Oktoobrikuu tegemistele tagasivaade

Juba aastaid on minu oktoobri ja novembri kuised blogikajastused olnud väga pika vinnaga - aastaid poolest oktoobrist algav inventuuriaeg tõmbab mu kirjutamisvõimekusele kriipsu peale. Nii, nagu aastaid varem, kirjutan oktoobris tehtu alles detsembris, kui on vähe rahulikum aeg. 

Lõpuks ometi sai uus vannitoakapp soetatud ja ka ülespandud. Vana sai juunis remondiajal demonteeritud ja välja visatud.

Hp-Sport teami jooksule meie Liinaga inventuuri tõttu ei jõudnud, kuid Kaarel jooksis ja päästis meie pere au. Õhtusel üritusel olime kõik ilusti esindatud ja välja teenitud shokolaadid saime kätte.  Veljo oli ka kahjuks reisil ja temalgi jäi osalemata.

Seekordne inventuur oli natuke erilisem ka seetõttu, et üsna mitu korda tulin laupäevasele inventuurile h
oopis Pärnust. Koolivaheaja reisist sõltuvalt oli Veljol vaja olla oktoobri esimest poolest laevalt maas, kuid et see paus lõpuks nii pikaks kujunes, seda ju ette ei teadnud.

Veljo reisi sihtkohaks oli seda korda väike saareriik Malta. Käidud, nähtud, tehtud. Mõlemale reisisellile sihtkoht ja reis meeldis. 

Oktoobri lõpus jõudsime Pärnu Rannajooksule. Mina õnneks mitte, olin taaskord backup osakonnas, tegin pilte ja käisin niisama ringi. Ilm oli tol päeval ikka sügisene - vihma sadas ja tuul oli ikka päris kõva ja temperatuur polnud ka kiita. Veljo tegi oma jooksu ära.

Puhkuse tegemised

Esimese osa puhkusest võiks kokku võtta järgmiselt: kodutööd ning vabatahtlikkus erinevais võtmeis. Nädala alguses käisin maal niitmistöid teostamas, sest lambukesed on hetkel meie krundil oma tänuväärse töö lõpetanud. Veel korjasin Tõnisega kirsse, milledest hiljem tegin esimest korda elus kirsimoosi. 

Kodutöödes olin ka tubli - pesin vaipasid. Sellise kuumaga nagu tänavu on, kuivavad vaibad imehästi rõdul ära. nii, et tuleb ainult end kätte võtta ja pesu ära teha.

Taaskord oli Kaarli kord neljapäevaku rada teha. Liina käis Kaarlil abiks punkte maha panemas ja ära korjamas. Mina käisin ainult rajal ja sealgi, suutis rajameister mulle taas mütsi pähe tõmmata. Kaardilt näete mu eksirännakud ära.

Reedel algas TOW. Käisime Kaarliga Rotermanni kvartalis punkte valvamas. Mina sain ka keeluala valvamise vastutusrikka ülesande. Olime Kaarliga n.ö augu täiteks, sest Liinal oli vabatahtlikke vajaka. Liina oli TOWil vabatahtlikke koordinaator. Reede õhtu majutasime ka Taani laagrisse minejaid - Raivot, Birgittit, Atsi ja Handot. Liina läks juba reede õhtul Kõrvemaale ära. Mina ühinesin meeskonnaga laupäeval. Sain kaasa ka ühe vabatahtlikku, kes vajas kohale toimetamist. Laupäeval sain ülesandeks olla eelpostiks parklale ja jagada head nõu - kes soovisid said autost maha tulla ja vähema vaevaga võistluskeskusesse minna. Pühapäeval olin kassiiri rollis parklas. Noored hakkajad parklakorraldajad ahhetasid, kuidas on võimalik et ma enamikke võistlejaid tunnen ja tean ?!  Eks ole aastaid ju juba selles karussellis oldud ja nii need teadmised kogunevad. Peale lõunal aitasin koos teistega kogu seda laagrit kokku korjata ja nii see päev läbi saigi. tundus, et kõik õnnestus - olin rahul, et pidin tegema seda, mis mulle öeldi ja mitte jagama korraldajate vastutusekoormat.

Liisu sünnipäev

Grace tehtud laua kaunistus

Liina juba hurjutab mind, et ma olen blogi kirjutamise unarusse jätnud. Põhjus pole kindlasti mitte selles, et me poleks viimase 2 nädala jooksul miskit äramärkimisväärset teinud, vaid hoopis minu viitsimatuses. Aega on ka napilt tegelikult.

Novembri kuu lumi ja krõbedad külmakraadid on asendunud vihma ja plusskraadidega. Eilseks lubas hullu tuult ja sajanditormi, kuid õnneks jäi see lubadus täitmata. 

kaardinäide

Eelmisel nädalavahetusel käisime YFU jõulupeol Anija mõisas. Enamus Põhja-Eesti vahetusõpilasi oli kohal. Mõnega neist suhtlesin ainult eesti keeles. Tõesti mõnel lapsel on suurepärane keeleanne!

Nüüd aga põhilisest Liisu sünnipäevast. Liisu soov oli oma koolisõpradele orienteerumist tutvustada. Mait Tõnissoni abiga toimus Pirita kloostri varemetes punktiotsimine. Lapsed jooksid 4 erinevat ringi. Mõnel ringil oli ka üks lisaülesanne. Üks lisaülesane oli puzzle kokku panemine, teine täringuviskamine ja  kolmandaks pimesikurada. Abilisteks olid Kaarel,Grace, Laura ja Andres. Mina olin fotograafi rollis.

Palju õnne sünnipäevaks, kallis Liis!

Päevakute lainel

Lapsed on nüüd lõpuks terveks saanud ja saavad vähehaaval taas treeningutele mõtlema hakkata.  

Eelmisel nädalavahetusel käisime päevakul Mustamäel, kus mõlemad said ülesandeks rahulikult rada käies läbida. Ka Kaarel pidi rajal rahulikult olema, sest paar päeva varem ta kurtis kõrvavalu.

09.03.2014

Kevad on täieshoos. Lumikellukesed õitsevad juba nädalajagu. Kas nende õienupukesed ka juba veebruari lõpus avatud olid, on mul teadmata, sest ei käinud vaatamas.

Sel nädalavahetusel käisime Õismäel orienteerumas. Meie harjutasime Liisuga R6 rajal ja Liina jooskis aeglaselt ühisstardiga rajal R5. 

Peale päevakut käisime veel Grete pere juures väikesel pealelõunasel külaskäigul. Vabu nädalavahetusi on nii vähe, et kui võimalus tekib, tuleb sellest koheselt kinnihaarata, muidu jäävad sugulased täitsa nägemata.

Kaarel, aga on  suusatamise EMV Jõulumäel, kus ta on CFC klubi eest väljas teatevõistlusel.  

Euroopakate nädal

Plaani järgi pidi möödunud nädal olema väga sündmuste rohke. Kaarel pidi suusa-o koondisega olema Põlvas ja Pannjärvel, minul oli nädal organiseeritud töövabaks (et oleks võimalik Pannjärvel võistlusi vaatama sõita) ja Liina pidi käima koolis. Nädala lõpu pidime veetma Pannjärvel ja külastama Narva-Jõesuus üht  Spad. Ilus plaan, kuid    kahjuks jäid kõik need käigud käimata ja olemised olemata. 

Kaisa, Emily, Doris - medalitega kroonitud tüdrukud.
pilt võetud: http://orienteerumine.ee/eol/uudised/853.jpg

Eelmise nädala pühapäeval saabus meie majja haiguselaine, mis niitis mõlemad lapsed jalust. Haigus algas kõrge palavikuga (7 päeva 38+), mis kestis terve nädala. Liina vaeseke, oli juba enne viirushaigusesse jäämist väikese köhaga, mis kulmineerus laupäeva hommikul EMOsse minekuga. Tulemuseks - kopsupõletik. Mõni päev enne sai käidud ka perearsti juures, kus tehti vereproov ning kuulati kopse. Sama tehti ka EMOs, kuid ainus mis reetis kopsupõletuku oli röntgen.  

Nii, siis veetsingi oma vaba nädala lapsi põetades, vaatasin telekast olümpiat ning arvuti vahendusel Pannjärvel toimuvat. N17 klassi tüdrukud olid ikka supertublid!! 2 kulda (Kaisa ja Doris), 1 hõbe (Doris) ning 1 pronks (N17 teade Kaisa, Emily, Doris) medal, oli Euroopa MV oli tüdrukute saagiks. Tulemused.

Kaarel jälgis võistlusi samuti netist ja õppis kiiresti selgeks selle, et "need kes arvutist võistlust jälgivad, teavad kõige "paremini", kuidas tuleb sõita. Ehk õppis ära tugitoolisportlaste tarkuse."

Veebruari kuu ilm on ikka kummaline. Lund ei ole, põllud haljendavad, rohi kasvab (Kaie mainis, et lambad saavad karjamaalt juba rohelist heinalist). 

Foto tehtud 23/02/2014.

Lumetu detsembri tegemistest

Taaskord tuleb teha meie tegemistest väike vahe kokkuvõte. 

Pirita rand 21.12.13

Täna käisime Kadriga 2013 aasta viimasel päevakul - Pirita rannas - pakuti jõulueri, kust kuusekeste alt oli tarvis leida punktid. Ilm oli mõnus 4-6 kraadi sooja, natuke tuuline, kuid see-eest lumevaba. 

Kadri sai Ellalt mõned jooksu soovitused järgnevateks kuudeks.

Hommikul oli meil varajane äratus, sest lapsed sõitsid issiga Prantsusmaale suusatama. Seega siit ka põhjus, miks meie kodune jõul on juba ära peetud, kingid jagatud. Nüüd saab rahulikult puhata, kui kõik ülejäänud mööda poode tormavad ning kingikotti täidavad.  

foto võetud www.wheretoskiandsnowboard.com

Remont on lõpuks läbi ja meie elutuba on teinud läbi uuenduskuuri. Minu suured, mõtted erinevate tapeeditüüpidega tuba tuunida, kukkusid heas mõttes läbi. Ei mingeid trikke. Seinale sai triibuline tapeet. Kogu tapetseerimise töö tegime meie Kaarliga - nüüd julgen väita, et Kaarlil on tapeedi seinapanek selge. Ka liistud on tagasi pandud. Ainus, mis veel tegemata, on radiaatorite tagasipanek, sest seina tuleb uued augud teha. Eks jõuab. 

Tantsimine sai ka selleks poolaastaks läbi. Lootust on, et tantsulka jätkub ka järgmisel aastal, kuid kuidas meie pere pühapäeva õhtuti sinna jõuab, on suure küsimärgi all, sest ehk sajab lumi maha ja ehk toimub L-Eestis mõni suusavõistlus. Hetkel pole veel lund , nii et eks näis.

Veel sai käidud korra Soomes. Ilm oli tuuline ja laev kõikus päris kõvasti, kuid mind pani imestama, et hoolimata merel valitsenud marust (23m/s oli tuul) oli laev väga stabiilne. Istuda ja süüa oli hea, kuid püsti tõustes oli tunne, et nagu oleks köögimeeskond mahla sisse miskit puistanud. Taarumine oli naljakas.

Sise-o-ne nädalavahetus sekka ka ühtteist varasemast ajast

Tänavune sise-ode sari tuleb topelt võistlustega nädalavahetuseti. Esimeste võistluste paari toimumiskohtadeks olid Tallinna Spordihall ja Lasnamäe Vene Gümnaasium. Laupäeval oli meie pere esindatus päris suur: Liina, Kaarel, Liisu ja Andres.  Liina saavutas N18 klassis I koha ning A-finaalis saavutas kokkuvõttes III koha. Õnneks on tüdruk seljatanud MPde sarja. Eelmine aasta ei lõpetanud ta ühtki finaali tulemusega. Kaarel saavutas M18 II koha ja jäi jällegi finaali kohata. Liisu läbis raja ning korjas rajalt kõik õiged punktid ära.  

Tulemused,

Ise olin inventuuris, kus ma olen olnud juba novembri algusest saadik. Lõpp juba paistab ning loodan, et selle nädala lõpuks saame  laole ringi peale. 

Lasnamäe Vene Gümnaasiumis käisime ainult mina ja Kaarel - issi läks tüdrukutega ratsutama. Mul oli lisaks sportlikule huvile Koorti tn kooli minna, ka nostalgiline põhjus. Nimelt on too Lasnamäe osa ehk  II mikrorajoon minu lapsepõlve kodukandiks. Kunagi oli ka meie kodutänavaks Koorti tn, koolitee  13.keskkooli kulges Vene kooli vahetuslähedusest mööda, vanaema ja vanaisa juurde IIIsse mikrorajooni minnes läbisin gümnaasiumi territooriumi (täna oli koolimaja ümber aed tehtud ja läbikäik suletud) ja kui palju sõpru, tuttavaid ja klassi- ja koolikaaslasi tuli täna meelde kui majade vahelt läbi sõites kooli juurde tulime. Lasnamäe Vene Gümnaasiumisse sisse, aga sai kiigatud täna esimest korda. 

M14 edetabeli võitja

Jooks oli põnev, aga kaardi loogikale sain pihta alles peale II jooksu kui rahvale jagati finaali vaatamiseks kaardid laiali. Õnneks ma finaali ei pääsenud, kuigi peale I jooksu olin oma tulemusega finaaliuksele koputamas. II jooksu alguses, aga tegin oma tempot arvestades, tohutu suure vea, mis minu finaalipääsu võimaluse  - puhta ja kiire jooksu korral, ära nullis. Minu õnneks.

Kaarel sai täna III koha, Tomi ja Märten järel. Tulemused.

Peale sise-od oleksime pidanud minema tantsima, kuid meie väike tantsuseltskond vajus erinevatel põhjustel laiali: kes ei tahtnud, kes ei jõunud, kel oli vaja õppida, kes pidi referaati kirjutama. Nii, jäigi minemata ja mina üritan tantsimise asemel nüüd vähemalt blogipostitusega hakkama saada. 

Eelmisel nädalal sai käidud nii tantsimas kui ka EOLi autasustamisüritusel Vinnis, kuhu Kaarel  M14 edetabeli võitjana kutsutud oli.

Peale autasustamist vaatasime Mati Poomi ettekannet orienteerumise slogani - motto loomise kohta ja tema ettepanekut. Allolev slogan jäi ettekandest kõlama.

Mente et cursu

eesti keeles võiks see tähendada mõistuse ja (kiirusega, võistlusega, suunaga, jooksuga jne.)  

Minu arust täiesti sobilik orienteerumise jaoks.

Ilmast ka - november oli tavatult soe ja päikeseline. Hommikused temperatuurid olid 4-6 kraadi vahel. Vihma oli vähe. 30.nov sadas maha väike lume kirmetis, kuid lumeks seda nimetada ei saa, sest 1.detsembri pealelõunal oli kõik ära sulanud. Täna õhtuks lubab hullu tuult ja teede libedust. Narva pidavat olema lumes vt. artiklit siit. Eks näis, mis meil siin hommikul on. Oma auto ajasin igaksjuhuks garaazi ära, et ei peaks teda hommikul välja kaevama.

ps: tapeedi seina panekuga oleme jõudnud poole peale.

Liina "sättis" end pildile - Portugalis Koolinoorte Maailmameistrivõistlustel

Lühiraja finish - Portugalis. Pilt võetud korraldajate Live Blogist

Tulemused. Splitid

Pildid korraldajate Live Blogist

Veel pilte. Treeningu pildid

Veel üks korraldajate pildialbum

Ps: Ilm on neil seal väga soe +20 kraadi. 

ps2: kodus on lumega lõpp - seda lihtsalt pole enam . kõik on ära sulanud.

Ei saa me läbi Lätita....

Külaskäik Marknale oli armas nagu alati. Metsatee alla jõe äärde ei ilmutanud veel teelagunemise märke nii, et kohalesaamine õnneks probleemiks ei kujunenud.

Samuti magab Pärnu jõgi veel jääkatte all. 

Kohalikud kihnlased olla rääkinud, et Kihnu alt ei  lähe jää veel nii pea ära. Ega sel Pärnu jõe jääkattelgi pole enne kuhugi kiiret. Arvati, et enne sulab niisama ära ja kuulsat jääminekut äkki ei tulegi.

Pererahva neljajalgsed sõbrad, aga köitsid enim just laste tähelepanu. Siinkohal jagaksin laste rõõmu piltide vahendusel.

Peale fotosessiooni suundusime Lätimaale. Ilm oli sompus ja vihmatibane. Teeäärsed lumevabad heinamaalapid olid täis kössis toonekurgi. Olid teised tusased ja vihmamärjad - loodan, et nad kraavide äärest ikka midagi nokavahele pistmiseks leiavad. Ehk on mõni uimane konn juba üles ärganud. 

Võistluskeskuse ja parkimisplatsi vahel oli oma kilomeeter maad. Alevi vahe oli lumevaba, kuid võistluskeskus metsa all oli lumine. Finishikoridori mööda viimase punkti poole minnes vajusin põlvini lumme. 

Liisu jooksis nöörirada ning saavutas elu esimese O I koha. Oli teisel väga kahju, et järgmisel päeval ei saa võistelda ning niimoodi auhinnast ilma jääb. Kaarel oli I päeval 4 ja Liina jooksis 5 koha vääriliselt. 

Meie tüdrukutega võtsime peale võistlust suuna Tallinna poole tagasi, Kaarel, aga jäi veel teiseks päevaks ka. Praeguseks on tal jooks joostud ning kokkuvõttes III koht. Ülekaaluka võidu kahe päeva summas sai Andres. Õnnitlused!

Tulemused.

Aprilli keskpaiga lumevaated

Hõiskasin eelmises postituses, et Tallinnas on, võrreldes muu lähiümbrusega, kõige vähem lund. See loomulikult ei tähendanud seda, et lumi päris ära oleks sulanud. 

Päevased temperatuurid on olnud viimastel päevadel kõik punased (ehk üle 0), kuid öösiti viskab endiselt miinust, kahjuks.

Tegin täna hommikul mõned hoovivõtted: sulamata lund on meil veel külluses, kuid loota on et lähinädala soojakraadid ja peatselt saabuv vihm, need viimased mohhikaanlased hoovist (ja ka mujalt) ära sulatab.

Kõik see jutt on ikka selleks, et oleks tulevasteks lumesulamisteks olemas võrdlusmaterjal.

Täna, aga pakime jälle asjad kokku ja võtame suuna taas lõuna poole. Esiteks väike külaskäik Marknale. Vaatame, kas jää on Pärnu jõe pealt juba liikuma hakanud. 

Laupäeval, aga suundume  Riia alla võistlustele. Võistluste kodulehekülg avaneb siit.

Kevadekuulutaja - aias õitsevad lumikellukesed.

Lätist kevadet otsimas - lootusetu juhtum

Peale uudist  Peko Kevade ärajäämisest, tegutsesin spontaanselt ning kiirelt. Väike kõne Lätis käinutele ning uus plaan oligi valmis. Seitsmendal minutil ehk neljapäeva õhtul, sai registreeritud Kurzeme Pavasarise vacant kohtadele 1,5 kordse hinna eest. 

Õigeajastuse tulemusena liitus meiega ka Ats, kes samuti nagu Liina vajas enne Portugali sõitmist, metsas kaardiga jooksmist.

Nii saigi Lätti sõidetud läbi Tartu.

Reedel Tallinnast ära sõites paistis päike ja lootus oli, et Lätimaal on ilm veelgi parem. Lootus kadus sama kiirelt kui oli tekkinud: peale Järva-Jaanit  tekkisid tee peale tuisuvaalud ja Tartu tervitas meid juba lumesajuga. Öösel lisandusid veel krõbedad külmakraadid - kogu lootus sai otsa. Hommikul poolel teel Valka näitas termomeeter -11 kraadi külma, maastikul hõljus külm udu ning korstendest tulev suits jäi õhku rippuma - nõnda külm oli. Teeolud paranesid alles Riia all.

Lumevaba Läti jäi kahjuks heleroosaks unistuseks. Pühapäeval tagasisõites sai tõdetud fakti, et kõige vähem lund on Tallinnas.

Piltidelt on näha, et seda lund ikka jagus: nii teedele kui metsa alla, kui võistluskeskusesse ja finishikoridori. Masendav.

Vacant kohtadel startinuina, läksid noored teistele metsa radu sisse jooksma. Tulemused just märkimisväärsed polnud, sest lumes joosta polnud võimalik ja kokkuvõttes oligi tegemist  ju treeninguga.

Ööbimispaigaks oli Skrunda õpilaskodu. Meie õnneks olid ka teised eestlased sama majutuskoha valinud.
Pühapäevased stardid algasid varakult kell:10. Lapsed said 11ks metsast välja ning tagasisõidule suundusime juba kella poole 12st.  Lootust oli normaalsel ajal tagasi jõuda.
 Esimese peatuse tegime kodumaapinnal Iklas, kus kinnitasime keha. Edasi kiirustasime Pärnusse, et Ats 16le bussile panna. Õnneks jõudsime 7 min enne bussi väljumist kohale ja Ats õigeaegselt bussile.
Tulemused

Tagasiteel hakkas mõte liikuma järgmise nädalavahetuse peale, kas mitte uuesti Lätti tulla?

Järgmise nädala võistlused toimuvad Riiast põhja jääval alal - seal kus 2009 olid EMV. Võistluste kodulehekülg siit. Kohtumiseni Lätis :)

T