Koolispordiliidu võistlus Vooremäel ja Suunto Games Põlulas

Koolispordiliidu orienteerumisvõistlusele oli Reaalkoolist rohkem minna soovijaid kui kooli bussis kohti. Nii saigi koolile abikäsi osutatud ning oma auto peale mõned lapsed mahutatud. Kahjuks oli ka paar ärajääjat ja nii sõitsingi Vooremäele Kaarli, Markuse ja Ekvardiga. ülejäänud koolipere tuli kooli bussiga.

Osalejaid oli palju, kuid Tallinnast oli tulnud ainult Reaalkool. Kui lapsed metsas olid, siis autojuhid tegid ajurünnakut. Miks? Miks? Miks? ei suuda koolid organiseerida ühist bussi minekuks? Reaalkooli esindaja lubas kooliperedega teema üles võtta. Ehk järgmisel aastal näeme juba rohkem osavõtjaid. Kaarel võttis kõik punktid ning saavutas 6-7 kl seas esimese koha. Üldse tuli ta metsast välja päeva viienda tulemusega. Koolidest võitis Põlva Ühisgümnaasium. Reaalkool jäi neljandaks.

Markus tuli meile ja kolmekesi liikusime laupäeva pärastlõunal Põlulasse. Liina otsustas ratsutamise kasuks ja nii jäi temal Suuntol osalemata. Olin ka ise mõlemal päeval stardis, sest soovisin ise kaeda, seda võssi milles lapsed eelmine aasta jooksma pidid. Võss oli oma nime väärt: kahe punktiga suutsin viga teha. Ülejäänud sain suuremate probleemideta kätte. Kaarlil ei õnnestunud kaardilugemine ning talle kahe päeva kokkuvõttes 6 koht. Ööbisime sedakorda Heidi juures Rakveres. Väga tore oli! Aitäh sulle, Heidi! Kirsiks tordil oli Heidi organiseeritud saun.

Autovabapäev & Rahvusraamatukogu

Kaarel sõitis issiga Lätimaale Est-Lat liiga viimasele osavõistlusele ja meie jäime Liinaga koju. Liina soovil käisime hommikupoole ratsutamas. Vahepealse aja sisustasime Heidi ja Mihkliga Tammistul, kus sai Heidi koolitöö jaoks puid langetatud. Jalakas, paju, pärn, kastan, saar, pihlakas, kreek, pirn, sanglepp, vaher, sarapuu ning tamm leidsid oma koha Heidi kollektsioonis. Linna naastes võtsime linnas käigu ette - eesmärgiks külastada eskursiooni käigus Rahvusraamatukogu. 

Liinale oli tarvis leida hea, soe ja huvitav koht kus kord nädalas aega parajaks teha. Raamatukogu oli ideaalseks paigaks. Teades, et Liina ei lähe ilmaski sinna esimest korda omapäi, saigi asi koos ettevõetud. Kunagi gümnaasiumi ajal olin ise raamtukogus tihe kälaline, kõik õppimised ja kirjatükid sai just seal ära tehtud. Toonane raamatukogu oli minu ,mälestustes teistsugune kui see mis meid seekord ootas.  5 korruse kataloogide saal oli asendunud hubase interjööriga, kus olid arvutilauad, töökohad ja raamaturiiulid. Vanade aegade mälestuseks olid kataloogide riiulid vene keelse ja võõrkeelsete teoste jaoks. Kõikjal oli väga vaikne, inimesed ei rääkinud üldse ja meie sosin tundus nende seinte jaoks liiga valju. Ka raamatulehtede lehitsemine oli kuulda ja mõnelt poolt  tõsteti seepeale pahaseid pilke.

7korruse üldlugemissaalist leidis Liina "Oma Hobu" ajakirjad ...  ... 7 korruse saali jäime päris pikaks ajaks.  Suurimad raamatukogu elamused saime 8 korruselt, kus on filmi, muusika, teatri, ning kunsti ja kartograafia saalid, saime päeva parima vastuvõtu ning meeldejäävamad emotsioonid. 8 korrusel on võimalik vaadata videoid ning filme ning kuulata muusikat. Vastasaalis on kunsti ning disainiga seonduv. Liina arvas, et seal ta oma vaba aega veetma hakkabki.

Autovabapäeva raames sai sõidetud nii trammi, trolli kui ka bussiga. Ühestki linna suurüritusest me osa ei võtnud, sest jõudsime linna kahjuks liiga hilja.