Jõulujooksud pikkadel pühadel

Seekordsed pikad jõulud andsid võimaluse lisaks jõulusöökidele ka muud huvitavat teha. 23. detsembri hommikul läbisime Xdreami Jõuluraja Merimetsas ja  26.detsembril osalesime Linnaorienteerumise traditsioonilisel jõulujooksul. Soovisin algselt joosta 8 km rada, kui nädala algul põetud angiin koos antibiootikumide manustamisega ei andnud selleks just võimalust. Enamus meist jooksis lühikest 4 km jooksurada, kuid meie hulgas oli ka sportlasi, kes kenasti pika 13 km rajaga hakkama said. Mina lubasin endale, et jalutan ilusasti, kuid ikka pistsin punuma, eks näis kuidas see minu paranemisele mõjub. 

Jõulud pidasime kodus. Kaarel küll jõudis pidusse hilinemisega, sest nemad Andrese, Liisu ja Lauraga olid usinad ja osalesid Lätis suusa-o Läti meistrivõistlustel. Võistlustel osales Kaarel M21 klassis ja üldsegi mitte halvasti: lühirajalt tuli 6 koht. Tulemused ja sprindis oli ta seitsmes tulemused. 

Kauneid pühi!

Kella jalutamine ja kodu mängimine...

Detsembris võiks olla lumi juba maas, kuid Tallinnas seda kahjuks pole. Õnneks on Eestimaal kohti, kus suusahullud saavad oma rõõme nautida. Haanjas on looduslik lumi olemas ja Jõulumäel avati sel nädalavahetusel kunstlumega kaetud 1,3 km rada. Kaarel oligi pikanädalavahetuse suusakooliga just Jõulumäel. Reedel tegeime 2,5 h autosõidutunni Jõulumäele, et harjutada ja meeldetuletada autosõitu. Tuleb tal ju minna jaanuari lõpus uuesti sõidueksamile, et saada need "kutsika load" ümbervahetatud päris lubade vastu.

Mina jäin taaskord Pärnusse. Käisime teatris ja "jalutasime kella".  Käisime vaatamas EV 100 raames loodud etenduste sarja 1950-1960 vahelist aega kajastavat A. Kivirähu  lugu "Kaarnakivi perenaine" . Kella jalutamine - mis see veel on ? No võtsin endale kunagi mais eesmärgiks iga päev ikka 10000 sammu täis saada. Täna on 186 päev, mil 10000 sammu on igapäevaselt täis tatsutud.  See ongi kella jalutamine. Laupäeval käisime Uulu kaardil kella jalutamas, kus EMV öine mõni aasta tagasi aset leidis. Tegime n.ö kaarditrenni ;)  Otsustasime alustada golfi väljakute taga asuvate elamute juurest. Sinna sõites tegime väikse valearvestuse ja sõitsime mööda metsateed peaaegu "maailma lõppu"  - tee lõppes ja kitsal sopasel teekesel vajasime,  õnneks mitte abi, vaid väljakutselist auto ümberpööramist. Enne meid oli keegi seal poris juba möllanud. Meil läks õnneks ja saime omajõududega tagasi. 

Liina oli hoopis kodus ja jäi haigeks. Head paranemist talle!

Dokumentalistikat järeltulevatelepõlvedele

November oli nagu alati minu jaoks inventuuriaeg - traalivaaliaeg igas eluaspektis. Üleskirjutamisvajadus tehtud laupäevakutest puudus põhjus ja vajadus. Kaarel oli novembris 2 nädalat Soomes lumelaagris ja Liina käis minuga inventuuris ja õppis oma inglise keele sertifikaadieksamiks. Ehk olime kõik üsna toimekad, kuid väga kuskil ei käinud - võistlustel. Aa jõudsin käia mõned korrad teatris. Näiteks uues remonditud Ugalas ja ka Pärnu Endlat sai külastatud. Etendusteks Pärnus oli   45 339 km² raba (väga meielik ehk eestlaslik tükk), tüdrukutega käisime n.ö "suvepäevade" raames vaatamas etendust "Tramp ja Puutin". Kinno jõudsime ikka ka. Uued Eesti filmid on nüüd kõik nähtud. Kui "Minu näoga onu" oli selline tavaline eesti film, siis "Svingerid" meeldis mulle kohe väga. Eriti hea oli see, et arvestades filmi temaatikat, oli see tore lugu ilma allpoolvööd naljadeta. Igaljuhul soovitan vaadata.

 

Õnneks oli ilm armuline ja külmakraade novembris väga ei visanud, seetõttu ei olnud hullu, et jõudsin maale vett kinni keerama, alles detsembri algul. Kaie perel oli plaanis üks lammas ära teha ja nii ma päevapiltniku kohustused võtsingi. Taavi on kõva maaelulisearengu teinud. Lambategu käis väga vilunult.