud isegi Botaanikaaia külastajatena territooriumi uudistama. Maastik oli liiga lähedal või liiga kaugel, võta kinni. Plaan oli võistluskeskusesse jalgrattaga minna, aga minu angiina tõmbas sellele toredale plaanile kriipsu peale.

Kaarel stardis

Võistulus läks hästi. Liina korjas EMV-lt järjekordse pronksmedali. Kokku on tal 2010 aastal neid 3 tükki võidetud.

N14: EMV SO Sprint, EMV lühirada ja EMV sprint.

.............................................................................................Liina stardis

Kaarel saavutas hea 8 koha. Tema suured saavutused EMV võistlustel on alles ees. Pildid.

Herilaste rünnak ja Tallinn MV tavarada Mustla-Nõmmel

Sõitsime Mustla-Nõmmele maalt. Kehra kohal hakkasid kogunema sajupilved. Alavere ja Kose vahel hakkas sadama paduvihma ja lööma äikest, mis võistlejate näod autos pikaks venitasid. Liina isegi küsis, kas ta ikka tõesti peab metsa minema. Õnneks vihma jõud natuke rauges kui võistlus algas. Mina sain endale lapsehoidjarolli: Mari-Liisi väikseim vajas magamiseajaks hoidjatädi, nii siis vankerdasime end käruga finishipaika. Kõige pealt saabus Märten, siis Kerda, edasi juba Kaarel jt M12 klassi poisid. Väike Kaljur magas mõnusasti vankris ja lasi mul saabujatega toimetada. Peale M12 klassi poisse startisid N12 klassi tüdrukud. Kuidagi kauaks jäid tüdrukud metsa, mõtlesin. Jutuhoos märkasin - Kirke saabus. Mõni minut hiljem ka Liina ja lapsevanemad. Õnnelik väike magas endiselt õndsatund kui ta vanematele üle andsin. Auto juurde tagasi minnes kohtasin Kirket ja Kerdat. Kirke oli metsas sattunud herilasepesa otsa, saanud sealt mitu nõela. Tulemuseks oli tugev paistetus näos ja käel, lisaks oli vaene laps üleni kuplas. Olles ise läbinud esmaabi koolituse ei meenunud mul midagi mida sellises olukorras teha. Teiseks polnud ma ei kuulnud ega näinud ülekerelist reaktsiooni hammustusele. Läksime otsima korraldajate meditsiinipunkti, et abi leida. Korraldajate juurest avaldati arvamust, et siin pole muud teha kui kutsuda välja 112. Nii ka tehtud sai. Paide kiirabi sõitis välja ja meie omakorda neile Tartu mnt. peale vastu. Kirke tubli tüdruk pidas vapralt vastu, ainus mida ta kurtis oli sügelus ja hammustuskohad valutasid. Kiirabi saabudes andsime Kirke üle. Meie sõitsime tagasi võistluskeskusesse, Kirke ja Kerda kiirabiga Tallinna lastehaiglasse. Õnneks on tänaseks Kirkega kõik hästi ja ta on kodus.

Minul aga oli pingelangus nii suur, et koju jõudes leidsin end tõvevoodist. Öösel tõusis temperatuur üle 39, hommikul saabus kurb tõde - kahepoolne mädane angiin. Kolmapäevast sai minust taas inimene.

Liina sünnipäev

Igal aastal on Liina sünnipäevaga olnud üks suur tramburai. Seekord otsustasime rahulikuma variandi kasuks, aga ikkagi tuli välja üks parajalt suur ettevõtmine. Peo põhiteemaks oli: suurte tüdrukute pidzaamapidu, öine filmivaatlus ja putkas magamine. Aga enne seda toimus pidu ka väikestele tüdrukutele ja naabripoistele. Võisteldi viktoriinis, meisterdati kaarte, kärsatati puupulke - ilukirjalisi, söödi kringlit ja torti. Pidu läks igati täie ette - tüdrukud said magama alles sutsu enne viit hommikul. Algul vaadati filme, siis ei tulnud und, edasi oli palav ja kogu seltskond otsustas õue magama minna. Õues, aga oh, häda, sääsed va, vereimejad ajasid plikad putkasse tagasi.

Hommikusöögiks olid kuldpruunid pannkoogid. Pingutasin taigna tegemisega natuke üle ja nii saime Heidiga kahasse pea 2 tundi neid praadida. Pidu kestis kuni laupäeva pealelõunani, just, just peale kella 15 lahkusid viimased pidulised. Igaljuhul oli suurepärane pidu.

******

Õhtul toimus Lauluga maale saate esilinastus ja meie staaritsemise tõetund saabus. Polnudki väga viga. Sai ikka mitu korda seal televiisorikasti sees ära käidud. Sooloesinemist oli ainult kuulda - hääl oli, aga pilti polnud. Seekord, siis seda pidi. Kõige suurema skoori ekraanitäitmise osas korjasid Kadri ja Kaie, kes väga ilmekalt poseerisid.

Hüppevõistlus Paunapõllul

Pühapäeval käisime ratsutamas. Liisu oli Liina ja minuga koos maal. Xdreamitajad pidid jõudma Tallinna kanti alles hilisõhtul. Kaarlist polnud migadi kuulda, et kuidas läks või kas nad on juba rajalt tagasi. "Närvide" rahusamiseks läksime ratsutama ja hiljem Sepaliivale ujuma. Väike videolõik hobuste karjatamisest.
Edasijõudnute laager algab esmaspäeval kuhu Liina seekord minna ei plaaninud. Õigemini meie ei plaaninud teda saata aga nagu ikka vahel juhtub - tulid meie plaanidesse muutused. Liina soovis väga osavõtta laagri lõpus toimuvast hüppevõistlusest. Võistlusel osalemiseks oli aga vaja eelnevalt trenni teha. Nii oligi Liina laagris poole laagriajast K-R. Liina kõrgusel 70 cm.
Võistlusel osalesid kahe talli ratsutajad - võõrustajad Paunapõllult ja külalised Kolgakülast. Kui Kaarli, Tõnise ja Marianniga Kolga poolt autoga tulime, siis auto aknast nägime kuidas külalised metsavahel sõitsid. Kokku oli 11 või 12 ratsanikku. Võisteldi 3 kõrgusel: 50 cm, 70 cm ja 80 cm. Meie lapsed võistlesid kahel esimesel kõrgusel, 80 cm nad seekord veel püüdma ei läinud. Kõige paremini läks Kadril, Liina ja Mihkli hobune arvas, et nüüd on pullitegemise aeg ja otsustas neid vimpkadega proovile panna. Seisud jäid 50:50. Kadri kõrgusel 70 cm. Pildid võistlusest.

Juminda küla 720 sünnipäev ja Lauluga maale saate salvestus Kura rannal

Alles see oli kui toimus Juminda küla 700 aasta sünnipäeva tähistamine. Teismelisena sai neist pidustustest osavõetud. 20 aastat on möödunud kui linnutiivul. Meenutades 20 aasta tagust pidu, siis miskit erilist ei meenugi: kivi avamine daatumiga 1290, vist oli ka mingi eskursiooni taoline üritus, aga võib-olla ka mitte. Meenub, et läksime otse läbi metsa. Ema ja isa osavõttu ei mäleta, aga tundub, et kadunud vanaema oli meiega.
720 sünnipäeva tähistamisest meenub esmajärjekorras küla keskel toimunud laat. Laadalised olid enamuses poolsaare oma rahvas, kes müüsid omi ja häid asju. Sai endalegi ostetud Kiiu-Aabla külas kasvatatud küüslauku - kodumaine ja hea. Laadalistele oli korraldatud küla serva moodne autoparkla - väga viis ettevõtmine. Külatänav oli ainult laadaliste ja küla külaliste tarvis. Mõned autod küll vahel sõitsid, kuid juhid väitsid end minevat kas koju või külla. Kõhutäie eest hoolitses lahke pererahvas küla keskel olevast talust. Sildilt jäi meelde http://www.killukoogid.ee/. Väga maitsvad ja head söögid ja koogid olid nende poolt valmistatud. Meelelahutuse eest hoolitse hoolitses Kaie oma ketiviske võistlusega, lastele olid laenutamiseks toodud tõukerattad, samuti oli küla poolt organiseeritud külatutvustav orienteerumis-silmaringi laiendav külamäng. Mingil hetkel mängis külarahvale lustiks pasunakoor. Kõik see oli alles ettevalmistavaks osaks õhtul algavale Lauluga maale saatesalvestusele.

Pildid laadamelust.

Läksime varakult randa (nii umb 45 min varem), et leida endale head kohad saatesalvetamise ajaks. Ega televisioon iga aasta naabritele külla tule, seega sai otsustatud: tunneme end hästi ja naudime ettevõtmist täieraha eest nagu öeldakse.
Istusime teises reas n.ö keskmises sektoris. Enne ametliku osa algust lihvisid staarid oma lauluoskust. Edasist dirigeeris Reet Linna, kes tutvustas, kuidas ja mida me õhtul tegema peame . Kõik laulud tuli vähemalt 2 korda läbi laulda. Mõni isegi 3 korda. Nõgisto tahtis, et me ikka kõvemini ja kõvemini laulaksime, midagi polevat kuulda. Nii me laulsimegi täiel häälel. Korraga Nõia laulu ajal tuli Gerli ja pistis mulle mikrofoni suu ette. Mis sest välja tuli on saates näha. Loodan, et kui ikka väga mööda laulsin, siis leiavad nad viisi selle välja lõikamiseks. Minu "staari pildid" on leitavad Maalehe piltide hulgast, kel huvi võib kiigata. Maalehe pildid.

Salvestus oli huvitav, põnev ja väsitav. Salvestuse lõpuks olid häälepaelad päris haiged. Viimase laulu ajal tõusid Kadri ja Hardi püsti ja kõik teised järgisid mõne aja pärast nende eeskuju. Reeda sõnul olla see esmakordne, et rahvas püsti seistes kaasa laulab. Tundub, et tegime väikest viisi ajalugu. Minu tehtud pildid Kura rannas toimunust on siin.
Samal ajal valimistus Kaarel oma esimeseks öiseks Xdreami etapiks Karulas. Õnneks on see nüüdseks läbi ja Kaarel kindlalt veendunud, et öine etapp on tema jaoks veel liig. Samas on tema emotsioonid väga ülevad ja Xdreami võistlusega ülimalt rahul.

Koprakarikas

Lõõmava kuumuse ootuses sai mindud tänavusele Koprakarikale. Lubati ju III päeva võistluse ajaks selle aasta kuumimat ilma. Ilmaennustust teades loobusin matkaklassis osalemisest. Ei istu mulle kohe need üle 30 kraadised temperatuurid.

Lastel, aga seekord kolmel päeval lausa 4 võistlust: 3 päeva Koprakarikal ja Eesti sprindikarika etapp Põlva linnas. Kolmapäeval saabuti nädalaselt suusalaagri treeninglaagrist Kurgjärvel. Liinal olid nädalased treeningud nii kontides, et õiget minekut ta Koprakarikal ei leidnudki. Lisaks vaevas teda ühel päeval kondivalu, mis ei lasknud joosta.

Kaarel läks koprakarikale kindla eesmärgiga - järjekordne Koprakarikas koju tuua. Nii hästi seekord ei läinud. Lohutuseks jäi ainult teadmine, et eestlastest oli esimene. II koht koprakarikalt ja purgitäis magusat mett autasuks on tegelikult VÄGA, VÄGA hea!

Kohalikust vaatamisväärsustest rääkides: sai käidud Palojärves ujumas, Janukjärves ujumas, Kubijal ujumas. Nii palav oli, et mujale ei jõudnudki.

Veel mõned Pildid

Kõrvemaa rogain

Peale Ilvesteadet oli mul nädal aega vaja tööl käia, et siis jällegi nädalaks puhkusele minna. Minu jaoks vägagi kummaline puhkuseaeg ja tihedus. Võiks ju öelda, et parim puhkamiseaeg, et mis siin vinguda !? Lapsed - neilgi pole veel puhkus nagu peale hakanudki: reisid ja laagrid ja võistlused - seni on nii nende suvi möödunud. Praegugi on nad suusakooliga laagris Haanjas - Kurgjärvel.

Kõrvemaa Rogain - minna või mitte minna, selles oli küsimus. Kuumus, mida lubati pühapäevaks peletas igasuguse tahtmise ennast praadima minna puudeta kanarbikuväljale. Kaie pere läks, Kaarel oli registreeritud, aga ta ju laagris, mis meil läks meelest kui registreeritud sai. Nii tuli ära kasutada Kaarli eest makstud osavõtutasu ja minna rogainima. Hp-sport team plus tuli välja oma II kooseisuga : Juula, Helena, Heleri, Kaie ja Tõnis, siis arvasin heaks nendega ühineda ja Liisu ka kampa kutsuda. Nii seiklesimegi seitsmekesi 4 last ja 3 täiskasvanut. Matkajad Pikkjärve ääres ei jõudnud ära imestada, et ka nii väikestega võib/saab rogainil osaleda. Mis see rogain õigupoolest siis on - matk piiratud territooriumil etteantud ajajooksul. Lastega peredele suurepärane võimalus sportlikuks ajaviiteks ja lastele kaardiõpetuseks jms, kel tahtmist ja viitsimist on. Arvati, et rogain on ikka ainult tippudele mõeldud võistlus.

Lapsed olid väga tublid: kõik punktid said laste endi poolt võetud. Isegi KP49 (meie jaoks esimene). Mäest alla, läbi soo ja punktikõrgendikule. Meie otsus oli õige, et 49 esimeseks valisime, sest kanarbikust läbi sammumine oli neile väikestele ikka parajaks katsumuseks. Kanarbik ju torgib ja ulatus kohati lastele nabani. Aluspinnaseks oli pehme samblik kuhu lapsed pahkluudeni sisse vajusid, lisaks veel peakohal kuum päike. Teiseks punktiks oli meil KP42. Kanrbikkust läbisaades ei nõustunud meie väiksemad kohe üldse tee pealt enam ära tulema, nii oli neid ära kohutanud eelnev kanarbikumeri. Suurte lubaduste saatel suutsime neid veenda väikest nurka lõikama enne järvesid. Autasuks eneseületuse eest oli loomulikult lonksuke jääteed. Pikkjärve ääres tegime söögipeatuse ja väikese kosutuse järve vees. Peakatted sai märjaks kastetud ja siis pähe pandud. 1.5 tundi stardist oli täis saanud. Edasi tuli KP28 ja siis asusime tagasiteele. Metsavahel olid lapsed veel hakkamist täis, kui aga jõudsime päikese kätte rauges ka laste jõud. Taheti tihedamalt peatusi ja kurdeti väsimuse üle. Endalgi oli paha seda 2 km etappi päikese käes läbida. Liisu taastus viimases peatuspaigas niivõrd et meil probleeme polnud. Vestldes liblikalastega ja neid tervitades, möödus meie viimane kilomeeter finisisse. 20 min oli aega - otsustasime, et võtame finishi lähedase punkti KP 24 ka ära. Otsisime, mis me otsisime, aga punkt jäi meie poolt leidmata. Peale viimase KP võtmist ootas meid vesi ja shokolaadi medalid. Lapsed said autasu, mis neile üleütlemata headmeelt valmistasid.

Meie matk arvudes: võtsime 3KP, saime 10 punkti, linnulennult oli meie matk 5.1 km, sammumõõtja näitas 16 000 sammu, aeg 2:53,55. Minu arvamuse kohaselt käisime 6.5 - 7 km.

Edasi kobisime autosse ja sõitsime end värskendama Järvi järvedesse. Teel kohtasime 8h rogainijaid, kes olid päris väsinud ja tujust ära, sest joogipunktides oli vesi otsa saanud või otsa saamas.

Rebase vaatetorn ja Õdri järv

Laupäeva õhtupoolikul otsustasime oma silmaringi avardada kohalike vaatamisväärsuste vaatamisega. Ilm oli tapvalt kuum ka kella 8 aeg õhtul, nii saigi otsustatud - vaatame Rebase vaatetorni ja otsime mõne ilusa järve, kus veemõnusid nautida ja end korrakski jahutada. Vaatetorn teadagi asus mäe otsas. Mäeotsa viivat teed palistas ühelt poolt värskelt niidetud heinamaa, teisalt karjaaed koos lehmadega. Niidetud heinamaal tervitasid meid toonekured, kes maiustasid seal konnadega. Kaugemalt paistis uudishimulik reinuvader, kes omakorda lootis leida kõhutäit kurgede näol. Tiirutas va kavalpea päris kurgede lähedal, meie segasime ainult natike tema kurikavalaid plaane, sest heinamaalt ei lahkunud ta kogu meie sealoleku aja jooksul. Torn ise oli kõrge, suur ja massiivne. Jämedatest palkidest tehtud, korraliku trepiga ja vaheplatvormidega. Siiski oli väga ebakindel tunne, kui sai jõutud kõige ülemisele vaateplatsile. Tundus, et torn kõigub, kuigi oli täiesti tuulevaikne. Vaateplatsi ülemisel korrusel oli igast ilmakaarest tehtud panoraamfotod, mis olid õigesse ilmakaarde paigutatud, koos jutu ja viidetega, kus miskit on. Nii oli seal kirjas, et Valga on 24 km (vist) kaugusel, väiksemad järved ja mäed koos nimedega jne. Igaljuhul väga hariv materjal.

Edasi läksime Õdri järve ujuma. Ilus väikene järveke, kus oli ka telkimisplats ja telkijad. Ei seganud meie neid ega nemad meid. Järve vesi oli soe -liigagi. Kahjuks ei saanud me kaua vees olla, sest kiirustasime tagasi jalgpalli vaatama.

Pildid.

Ilvesteade Lüllemäel

Selle aasta Ilvesteate märksõnadeks võiksid olla: hullult palav ilm, hirmraske maastik - kreizid tõusud, soe järve vesi, tolmused kruusateed, Lüllemäe tervisespordikeskus, pudrune ja toormoosine hommikusöök ja varjuandvad puualused. Jah tõesti sääski peaaegu polnudki ja parme samuti mitte. Laste võistkonnal just kõige paremini ei läinud, aga kõige halvemini kah mitte. Tublid keskmikud.

Meie seekordne trajektoor: Tallinn-Olustvere keraamikakoda - Lüllemäe - võitluskeskused - väike silmaarendusringike : Rebasmäe vaatetorn, Õdra järv - pronksimängu vastaseis jalgpalli MM - Eesti - Läti piir - peaaegu esmakorde viibimine Valga linnas (kui v. a korra bussi ja rongiga linnast läbisõit) - Käreverest maasika ost - Tallinn.

Pildimeenutused I ja II päev.
III päeva pildid
Võistluskeskus: Vaade stardiala poolt

Suvi jõudis Eestimaale ja minu entusiasm blogi kirjutada sulas lumena saabunud kuumuses. Üritasin Liinat meelitada Lätti Kapa2010 võistlusele, kuid tulutult - ei soovinud ta kuhugi reisida ega võistelda. Nii veetsimegi koos Liina ja Liisuga mõned suvepäevad maal: käisime rannas ja ratsutamas jne.

Nii palju siis suutsin Liinat mõjutada, et ta oli nõus minema Suusakooli 2 päevasele matkale Aegviidust-Kembale. Aegviitu sõideti rongiga. Magamisasjad: telgid, magamiskotid ja madratsid tuli endal kogu matka vältel kaasas tassida, lisaks oli veel söök ja söögitegemise nõud, mis jagati matkaseltskonna vahel ära. Balti jaamast minnes tundusid laste seljakotid kui teomajad. Kodust lahkudes kaalus Liina oma koti ja sai kaaluks 9 kg. Nii mõnigi kilo lisandus tema seljakotti kui Aegviitu jõuti, sest just Aegviidus jagati ära söögitegemisekraam. Treeneri taktika oli õige. Kel hakkas kiire ja teiste eest ära hakkas kaduma, sellele lisati koormust - ehk võeti mõne seljakotist asju vähemaks ja pandi kiirustajatele juure, et tempot aeglustada. Ööbimispaigaks oli Väinjärve äärne RMK lõkkeplats. Matka kogupikkuseks tuli umbes 36 km. Matk lõppes Elsa vennakodus kus anti suppi ja söödi jäätist.

Mälestuskilluke matkast: Üks kolmest pildist, mis Liina matkal tegi.

Kaarel saabus koju 5. juuli õhtul. Saavutusena kaasas III koht Tyrol2010 klassis M10. Oli teine rahul oma reisuga. Eriti huvitavad olid olnud muuseumid, mida külastada jõuti. Reisipildid.

Kaarel kirjutas oma blogi ära

Kirjutis on leitav aadressilt:
www.orienteerumishull.blogspot.com

Head lugemist.

Väikene vigade parandus: eile sain asjaosalistelt informatsiooni, et Kaarel kokkuvõttes 2. Ei tea kas korraldajatel oli võistluskeskuses tulemustega mingi probleem või mitte, aga ametlikud tulemused väidavad, et Kaarel jooksis eile jällegi 3 aja ja on kokkuvõttes ka 3. Pildid võistluskeskusest

Eestimaale on jõudnud SUVI. Eile sai rannas käidud ja esimesi mereäärseid veeprotseduure proovimas. Lapsed - nende jaoks oli vesi piisavalt soe, et oma harjumuspäraseid ujumisoskusi rakendada. Ise olin laisk ja ei suutnud end sundida kaldaäärest kaugemale minema. Nii solberdasingi pahkluudeni vees liiva ja kivide vahel. Peale ratsutamist oli lastel kindlasti mõnus end karge veega värskendada. Liisu tunneb end hästi ja ei suuda mõista, miks ainult 3 päeva ta saab maal olla.

Tyrol 2010 3. päev

Kaarel saavutas täna tubli II koha ja on kokkuvõttes samuti teine. Kaks järgnevat päeva on puhkepäevad. Esialgu on neil plaan sõita Veneetsiasse, eks näis kus nad veel käivad.

Ametlik võistluste lehekülg avaldas kahe esimese päeva tulemused. Kel huvi võib kiigata www.tyrol2010.com .

Tyrol 2010 2.päev

Kaarel saavutas täna jällegi kolmanda koha. Esimese ja teise koha said eilse päeva esimese ja teise koha omanikud, ainult vastupidises järjestuses. Kokkuvõttes on Kaarel 3 ja kaotab I 5min ja II 2 min. Tulemusi pole mina internetist kuskilt leidnud ja ametlik kodulehekülg tulemusi ei edasta.

Itaalias pidid kirikukellad iga veerandtunni tagant lööma: vastavalt kas 1,2,3 või 4 korda + täistunni arv lööke. Magamine on osutunud seal pea võimatuks.

ps:

Eile leidsid nad ühe fotokaamera, koti ja mälukaardi koos piltidega. Piltidel Üherattaliste jalgrataste noortevõistkonna pildid. Nüüd siis üritame teha detektiivitööd ja leida fotoka omaniku

100KP jooks Pikassaares

Nii imelik kui see ka pole olin mina meie perekonna ainus esindaja 100KP punkti jooksul. Endale tundus imelik, et pole kellegi tegemistel silma peal hoida ja kaasaelada.

Valisin seekord C raja - kõikide punktidega kaart, valik ja kontrollajaks 2 tundi - paras matkaklass. Igati minule sobilik. Õe pere suutsin samuti kolmandat korda võistlusele vedada. Õega arutasime, kas matkata koos või eraldi. Hääletasin eraldi matkamise poolt, sest muidu õde ainult minu sabas ja ise ei õpi midagi. Pärast omavahel arutades selguski tõde: õde saigi ise oma vigasid teha ja neist õppida. Maastiku klapitamine kaardil kujutatavaga sai Kaiele peale 2 tunnist üksinda matkamist päris selgeks. Loodan, et seekordsed õppingud on tal järgmiseks korraks korralikult kõvakettale talletatud.

Minu tegemised Läsna metsas ja kõrge pjedestaali koht! JUST NIMELT!! imestage, aga kohe selgitan, läksid minu enda suure suu nahka. Kallid sõbrad ja kanged konkurendid muudkui vudisid minu ees, kui äkki kui sein maa alt kohtasin neid punktis, kus tuli otsustada, kummalt poolt jäve järgmisesse punktipuntrasse tormata. Nemad seal arutasid: kus on kaardil reljeefikaart. Näitasin neile suuna kätte ja nemad pistsid punuma nii et ainult liivatorm jäi neid meenutama. Mina matkasin neile omasoodu järele. Nii saigi reljeefikaardilt üle poolte punktidest korjatud. Liiga hilja sättisin end reljeefikaardil tõelise maastikuga kokku, nii et natuke tuli topelt punktides käimisi. Lihtsalt selle mädasoo punkti (mul ei ole hetkel kaarti käepärast), oleks võinud varem võtta ja asjale läheneda vasakult, mitte stardi/finishi poolt. Neljas koht, mulle seekord. Igati tubli saavutus. Olen oma sooritusega peaaegu rahul.

Iirimaa pildid

Liina pildid Iirimaalt.









Liina II nädala kaaslased

Liina on kodumaal tagasi

Nii nagu pealkiri juba ütleb, on Liina ilusasti laagrist kodumaale tagasi jõudnud. Kurioossimist nii palju, et Estonin Air startis Stockholmist 20 min hiljem ja jõudis Tallinna 5 min varem. Allkiri paberile ja lennufirma loovutas mulle lapse. Loodan väga, et ta oma seiklustest ise ka jutukese valmis meisterdab. Pildid ja muu põneva loodan homme üles panna.

Kaarlil oli täna esimene võistluspäev Alpides. M10 klassis saavutas ta suurepärase 3.koha.

Täna olid Liinal viimased programmipõhised inglise keele ja ratsutamise tunnid. Laupäeval on ettenähtud puhkepäev, mida kasutatakse väljasõitudeks. Liina jutu järgi pidid nad minema mägedesse ronima. Küllap lähevad lähedal asuvasse loodusparki.

Veel üks pildikild Bunderonist.

Kaarel sõitis täna koos issiga Münchenisse - Saksamaale, kust edasi viib neid tee Tyrol2010 6 päevasele orienteerumisvõistlusele.

Kohale jõudmise päeval külastati Münchenis asuvat BMW tehast. Loodan, et Kaarel saab ise oma veebipäevikut pidada, kus igaüks kel vähegi soovi saab tema tegemistel ja käimistel silma peal hoida.

Esimese ja teisepäeva võistluskeskuse lähedane maastikunäidis.

Jaanipäev

Liina oli esimest korda jaanipäeva ajal kodunt ära. Liinaga vesteldes tuli talle üllatusena, et on jaaniõhtu. Korraks tekkis tema hääletooni kurbusekõla kui mainisin, et läheme jaanipeole. Iirimaal jaaniõhtut ei peetud ja õhtu oli nagu iga teine päev. Liina meeleolu muutub paremaks: ratsutamas liiguti vähe kiiremini ja platsil hüpati käed lahti tõkkeid, mis Liinal väga hästi õnnestusid. Inglise keeles pidi samuti ok olema. Tundub, et väikene koduigatsus on Liinale põue pugenud. Samas eelmiste päevade mossimeelsus on tema seest kadunud.

Sünnipäev toimus ratsutamiskohas. Liinale tuli sünnipäev üllatusena ja kingitus jäi andmata. Liina loodab "Annekese" shokolaadi juubilarile täna õhtu üle anda.

Ise olime nagu tavaliselt Tammistu jaanitulel. Seekord oli meil külla kutsutud Heidi oma perega. Jaanituli oli traditsiooniliselt eeskavaga, mille seekord olid kokkupannud Kadri ja Sigrit. Võistkondlik meelelahutus oli hoogne ja lõbus. Nalja sai palju ja võitjad selgitatud. Minu ja Kaarli võistkond jäi teisele kohale, aga Heidi võistkond võitis.

Täna oli Liina tuju paha ja nägu mossis. Nimelt löödi nii inglise keele kui ka ratsutamisegrupid segamini. Eriti nördinud oli ta sellest, et ratsutamises ta väiksematega ühte pandi. Ratsutamine pidi olema nõka-nõka traav ja muud ei miskit.
Tuju nii paha veel polnud, et kojutuleku nutujoru oleks olnud. Aga oli teine kohe iga asja peale turris.

Veel häirisid teda õhtused pikad üritused ja vähene magamine.

Ah küll ta üle saab, kõik oligi liiga ilus. Üle poole aja on juba ju oldud ka.

Liinale ikka ei sobi selline asjade ümberpaigutamine. Loodan, et ta harjub.

Nagu Liina arvas, nii ka juhtus. Liina vahetas tuba ja kohe nii palju, et kolis lausa teise majja. Uusi lapsi tuli päris mitmeid ja nüüd tulid ka üks 11 aastane ja 13 aastaned Itaalia tüdruk. Nagu ikka: vanad olijad hoiavad kokku ja võõristavad uustulnukaid. Ratsutamisgrupid löödi kokku. Inglise keele omad veel mitte, sest uued alles tegid täna oma tasemeteste.

Täna käidi jalgupidi ookeanis, aga ujuma veel ei mindud sest vesi olevat külm.
Liina diskol ei käinud ja minu suureks üllatuseks, ta ei teagi kas disko üldse toimus. Oli teine varakult magama läinud, äkki õhtul hiljem toimus. Liinal on sõpradeks: slovakkia tüdruk, rootsi tüdrukud ja prantsuse poisid kellede nimed tal pole meeles. See oli nende kamp, mis kokku hoiab.

Söögimenüüd ei küsinud, aga süüa neile anti.

Laager pidi fun olema ja selleks et fun oleks ei peagi väga täpselt inglise keelest aru saama ja liiga palju inglise keelse väljendusoskusega end vaevama. Tendents "kui olen oma ütlemised välja öelnud siis, mõistan mis valesti ja kuidas tegelikult oleks pidanud ütlema." Igaljuhul oli ta väga päikeseline ja naudib täiega oma laagris olemist.

Liina kutsuti 5 aastaseks saava tüdruku sünnipäevale. Tüdrukutirts on Gina tütar, kes oli nõudnud, et Liina peab tema sünnipäevale tulema. Pidu peaks toimuma kas teisipäeval või neljapäeval, see jäi esialgi Liinal selgusetuks. Küsisin Liinalt kas tal on veel mõni terve Kalevi kommipakk alles. Oli olemas, seega saab ta kingituseks plikale eesti maiustust viia.

Eile õhtul mängiti Twisterit.

****

Kaarel võitleb maal vihma ja tuulega. Vanaema täidab omi päevi Tõnise ja Mihkli hoidmise ja ravimisega.

Täna on laagerdajatel tegevusvaba päev. Mõned kaaslased lahkuvad, uued tulevad juurde. Need, kes kohapeal, neil on vaba päev: ei ole inglise keeletunde ega ratsutamist. Eile õhtul arvas, Liina, et uuel nädala peab ta olema uues toas. Miks nii, ei tea.

Täna käis Liina koos ühe Itaalia tüdruku ja majapidajaga veelõbustuspargis. Neil oli seal tore. Mida ülejäänud tegid, jäi selgusetuks.

Mina sain kasvuhoone rohitud ja kastetud. Samuti tegin kevadise suurpuhastuse hoovipealses "putkas", mida me suviti kasutame külla tulevate külaliste majutamiseks.

Külaskäik Londonderry linna Põhja-Iirimaal

Liina käis täna Suur-Britannias - Iirimaa saare Põhja-Iirimaa osas. Linna nimeks oli Londonderry. Piiriäärne linnake on Liina peatuskohast Bunderonist umbes 100 km kaugusel. Põhja-Iirimaale sõideti bussiga. Suuremad lapsed lasti linna peale niisama uitama. Liina oli koos tädidega. Ei tea, kas "kasvatajatädid" hoidsid Liina enda juures seetõttu, et Liina on liiga väike või seetõttu, et Liina inglise keele oskusega või oskamatusega oleks ohtlik teda üksi linna peale lasta.

Inglismaal on käibeks ju naelad. Liina maksis Eurodes, aga tagasiantavaks rahaks olid naelad. Shoppingul soetas ta paar särgikest ja natuke magusat.

Täna õhtul on disco. Neiu küsis nõu, mida selga panna. Disko toimub söögisaalis või söögitelgis, ei saanud täpselt aru, kus see toimub.

Minu Facebooki kodulehel on pildid ja üks ratsutamise video.

Kaarel on täna koos issiga Soomes teiskordsel shoppingu üritusel. Tundub, et seekord see neil õnnestus. Homme on ta taas maal koolivaheaega nautimas.

Mina olin see aasta esimest korda maal ja tegelesin lõppude lõpuks oma potipõllundusega. Peenrad on rohitud ja astrid istutatud. Kasvuhoone kordategemine jääb homsesse.

Päeval jälgisin Jukola võistlust interntist ja elasin kaasa omade esinemisele. tulemuste ja aegade järgi võiks väita, et mõni pani puusse. Mis aga juhtus Anitaga on mul veel teadmata, sest kahjuks nägin, et ta viimasel kilomeetril katkestas. Miks ? Ei tea.

Eile õhtuseks ürituseks oli saali dekoreerimine diskoks, vot nii. Disco toimub pühapäeva õhtul.

.

Inglise keele tunnis sai esitatud nädala jooksul koostatud projekt. Mulle tundus, et see projekt oli nagu seinalehe või plakati taoline üritus.

Neil on seal päris tuuline, aga üheks asjaks on see hea: neil pole ei sääski ega parme, kes muidu alati hobuste juures hullult pinisevad ja lendavad.

Tõus ja mõõn on lapsel nähtud. Hommikul on meri lähemal ja õhtul on vett vähem.

.

Söögiks pakuti kartulit ja kotletti. Kotletid on Liina lemmikud, nii et täna peaks ta kõht kindlasti pungil iiri toitu täis olema.

.

Donegal Language Schooli Facebooki lehele riputati üles 9 ratsutamise pilti, milledes Liina figureerib esiplaanil lausa kahel korral. Minu Facebooki lehelt on võimalik näha veel rohkem pilte. Ja kui minu interneti ühendus vähegi lubab, siis katsun mõned pildid Liinast ka siia postitusse panna.

Homme sõidab seltskond eskursioonile. Kuhu täpsemalt Liina ei mäletanud.

.

Selline vaatepilt peaks samuti Bundoranis avanema.

Olen nüüd neid kaarte ja pilte ja asukohti siin võrrelnud ja julgeksin väita, et Liina peatuskoht on üsna vähekene antud pildi pealt välja jäänud. paremal olevate majade taga võikski olla nende elamine. Hiljem Liina saab kinnitada või ümber lükata mu hüpoteesid.

Õppisid natukene: toimus küsimuste ja vastusete ringmäng. Liinalt küsiti, mis on tema hobbid? Üritas rääkida orienteerumisest. Mõned teadsid orienteerumist ja aitasid tal selgitada neile, kes ei teadnud. Suusatamise hobbi ta unustas.

Lõunasöögiks olid mereannid ja karbid jms. Ja makaronid. Õhtuks: lehttaignakook, kus sees oli liha ja tomatikaste, lisandiks friikartulid.

Ratsutamises olid teatevõistlus: pidi traavis minema torbikuni ja tagasi, siis sama asi slaalomiga joostes ja sammus, mingi ülesanne palliga jmv. Eks ta räägib sest veidrast teatevõistlusest ise. Rannagaloppis olid nad Mikiga viimased, Miki oli väsinud ega viitsinud kihutada.

Õhtul toimub midagi. Liina pani end kuhugi kirja, aga mis seal toimuma hakkab, ta ei tea, sest ta ei saanud aru. Igaljuhul üks variant oli seotud jalgpalliga, sinna ta ei läinud.

Liina hääl oli väga emotsionaalne ja lõbus. Kõne oli suht lühike, kibeles teine kuhugi ??? Ei tea kuhu, võib-olla sinna õhtusele üritusele.

Liina on hommikuti kõige varajasem ärkaja. Enne kukke on üleval ja mõnuleb oma nari ülemisel korrusel. Ma ei tea, kas neil puuduvad kapid või Liina lihtsalt kindlustab oma omandit, igaljuhul on Liina kogu oma riide staffi üles narile vedanud ja jalgeotsi n.ö riiuli meisterdanud.

Tundub, et neil ei olegi seal n.ö korralikku vahetust. Lapsed vahetuvad igal nädalavahetusel. Mõned on laagis nädala, mõned 2, mõni 3 ja rohkem. Enamus lapsi on kõrval haruks valinud ratsutamise. Ainult 2 noort käivad surfi tundides, kuigi Bunderan on Iirimaal väga tuntud ja hinnatud koht surfajate seas.

Hommikuses inglise keele tunnis õpetati aegasid. Liina on koolis siiani õppinud ainult olevikku, kestev olevikku ja lihtminevikku. Nemad olla õppinud tuleviku ajavorme. Liina oli teksis lüngad huupi täitnud. Palju tal seal täppi läks ei oska öelda. Õpetaja pidi Liinale ülesanded eraldi aeglaselt lahti seletama, sest Liinal on ikka raskusi teistega summu pidamisel. Samuti ei saa ta kõigile organisatoorsetele korraldustele pihta. Ratsutamistunni õpetajast arusaamisega pidid olema kõige suuremad raskused. Liina teeb lihtsalt seda, mis teised ees teevad. Täna hüpati tõkkeid. Hobuseid on talus kokku 45. Ise nad hobuseid valmis ei pane, küll, aga võtavad lahti peale tundi.

Eile käidi kinos. Jällegi 2 tundi puhast inglise keele õpet, jess! Liina sõnavara on nüüdseks juba suurenenud : yes ja no sõnadele on sõnu vestlustes juurde lisandunud. Ja "suu lahti tegemise hirmust "olla ta ka nüüdseks üle saanud. Puhas rõõm lapsevanemale :)

Õhtusöögiks pakuti kas kala või kana ja kõrvale sai võtta riisi. Samuti pakuti täna ka magustoitu, milleks oli jäätis ja puuviljad.

Meeleolu oli hea ja tema sõnade kohaselt läheb tal hästi.

Piirkonnakaart. Kollakas osa mereääres, vist ongi see liivane ratsutajate ja surfajate paradiis.

Pilt kui paradiisisaarelt.