Mereveed ja jooksuteed

Kallim on taas merevetel... pisike piisk ka tema tegemistest ja olemistest.

Lomonossov - sadam Narva ja Peterburi vahel

Unemaale viivad päikesekiired

Jooksunäited ja realiseeritud võimalused

Seekordne reis onn ikka liiga pikaks juba veninud, kuid lootust on, et varsti ollakse koduteel.

Puhkus alaku

Pidu Lindil

… puhkuse alguse veetsin Pärnumaal. Kolmapäeval käisime Pärnu jões end jahutamas, sest Pärnu rand ja vesi oli kuulus oma külma vee poolest - sooja vee olid tuuled ära viinud. Ainult 15 kraadine vesi meid randa ei meelitanud. Neljapäeval oli kuum, kuid see ei takistanud meid minemast neljapäevakule. Seekord siis Piirumi, mis mulle oli esmakordne. Ilm oli kuum ja jooksmine vaevaline, isegi soos ei saanud jahutavat leevendust. See-eest sai suu magusaks - soosiiludes kasvasid murakad. Kuna aeg ja koht mulle olulised pole, siis lasin murakamarjadel hea maitsta. arvan, et oma pool kilo murakaid ajasin enesele sisse.

Õhtul väisasime veel Matvere juubelikontserti "50 ringi". Oli huvitav kontsert - seekord siiski mitte tantsuline vaid tagasivaateline ja rahulikemates rütmides, kui paarinädala tagune Lindil Meie küla päeval. Õhtu sai lõpuks hoopis huvitava kulminatsiooni - lõpuks ometi astusime sisse Joostide residentsi, millest me korduvalt oleme mööda läinud ja sisse astumise järgmisesse korda lükanud. Kati tädi Sirje võttis meid rõõmsalt vastu, kui kauget kallist sugulast (no olengi ju kauge nurgatagune sugulane). Tädi Mallegi oli juhuslikult seal külas ja nii sai temagi öösärgis voodist välja aetud. Lõpuks ajasid tigedad sääsed meid koduteele.

Reede hommikupoole käisin Birgittiga kohvikus - Pärnus ja  Veljo sai rahulikult oma reisikotti pakkida. Hiljem jalutasime kella Riisa rabas, kus nautisime sparõõme 3 erinevas laukas. 

Laupäeval olime juba varahommikul Tallinnas sadamas ja tegime paariks-kolmeks nädalaks leffa-leffa.Edasi oli plaan selge - mul oli vaja viia Liina tuulutuma, sest tütarlaps arvas, et võiks emmega ka midagi koos, enne Riiga elama asumist, teha. Otsustasime minna Külli juurde Heimtali ja sealt edasi Tartusse Margiti juurde, kuid sinna me siiski ei jõudnud. 

Heimtalis olid kohalikud Heimtali mõisapäevad: vaatasime memmekeste rahvatantsu, võtsime õnneloosi, jutustasime Külliga, tegime mõned pildid ja Liina tegi taas kedraga proovikatsetusi.

Sealt läks sõit taas Pärnusse - olin hommikul ühtteist sinna maha jätnud, mis vajasid kokkukorjamist. Teel Karuselli käisime läbi ka Markna rahva juurest - ütlesime tere "vanaemale" ja ka kipsis käega Karlile. Aire ja Urmas olid läinud ära Haapsallu ja neid me ei näinud kahjuks.

Pärnus tegin Liinale väikese linna ekskursiooni: ära sai näidatud Karuselli ja Aia tn ning kesklinn. Keha kinnitasime Mehedikus, kust haarasime kaasa ka mõned koogitükid, mida järgmisesse peatuspaika kaasa võtsime. Justament - meie Liinatuulutamisepäev polnud veel läbi... Läksime Kiiale Katile külla. Seal olid kõik kodus ja uued loomakesed ka - Isabella ja Suzanna. Oh, neid küll ja nende koeramajandust. Juttu jätkunuks tundideks, kuid aeg oli hiline ja poole kaheteistkümneks jõudsime lõpuks koju tagasi.

Selle nädala lõpetasin ekskursiooniga Baltijaama turul - viisin Liina ja vanaemad tunniajalisele turutuurile. Ma olen puhkamisest juba päris väsinud... kodus sai täna veel vaipu pestud ja Liinaga mitu tuuri ping-pongi mängitud. 

Lihtsalt infoks, et ise teaks kui kunagi keegi küsib, siis Kaarel on Kurgjärvel laagris ja Andres sõitis Saksamaale - Liis läks sinna ratsalaagrisse.

Need päevad kaugel merel... Vol.1

Laeva köök

 

Kivi vedu

Koorma ettevalmistus Raumas - Wismarisse

Laevagrill

Vaikus enne tormi

Päikesetõus

Lärmakas kanuu Wismaris

Külaskäik Saksamaale

Em Lade - Grace vanemate külalistemaja tuba 

Hommikusöök  Em Lades koos Grace perega

Juba nädalake oleme Liina ja Liisuga Saksamaalt tagasi, kuid jutuke Grace kodust ja Liina vahetusperest on siiani kirjutamata. Laadisin alustuseks pildid üles ehk on nii lihtsam jutt juurde sobitada.

Em Lade tagahoov

Vaade tagahoovile nõlvalt

Reis Saksamaale algas kohe viperustega: nimelt lükkus meie lend 2 tundi edasi ja Tallinnast lahkusime alles peale kella 23. Jõudsime õnneks ikka Weeze lennujaama, kuigi meie autorent arvas, et meid viiakse mujale, sest Weeze lennujaam töötab kuni kella 24ni. Õnneks oodati meie lend ära. 

Grace'i juurde oli 2 h sõitu, kuid 2 gpsi, mis meil autos olid, ei tunnistanud meile antud sihtkoha aadressi. Lõpuks pani Liina jõuga punkti kaardile ja nii me kohale jõudsimegi. 

Kohalik neljapäevane turg

Kindluslinna vanalinn

Hommikul tutvusime Grace vanematega, kes meid all võõrastemaja saalis hommikusöögiga ootasid. Hommikusöök oli klaasikaline saia söömine, aga need olid tõeliselt head kakukesed erinevate seemntete ja jahudega tehtud ja värskelt pagariärist toodud. Kõrvale pakuti juustu ja sinki ja moosi. 

Grace juures olime 2 päeva: esimesel päeval käisime ringkäigul Dahlemis - külake kus asub Em Lade, Stadkyllis, Kronebergis, Belgias - shokolaadi ostmas, Prümis - linn, kus Grace koolis käib - seal käisime ka jäätisekohvikus, kus jäätise portsud olid nii suured, et raskusi oli nende ära söömisega. 

Kronenbergi varemed

Stadkyllis tegi Grace isa meile väikese ringkäigu karjaaedade vahel. Mägi, mida Grace siin olles kirjeldas oli tõesti meie mõistes juba mäe mõõtu - ümbruses olevad künkad küündisid 500-600 meetri kõrgusele. 

Liis ja Liina Grace koduuksel

Grace maja tagused karjaaiad

Vaade mäelt alla Stadkyllile

Grace oli väga tubli ja üritas kõigest väest meiega eesti keeles suhelda ja see tuli tal üllatavalt hästi välja. Liis muudkui korrutas, et " Grace sa oled teinud vahepeal salatrenni eesti keeles, sest Eesti olles ei olnud Grace nii tubli!"  

Liina saksa keele oskust kiideti ka ja isegi mina kuulsin lõpuks oma last saksa keeles rääkimas. Liina ja Grace rääkisid omavahel enamasti siiski saksa keeles. Liis väga saksakeeles ei suhelnud ja mina üldsegi mitte, ses mina pole elus sõnagi saksa keelt õppinud. Mingil hetkel õhtusöögilauas räägiti ainult saksa keeles ja siis ma tundisn seda tunnet, mida Liina aasta tagasi kirjeldas: "Mitte midagi aru ei saa, ainus asi mida söögilauas sel ajal teha on süüa." Ja nii ma siis sõingi.

Teisel päeval sõitsime rongiga koos Grace ja Grace vennaga Kölni. Nüüd ma mõistan miks meie mets Graci ahhetama ei pannud. 1h 20 minutit rongisõitu toimus 2/3 ulatuses metsas. Grace kodukoha lähedal on Eifel National Park. Veel infot http://www.nationalpark-eifel.de/.

Kölni kirikutornis

Kölnis külastasime Kölni suursugust toomkirikut. Külastasime kõrval asuvat kunstimuuseumi ja tegime väikese shoppingu kõrvalasusvas kaubandussektoris. Ronisime ka kirikutorni vaateplatvormile - trepiastmeid üles oli 533 tk.

Hommikul vara asusime teele Borkenisse. Enne veel tegime mõned ühisfotod mälestuseks meie külaskäigust Grace juurde.

Em Lade aknast - vastasmajas elavad põllumehed

 Täna 31/10/15  on muide Em Lade ametlik avamispäev. Soovime Grace perele edu restorani- ja majutusäris. 

Em Lade uksel koos Grace perega

Ja kui keegi juhuslikult peaks Kölni ja Belgia vahelt endale ööbimispaika otsima, siis soovitan see broneerida just Em Lades. www.emlade.de. Eksju :)

Kölni kunstimuuseumis

Varajene väljasõit Borkenisse oli tingitud Liina soovist külastada oma eelmise aasta kooli ja koolikaaslasi. Teades seda, millal vahetunnid on, sättisime oma kohalejõudmise just selle järgi. Jõudsime siiski natuke varem ja kõigepealt pöörasime sisse Heidenisse  (5km Borkenist) - esimese pere elukoht. Liina näitas ära linnakese keskväljaku, jalkatreeningu staadioni ning koeraga jalutamise ja jooksuraja. 

Edasi viisime Liina kooli ja meie Liisuga käisime kohvikus, kus Liina vahetusaastal armastas käia. Vaatasime aknast linna ja inimesi. 

Koolis üllatuti, Liinat nähes ja uuriti, mis ta siin teeb ? Taaskohtumine läks kenasti.

Peale hotelli sisseregistreerimist oli meil lõpuks aega ka shoppinguks - läksime kõrval asuvasse Bocholti linna. 

Grace muuseumis

Õhtu veetsime Liina perega. Hotellist nende koduni oli 10minutit jalutamist.  Ümbruskond nägi välja samasugune kui meie Pirita. 

Liina perest pole mul kahjuks ühtegi pilti, kuna olime seal ainult paar tundi, siis ühispildistamine kuidagi ununes. Liina pere oli väga soe ning avatud. Nendega suhtlemine oli lihtne ja sundimatu. Tänasime neid, et nad Liina oma perre omaksvõtsid peale Liina perevahetust.

See neljapäevane Saksamaa reis oli väga tore ja me kõik jäime rahule.

  Suured tänud teile Grace ja Janna pere, et meid nii külalislahkelt vastuvõtsite! Teadke, et te olete alati meile Tallinna külla oodatud!

Rae päevak ja Liina esimene o-kogemus Saksamaal

Hullupööra aastalõpp algas novembri esimese nädalaga. Alustasime tööl inventuuriga ja seda rõõmu jätkub meil detsembri keskpaigani, siis on juba jõul käes ja aastalõpp niisamuti.

Nädala sees olevatest kodustest toimetamistest olen olnud eemal, aga noori seda väga ei häiri - tundub, et tüdrukud alustanud jõulueelse dieediga, sest meie kokkulepped, et nemad teevad novembris mõnel päeval nädalas söögi, pole nad hoolinud. Kaarel ainukesena on õhtul kell 9, kurtnud söögimuret, tundub, et olen külmkapi lukku keeranud -kontrollisin üle - lukku polnud.

Osprindi päevak oli sel korral Rea rabas - kohe lennujaama taga. Tuli minna, sest seal polnud me varem käinud. Kaarel võttis kaasa õpipoisi Alexandri, kelle o-koolitamist asus Kaarel tegema kevadiseks Türgi sõiduks. Tüdrukud otsustasid mitte tulla, sest hilbulaat kuskil Kalamajas ootas ka avastamist.

Enne starti vaagisin mitu korda, missigust rada teha - kas lühimat, kuid valgete rõngastega või tavalist suund-o. Otsustasin siiski suuna kasuks, kuid peaaegu kohe otsustasin, et osa punkte jätan võtmata, sest tervis oli natuke kehva ning mingitki tahtmist polud jalgu märjaks saada.

Liina sprindi kaart

Liina rajal

Esimese punktiga leidsin end 2 augu juurest, kuid punkti seal polnud. Punkt oli 40 meetrit eemal, järgmises kahes augus.Teisse punkti minnes kontrollisin mõõtkava (1:7500), sest  teed jm märgid tundusid kaugemal olevat. Teise punkti lugesin kraavid kokku ja otse punktile pähe ma jõudsingi. Kolmandasse minekul otsustasin minna mööda kanali äärt, sest võsas rassida mul polnud tahmist. Ilusti 2 turbaaugu vahelt ma punkti leidsingi. Edasine plaan oli selge, et 4 ndasse ma ei lähe, kuid kuidas valutult 3 st taas teele saada, see oli küsimus. Rassisin ikka vapralt 4 poole ja teele jõudes keerasin teadlikult vasakule, kuigi kaaskamraadid, kellega võsas müttasime keerasid paremale. 8,9,10 punktidesse minekul olid abiks nii teed kui kraavid. Olin rajal tund ja 22 minutit ja metsast väljudes olin 4 finisheerija. Vaesed korraldajad, neil ikka andis seda rahvast metsast tagasi oodata. Vale kaardi mõõtkava, sai finishis kinnitust, kõik rajad olid 1,25x pikemad. Kaarel ja Alex tulid 25 minutit minust hiljem. Õpipoiss oli Kaarli jutu järgi täitsa tubli. 

Laupäev oli Liina jaoks ajalooline päev - ta võttis osa esimesest o-võistlusest Saksamaal. Tüdruk oli ootusärev ja elevil. Võistlus läks ilusti ja kolme konkurendi seast sai ta parima tulemuse ehk I koha!

Tulemused on siin. Liinale väga meeldis ja juba ootab ta järgmist starti. Tema enda kommentaare saab lugeda siit.

EMV sprint ja sprinditeade Rõuges ning öine Sulbis

M14 esikolmik: Hando II, Kaarel I, Alex III

Emv sprindis toimus Lõuna-Eestis Rõuges, Eesti sügavaima järve Rõuge Suurjärve kaldal Ööbikuoru kõrval. Liina asemel oli seekord kaasas Kadri, kes vapralt kõik võistlusdistantsid kaasa tegi. Kaarel saavutas eesmärgi ning noppis järjekordse Eesti meistritiitli.. Kadri jooksis 10 koha vääriliselt. Sprindi Tulemused. Põhiklasside ajavõtusüsteem tekitas probleeme naiste võitja selgitamisel. Mittekorrektselt käivitatud ajavõtuseadmed tekitasid finishiaegade fikseerimisel probleeme, lõpuks anti naiste medalid välja eelviimase kp paremusjärjestuse alusel. Kummaline, et keegi sellise jama peale proteste ei esitanud? 

Peale sprinti läksime Kubijale, et süüa ja natuke puhata enne öiseid starte. Öine võistluskeskus oli Sulbi vanas koolimajas, mis täna kannab Roosu talu vabaajakeskuse nime.  

EMV öine distants jättis õhku samuti küsimärke ning nördimust, eelkõige tekitas küsimusi keeluala. 

Võistlusmaastikku läbis Kurvitsa-Hutita tee, mida osad (tegelikult väga paljud) võistlejad kasutasid soojenduse tegemiseks. Meie läksime lihtsalt teed mööda jalutama, mis oli  osavõtjatele keelualaks. Lampe meil kaasas polnud ja jalutasime pimedas. Meist möödus ja meile tuli vastu päris palju soojendusjooksul olevaid mittestartinud võistlejaid. Ok,  100m võistlusmaastikule kogemata minek on arusaadav, kuid soojenduse tegemine rohkem kui 1 km sügavusele võistlusmaastiku südamikku  on juba tahtlik , etteplaanitud,  ränk reeglite eiramine. Meie nägime kahte nii kaugel käijat, kuid vahepealsel alal oli selliseid soojenduse tegijaid veel. Soojendusjooksul olevad mittestartinud võistlejad nägid metsas juba võistlevaid orienteerujaid punktiotsingutel. Meie loomulikult kutsusime kõik rikkujad korrale ja tegime neile märkuse keelualal viibimise kohta. Samas meie olime teel võib-olla 30 minutit (23:10-23:40 vahel), mis enne ja pärast meie lahkumist toimus, seda me ei tea. Võru klubi liikmeid sai teel toimuvast informeeritud, kuid seal leiti, et võistlusmaastikul "soojenduse tegemine", pole probleem.  Ei teagi, mis sest tagantjärgi arvata, kuid võrdseid võistlustingimusi võistlejatele kahjuks ei suudetud tagada.  Kaardi ja keeluala näide: 

Kaarli tulemused nullis raja keskel tekkinud nina verejooks, mis poisi peatuma pani. Hiljem läbis ta küll raja, kuid tempo oli olematu. Kadri saavutas parema tulemuse, kui sprindis ja oli tulemuse ning rajaga väga rahul. Tulemused

Sprinditeatel jooksid SRD klubi eest 3 tüdrukut ja Kaarel. Avavahetuse punktide mittevastavuse tõttu maastikul, esitati  korraldajatele protest, mille tõttu klassi MN14-16  tulemused tühistati. Need lähevad tõenäoliselt millalgi ümberjooksmisele, kus ja millal, eks näis.

Mõni sõna ka Liina tegemistest. Liina hakkab eluga Saksamaal harjuma. Keelelaagriperesse sisseelamine   võttis algul aega, kuid tänaseks on kõik natuke kummalised asjad paika loksunud. Näiteks: harjumatu on söögipalve lugemine enne ja pärast sööki, interneti piiratus, televiisori puudumine, kell:20 oma tubadesse minek ning magama minek jms. Nädalavahetusel külastas Liina Volfsburgi linna (VW autotööstuse peakontor asub seal), kus käidi shoppingul.