Hiiumaa taasavastamine

Hiiumaa KV oleme siiani alati oma võistluskavast välja jätnud. Suve lõpus sügiseti on maal ka otste kokkutõmbamiseaeg ja nii olemegi otsustanud mitteminemise kasuks. Sel aastal, aga on kõik natuke

teisiti, Grace'i vahetusaasta kestab ainult aastakese ja kuna Kaarelgi polnud Hiiumaal varem käinud, siis võtsime lõpuks kauge merereisi ette. Hiiumaa avastusreisile kutsusime kaasa ka Leo.

Justkui kooliks ettevalmistust tehes ärkasime hommikul varakult, et jõuda 8:30 väljuvale praamile. Kõik olid unised k.a mina ise. Haapsalu maanteel tehtavate teetööde tõttu otsustasin sõita Haapsallu mööda vana teed, mis käib sinkavonka igasugu väikestest küladest läbi. Mulle ootamatult oli varajasest kellaaajast hoolimata, sel vilgas kasutus. Haapsalus täiendasime oma toiduvarusid Teele kohvikus, sest esimene söögikord Hiiumaal tõotas olla alles õhtul.

Hiiumaale saabudes otsisime kõigepealt üles oma ööbimiskoha, kuhu kohalejõudmise skeem saadeti mulle alles öösel. Leitud, tehtud, nähtud - kodus olnud pererahva vanaisa imestas, et kuidas me ilma lisanõuaanneteta küll neid üles leidsime? Ööbimisime Käina lähedal ühe minu kolleegi suvila saunamajas. Aitäh, Sulle Jaanus :) 

Peale voodite ülestegemist suundusime kiiresti ringreisile Hiiumaa peale, sest aega uudistamiseks oli meil napilt. Kõigepealt pöördusime  lõunasse ning enne võistluse algust jõudsime ära näha tuulikut, sõru sadamat, vaatetorni ning Eiffeli torni. Üht kivi otsides jõudsime Hiiumaa vihmametsa ning tegime ostud taluturult.

Hiiumaa KV puudus avatud rada ja nii sain korraldajatega kokkuleppele, et Grace stardib N12 rajal väljaspool arvestustust minuga koos. Neiu oli aga nii tahtmist täis, et otustas ise proovida, mina pidin satelliidina kuskil kauguses olemas olema. Kuid juhtus nii, et mina nägin teda justkui esimesest punktist väljumas järgmisesse, kuid tegelikult see nii polnud. Esimeses punktis käisin ma ära Grace kaardist tehtud foto järgi orienteerudes, korjates sealt üles Leo ja arvates et Grace juba teel järgmisesse. Nii jõudsin ma uljalt 5 KP lähistele kui Kaarlilt kuulsin, et Grace on 1,5 km kaugusel raja alguses. Pöörasin ringi ja seadsin sammud esimese punkti juurde tagasi. Olematu mobiililevi tõttu ei saanud ma võistluskeskuses olevate kammraadidega ühendust ning info, et Grace on ammuilma juba seal tagasi, jäi minuni jõudmata.  Lõpuks võtsin suuna tagasi võistluskeskusesse, kus kõik mind juba kannatamatult ootasid.

 

II merereis on ootamas

Järgmiseks külastuskohaks sai Militaarmuuseum Tahkunas, kus nägime nõukaaegset rannakaitse rajatist ja muud sõjatehnikat, Vaieldamatuks hitiks sai maja ees olnud soomustransportöör, millel toimus fotosessioon. Tahkuna tuletornis käiduna lõid meie kõhud juba pilli, seal soovitati söögikohaks valida Kõpu tuletorni alune kohvik. Enne "koju"pöördumist käisime ka Ristnas, kuid sealne tuletorn oli juba suletud. Öösel enne magama minekut käisime ära ka Orjaku sadamas Muinastuledeööl. 

Järgmine hommik saabus varakult, sest stardid algasid juba 9st. Seekord läksime Gracega koos metsa, tema orienteerus ja mina korjasin seeni ning tutvustasi kaardil ja maastikul olevaid märke. 

Tulemustega võib rahul olla: Kaarel M16 I koht ning Leo M12 I koht. Tulemused.  Pildi album.

Emv Palal - napikas

Pallimäng enne autasustamist

M14 Sander, Kaarel, Alex, Ragnar

Palale sõit oli Grace jaoks esimene pikem väljasõit vahetusaastal. Otsustasin  sõita Palale Rakvere - Avinurme kaudu. Kui aus olla, siis ma arvan, et antud teelõiku sõitsin minagi osaliselt  esimest korda just nüüd. Peale metsa ja mõne õnnetu bussipeatuse ja viltuvajunud katusega majakese, me teel Avinurmele ei kohanudki. 

Ööbimiskoha - Pala õpilaskoju - saime kohe, kui võistluskeskusesse jõudsime - seekord siis lux elamine võistluskeskuses. 

Kaarel startis just võistlejate rivi alguses (13:18), arvata oli, et ta on üks esimesi finisheerijaid ja nii oligi, kuid ta lasi end imelikul kombel kaua oodata. Konkurendid tulidki metsast välja ootamatult kiiresti  nii, et napikas kuld Kaarlile. 

O-jooksus õnnestus Kaarlil võita M14 klassis kuld kõigil individuaaldistantsidel. Kokku on ta sel aastal võitnud 4 kulda (1 suusa-o+3 o-jooksus). Tulemused

Mart Piirmetsa tehtud foto

Enne autasustamist käisin Pala taluturul, kust soetasin meile talvevarusid: silbulaid, mustikaid, pohli, sibulaid, kurke ja kukeseeni. Kuna kaasaantud nimekiri oli pikk, siis kõigi soove ei suutnud ma seal taluturul realiseerida. Peale autasustamist seadsime end väikesele ringreisile Kallaste linna. Näitasime Gracele ära Peipsi järve ja sõitsime linnakese kitsastel tänavatel ringi. Armas linnake.

Kuid sibula ja kala müüjaid me ei kohanud, seega ülejäänud sibulad jms kaasavõetud nimekirjast, pidid ootama oma täitmist, tagasisõidul. Peale sööki läksid noored võrkpalli mängima ja mul oli heameel, et noored Grace oma tegevustesse kaasasid. 

Teatejooksus osalesid Kaarel ja Vadim ainult kahekesi. Kadri jalg oli läinud peale tavaraja jalatraumat paiste ning arstitädi ei soovitanud tal rajale minna. Kaarel jooksis oma vahetuses 5 aja. 

Tagasiteel otsustasime keerata Raja külla. Külatanava äärne oli sibulamüüjatega palistatud - kõikjal rippusid kaunid sibulapalmikud. Ostsime veel sibulaid ning küüslauku ning loomulikult suitsulatika. 

Kõigil olid kõhud tüjhad, kuid otsustasime tagasiteel söögipeatusest loobuda, sest Kaie oli nõus meid kostitama pannkookidega. Nii juhtuski, et viisime Kadri koju ära. Kaarel jõudis teha Grasele ka  sissejuhatava eskursiooni meie koju. 

Ännijärve päevak

Neljapäevak Ännijärvel sai ootamatu alguse, sest kaasakutsud Leo, sai hakkama endale tehtud "tüngakõnega", mille tulemusena oleks tal päevakul osalemata jäänud. Oma emale põhjustas ta sellega küsimuste virrvarri, mis oleks peaaegu lõppenud usalduskaotusega. Kõiges oli süüdi valele Krissule tehtud telefoni kõne, kes ütles, et mingit orienteerumist täna ei toimu. Õnneks said segadused klaaritud ning hr. Jutupaunik jõudis meiega metsa. 

Oma esimese päevaku sai kirja ka Grace, kes minuga koos vapralt  MN12 klassi raja määrustepäraselt läbis. Tegime kohe korraliku koolituse, iga raja, meie teevalikul vaatasime üle, kõik ettejuhtuvad leppemärgid ning muutused kaardil ja maastikul rääkisime üle. Loodan, et talle ikka midagi meelde jäi -järgmine kord kordame kõik ilusti üle. 1:24 minutit metsamatka oli meie esimeseks skooriks, tulemus muidugi pandi reeglite tõttu VABA alla kirja, kuid mis sellest. 

Leo alustas algul ise, kuid raja keskel ühines minu ja Gracega. Leo on selline jutupaunik, et võttis kaardiõpetuse  ja rääkimise minult nii osavalt üle, et mul jäi ainult imestada. Noormees Jutupaunik jutustas ka terve tagasitee - ilusas ladusas inglise keeles, jääb ainult kiita tema inglise keele õpetajat, kes poisi nii hästi rääkima on pannud. Tundub, et Gracele Ännijärve mets meeldis, sest ta nõus ka edaspidi meiega metsa tulema. Xdreami Haapsalu etappi jätab ta, aga esialgu ära.

Saagem tuttavaks, meie uus pereliige, Grace!

Grace ja Kaarel teletorni juures

Täna, 20.augustil 2014, aastal oli meie peres "beebipäev". Kaua oodatud vahetusõpilane Graciana - Grace, Saksamaalt saabus meie koju. 

Esimene kohtumine on tehtud ja siiani sujub kõik ilusti. Tütarlapsele tuli Kurtnasse järgi minna, kus sai ka esimene tutvus tehtud. Pool tunnikest lasti lapsega suhelda, siis toideti YFU poolt kõikkide kohalesaabunute kõhud täis ja algaski teekond koju. 

Koju jõudes tegime tiiru maja peal ja andsime üle saabumiskingituse. Meie kingituseks Graceile oli Eesti kaart ning pakk pikemate peadega knopkasid. Knopkadega saab ta märkida ära kohad, mida ta on Eestis olles külastanud. Hiljem on hea vaadata, kus kõikjal on tal õnnestunud käia. Peale esmatutvust käisime ratastega ümbruskonnaga tutvumas ning külastasime teletorni juures toimunud Kõrsikute kontserti. Koju jõudes alustati eesti ning saksa keele õpingutega, ning Kaarel tõi lauale kaardimajanduse... Issi viskas õli tulle ning neiule tehti ettepanek osaleda Haapsalu Xdreamil koos Kaarli ja Andresega. Eks näis, mis sest asjast saab. Homme teeme aga käe valgeks TONi päevakul, Ännijärvel.

Teretulemast, Grace!

Palju õnne sünnipäevaks, kallis Liina! :)

FB sai juba sünnipäevakaardike postitatud, kuid lisan selle siia ka :) Täna sai lapsuke 16 aastaseks.

Liina sünnipäevakaart

FOTOSESSIOON LIINAST JUULI 2014.

Link on leitav siit:
http://birgittkiviberg.com/liina/

EMV sprint ja sprinditeade Rõuges ning öine Sulbis

M14 esikolmik: Hando II, Kaarel I, Alex III

Emv sprindis toimus Lõuna-Eestis Rõuges, Eesti sügavaima järve Rõuge Suurjärve kaldal Ööbikuoru kõrval. Liina asemel oli seekord kaasas Kadri, kes vapralt kõik võistlusdistantsid kaasa tegi. Kaarel saavutas eesmärgi ning noppis järjekordse Eesti meistritiitli.. Kadri jooksis 10 koha vääriliselt. Sprindi Tulemused. Põhiklasside ajavõtusüsteem tekitas probleeme naiste võitja selgitamisel. Mittekorrektselt käivitatud ajavõtuseadmed tekitasid finishiaegade fikseerimisel probleeme, lõpuks anti naiste medalid välja eelviimase kp paremusjärjestuse alusel. Kummaline, et keegi sellise jama peale proteste ei esitanud? 

Peale sprinti läksime Kubijale, et süüa ja natuke puhata enne öiseid starte. Öine võistluskeskus oli Sulbi vanas koolimajas, mis täna kannab Roosu talu vabaajakeskuse nime.  

EMV öine distants jättis õhku samuti küsimärke ning nördimust, eelkõige tekitas küsimusi keeluala. 

Võistlusmaastikku läbis Kurvitsa-Hutita tee, mida osad (tegelikult väga paljud) võistlejad kasutasid soojenduse tegemiseks. Meie läksime lihtsalt teed mööda jalutama, mis oli  osavõtjatele keelualaks. Lampe meil kaasas polnud ja jalutasime pimedas. Meist möödus ja meile tuli vastu päris palju soojendusjooksul olevaid mittestartinud võistlejaid. Ok,  100m võistlusmaastikule kogemata minek on arusaadav, kuid soojenduse tegemine rohkem kui 1 km sügavusele võistlusmaastiku südamikku  on juba tahtlik , etteplaanitud,  ränk reeglite eiramine. Meie nägime kahte nii kaugel käijat, kuid vahepealsel alal oli selliseid soojenduse tegijaid veel. Soojendusjooksul olevad mittestartinud võistlejad nägid metsas juba võistlevaid orienteerujaid punktiotsingutel. Meie loomulikult kutsusime kõik rikkujad korrale ja tegime neile märkuse keelualal viibimise kohta. Samas meie olime teel võib-olla 30 minutit (23:10-23:40 vahel), mis enne ja pärast meie lahkumist toimus, seda me ei tea. Võru klubi liikmeid sai teel toimuvast informeeritud, kuid seal leiti, et võistlusmaastikul "soojenduse tegemine", pole probleem.  Ei teagi, mis sest tagantjärgi arvata, kuid võrdseid võistlustingimusi võistlejatele kahjuks ei suudetud tagada.  Kaardi ja keeluala näide: 

Kaarli tulemused nullis raja keskel tekkinud nina verejooks, mis poisi peatuma pani. Hiljem läbis ta küll raja, kuid tempo oli olematu. Kadri saavutas parema tulemuse, kui sprindis ja oli tulemuse ning rajaga väga rahul. Tulemused

Sprinditeatel jooksid SRD klubi eest 3 tüdrukut ja Kaarel. Avavahetuse punktide mittevastavuse tõttu maastikul, esitati  korraldajatele protest, mille tõttu klassi MN14-16  tulemused tühistati. Need lähevad tõenäoliselt millalgi ümberjooksmisele, kus ja millal, eks näis.

Mõni sõna ka Liina tegemistest. Liina hakkab eluga Saksamaal harjuma. Keelelaagriperesse sisseelamine   võttis algul aega, kuid tänaseks on kõik natuke kummalised asjad paika loksunud. Näiteks: harjumatu on söögipalve lugemine enne ja pärast sööki, interneti piiratus, televiisori puudumine, kell:20 oma tubadesse minek ning magama minek jms. Nädalavahetusel külastas Liina Volfsburgi linna (VW autotööstuse peakontor asub seal), kus käidi shoppingul. 

Yfu koolitus ning päästepaadi õnnistamine

Nädalavahetusel toimus YFU vastuvõtvate perede infopäev ning koolitus, mis leidis aset Naabriplika võttekoha lähedal Vodja mõisakoolis. Teisel koolitusel oli peresid rohkem kui esimene kord, eks üks põhjus on ka selles, et osad pered liitusid vastuvõtvate perede ringiga alles hiljuti. 

Kokku tuleb tänavu Eestisse 37 last ja kõigile neile tuleb leida pere, kus nad oma vahetusaasta veedavad. Vahetusõpilaste kodud saavad olema üle Eesti. vahetusõpilasi on teil võimalik kohata n: Sindis, Karksi-Nuias, Põltsamaa kandis, Jõgevamaal, Elvas, Tartus, Tallinnas, Püssis jm. 

Beebipäev saab olema 20.august, eks siis ole näha palju neist õpetussõnadest ka kasu on, igaljuhul meie oleme valmis oma pere avama Saksamaalt tulevale neiule nimega Graciana.

Pühapäeval käisin Juminda vabatahtlike merepäästjate  päästepaadi õnnistamisel Tapurla sadamas. Sattusin üritusele, tegelikult kogemata, sest Mihkel arvas, et kui mina ka ei tule, kes siis üldse tuleb peale nende pere. Otsustasin siis Mihklile headmeelt teha ning kohale minna. Kaile minnes nägin, et rahvast oli ootamatult palju, nii et Mihkli hirm oli asjata.  Külalisi oli palju, orkester mängis (kollektiivi nimi oli vist Kuusalu pasunakoor), jagati suppi, peeti kõnesid, tantsiti ja prooviti sõiduriista merel. Viide Maalehe artiklile.