pühapäev, 3. detsember 2017

Dokumentalistikat järeltulevatelepõlvedele


November oli nagu alati minu jaoks inventuuriaeg - traalivaaliaeg igas eluaspektis. Üleskirjutamisvajadus tehtud laupäevakutest puudus põhjus ja vajadus. Kaarel oli novembris 2 nädalat Soomes lumelaagris ja Liina käis minuga inventuuris ja õppis oma inglise keele sertifikaadieksamiks. Ehk olime kõik üsna toimekad, kuid väga kuskil ei käinud - võistlustel. Aa jõudsin käia mõned korrad teatris. Näiteks uues remonditud Ugalas ja ka Pärnu Endlat sai külastatud. Etendusteks Pärnus oli   45 339 km² raba (väga meielik ehk eestlaslik tükk), tüdrukutega käisime n.ö "suvepäevade" raames vaatamas etendust "Tramp ja Puutin". Kinno jõudsime ikka ka. Uued Eesti filmid on nüüd kõik nähtud. Kui "Minu näoga onu" oli selline tavaline eesti film, siis "Svingerid" meeldis mulle kohe väga. Eriti hea oli see, et arvestades filmi temaatikat, oli see tore lugu ilma allpoolvööd naljadeta. Igaljuhul soovitan vaadata.
 
Õnneks oli ilm armuline ja külmakraade novembris väga ei visanud, seetõttu ei olnud hullu, et jõudsin maale vett kinni keerama, alles detsembri algul. Kaie perel oli plaanis üks lammas ära teha ja nii ma päevapiltniku kohustused võtsingi. Taavi on kõva maaelulisearengu teinud. Lambategu käis väga vilunult. 

Kommentaare ei ole: