Kevad pühad - pigem külmapühad

Kevad - kalendri järgi peaks ta juba 2 nädalat kohal olema, kuid aknast välja vaadates tundub, et oleme oma ajaarvamisega jaanuaris. 2 viimast esmaspäeva on olnud selline lumesadu - libedus ja allasadanud lumehulk on ikka märkimisväärne. Loodame seekord ilmateatele, mis lubab eelolevaks neljapäevaks juba 10 kraadi sooja... eks näis.

Munadega sel nädalavahetusel me ei möllanud - ei värvinud, ei keetnud, ei söönud... vot selline lugu siis. Liina ja Kaarel olid mõlemad Lätis. Kaarel sõitis HSiga juba neljapäeval ning Liina sõitis  koos Andrese, Liisu, Laura ja Rõõmudega Läti päevakutele.

Reedel tegin loodetavasti oma selle aasta viimase suusatiiru. Suusakilomeetreid on nüüd kokku 134.  Liina ja Liisu käisid koos ratsutamas. Päealelõunal vaatasime Liinaga ära filmi "Seltsimees Laps". Väga hea ajalootunnetusega film oli. Näha läbi lapse silmade kuidas kujutati ette pealesõjaaegset aega - oma hirmude ja muredega.

Laupäeval käisin ülespildistamas Kaie juures "beebipidu". Lambalapsi on sündinud juba ligi 20 tk. Kõik värsked emmed olid teaduslikult ära jagatud: kahe tallega uted olid eraldi, üksik talledega emmedest. Põhjus lihtne: suurema arvuslised perekonnapead peavad saama rohkem süüa. Nii lihtne ongi. Võtsin seekord ema ka kaasa. Vanaema polnud Kaie juures käinud juba mitu aastat.

Pühapäeval vahetasime Pärnus boilerit, mis ootamatult otsad andis. Boileri vahetamine käis kui imeväel - mis, kuidas ja kuhu ning uus boiler oligi kiirelt paigas hoolimata väikestest tagasilöökidest. 

Käisin elus esmaskordselt kaardistamise välitöödel. Rääma koolikaart vajas kõpitsemist - sain ka asjalik olla.

02.04.18 lund sajab muudkui juurde. Ilmavaatluspildid Piritalt.

HP-sport Teami sünnipäevajooks

Sünnipäevajooksule minek oli meie pere kindel plaan. Kaarel loobus isegi suusa-o koondise treeningkogunemisest Värskas, et jooksust osavõtta ja võit võtta. 

Meie pere oli seekord väga rohkearvuline, sest viimasel hetkel ühinesid ka Laura ja Andres. 

Teel Karile

Mõneti ootamatult sõitsime maale kahe ekipaaziga. Andres läks tüdrukutega ratsavõistlustele Ülearu ratsatallu. Liina võitis I (hüpped kõrgusel 70cm), II (hüpped kõrgusel 50cm), III koha (juhtimisbarkuur). Liis veel auhinnalistele kohtadele ei jõudnud - tuleb veel harjutada. Meie Kaarilga sõitsime otse maale, et sulgeda maja vesi ning korjata viimased pirnid. Enne, aga käisime autoga õppesõidul Vana-Narva maanteel oleva kontori parklas, kus Kaarel harjutas pöördeid ja tagurdamist ning roolikeeramise kunsti. Just, just nii Liina kui ka Kaarel astusid autokooli ning meie Andresega tegime ära sõidujuhendaja tunnistuse - nii, et nüüd oleme kogu kambaga õppesõidu lainel. Liina sõitis Leesil ja Kaarel timmis öiseid sõiduoskusi Leesi-Kuusalu teel.

Seekordsel jooksul oli Heiki jätnud võistlejatele vabad käed jooksugruppide valikul ja nii valis enamus I ja II grupi (10st). 10 grupis startisid kõige tugevamad - ehk eeldatavad võitjad. Andres startis koos Lauraga I grupis, Mina, Liina, Liis, Tõnis, Mihkel jt - meie startisime 2 minutit peale esimest gruppi. Kaarel startis viimases grupis (18 minutit peale esimesi startijaid).

Minu eesmärk  oli joosta 6 km (tegelikult 5,8km) umbes 48 minutiga, sest Heiki arvas, et ma peaks ikka targalt ja ettenägelikult tegutsema, et mitu korda Ananass võita. Tundub, nagu oleks Ananass mulle juba enne jooksu reserveeritud. 

No, aga see, et minu plaan 8 min/km vett läheb vedama selgus juba peale 0,5 km läbimist: olin oma grupi viimane ja osa esimest grupist oli juba kinni püütud. Tempo oli kiirem, kui plaanitu. Otsustasin, et tuleb nagu tuleb. Viimast välja panema ei lähe, kuid eespool olevaid jooksjaid oli ikka magus püüda. Liisu jooksis algul Liina ja Mihkliga, kuid nende tempo tundus talle liiast. Üritasin Liisut endaga kaasa meelitada, kuid rohkem kui 0,5 km ta minu ja Taavi tempos püsida ei suutnud. Taavi liitus minu jooksulustiga peale 1 km ja jooksis minuga kolmanda kilomeetrini. Ta oli saanud oinalt hommikul puksida ning põlv oli seetõttu rivist väljas. Kaiest möödusime teisel kilomeetril. 

Edasi hakkasin Mihklit püüdma. Mihkel ikka kiikas iga 100m takka taha, et kaugel ma olen. Kui talle tundus, et olen liiga lähedale jõudnud, siis ta jooksis, muidu kõndis. Mihkli jätsin selja taha peale joogipunkti, sest tema läks jooma, kuid mina mitte.  Järgmine eesjooksik oli Tõnis - temalegi ei meeldinud tõsiasi, et mina võiks temast mööduda. Muutkui kiikas üle õla. Tõnise jätsin Hämmelbergi väravas selja taha. Tõnis hüüdis mulle veel järele : " Sa oled trenni hakanud tegema ?" Järgmine sihtmärk oli punase jope ja kotiga tütarlaps, temagi kiikas üle õla, kuid mina teda kätte ei saanudki - enne jõudsime finishisse. Minu aeg 38:41, 6:42 min/km. Olin oma parimat aega ületanud üle 22 minutiga. Oleks ma jäänud oma esialgse plaani juurde oleksin Ananassist ilma jäänud sest Katriin jooksis ka oma ajast 12 minutit parema aja.

Kaarel finisheeris võitjana mõni minut peale mind. Liina oli paar minuti enne mind finisheerinud. Andrest, Liisut ja Laurat saime oodata pooltunnikest, sest lisaks Laura väikestele sammudele otsustasid nad ka lisakaare teha ja käia ära enne lõppu veel surnuaia juures, just seal sai Andres aru, et nad olid viimasest parempöördest mööda jalutanud. 

Õhtul jagati osalemismeeneid ja jooksuauhindu. 

Parim HP-Sport Teami tulemus vormistati Kadri ja Helise poolt Soomes MM l  kui saavutati juunioride arvestuses III koht.

Kaarel võitis jooksu, Liina oli naistest 5, mina 7 koha vääriline. Lisaks sain ka Ananassi omanikuks, kui parim tulemuse parandaja 2015 aastal.

Õhtu jätkus süümise ja fotode vaatamisega suurel ekraanil. Lastele näidati ka multifilmi.

Aitäh Teiele taas HP-Sport Teami pere! Olete endiselt tervad, arenemis- ja üllatamisvõimelised! Hurraa!!! 

Kohtumiseni 2016 aastal!! 

Oot, oot, aga järgmine nädal on ju Libahundi Jälg!?. Seal saame taas kokku. Ikka edasi :)

Nädalane väljakutse

Seekordse väljakutse koondnimetuseks on suure pere ema. Jah, tõesti,  eeloleval nädalal on mul 5 last: Kaarel (15), Grace (16), Liis (8), Laura (3) ja Kadri (16). 

Reede hakkas huvitavalt juba ilma tõttu: sadas maha esimene arvestatav lume kogus, mis teed ja tänavad libedaks muutis ja Tallinna linna ummikutega ummistas. Minu lubadus jõuda Lauara lasteaeda kella 17:30ks järgi ebaõnnestus. Grace tubli tüdruk seevastu haaras härjal sarvist ning  tõi ise Laura lasteaaiast ära. 

Laupäeva hommikul käisime Liisuga ratsutamas ja hiljem läksime Vilde parki päevakule koos Grace ja Majaga. Laura jäi koju vanaema hoolde, sest nina oli tal tatine ning neiu kurtis kõrva valu. 

Liis ei olnud nõus üksi rada läbima ja nii ma lonkisingi neiu sabas - et ta ikka ise õpiks ka. Grace ja Maja järgnesid meile, kuid 4 kp tehtud vale suunavaliku tõttu saime neilt eest ära.

Grace ja Maja saabusid meist 5 min hiljem, kuid kahjuks jäi neil tulemuseks taas DQ - nad ei pannud 10 kp tähela ja läksid otse 11sse ja tagasiminekuks olid nad liiga laisad. Kaarel õpetas taas Alexandrit - käisid pikema treeningu nimel ka korraks kaardist väljas.

Koju jõudes tõin Laura vanaema juurest ära ning otsustasin ta ära kraadida- tulemuseks oli 38,4 kraadine palavik. Õnneks oli neiu nõus õhtupoole natuke sööma (2 pudelit jogurtit). Saab näha mis toob öö

EMV lühirada Unikülas

Lühiraja EMV toimus 30 kraadises palavuses Tartu taga metsas Vooremäe kandis. Ala kuulub hetkel Eesti kaitsejõududele ning maastiku kasutatakse sõjaväe manöövrite ja laskeharjutuste tarbeks. Tsiviilisikute jaoks on metsa paigutatud hoitavad sildid - sõitsin autoga neist mööda, kuid teksti ei jõudnud lugeda. 

M14 esikolmik: Hando Allmann, Kaarel Vesilind, Alex Treier

EMV olid Kaarli ootused kõrged, kuid samas natuke ärevust tekitavad. Sel aastal on ta kõigil võistlustel jooksnud vanemas klassis, kuid EMVl jookseb oma klassi rada. Avalik info on konkurentide kohta ikka olemas, nagu: kes on olnud võitjad, mis on võitjate min/km jne. 

Kaarli eesmärk oli : võtta õige kaart (M14), võtta kõik punktid ja joosta täiega. Kaks esimest punkti said täidetud, kuid jõuvarude jagamine rajal ebaõnnestus - rada sai liiga kiiresti läbi. Kaarel võitis lühirajal M14 I koha!  Liina võistlus ebaõnnestus, küll oli ilm liiga kuum ja orienteerumisoskusest ja liikumiskiirusest jäi ka vajaka. 

Tulemused.

Järgmisel nädalal on Balti Meistrivõistlused Leedus. Kaarel on Eesti koondises M14 ja sõidab reedel Leetu. Liinal jäävad need ja ka järgmised Baltikad kindlasti vahele.

***

Pühapäeval käsime ratsutamas ja tegime maal murutõrjet - ehk käisime niitmistöid teostamas. Järgmisel nädalal alustame maal oma minipotipõllundusega.

****

Üks väike märkus veel: Liina saatis sel nädalavahetusel esimest korda elus tavapostiga kirju. Esmakordselt kirjutas ta ümbrikule aadresse. Postitamisega oli ka teema - ei julgenud ta neid kirju oranzi postkasti pista, viis aga otse Eesti Posti klienditeenindaja kätte. Nüüd tal uus mure: kas kirjad ikka kohale jõuavad ja kas adressaadid ikka postkasti vaatavad? Vaat kuhu me oleme jõudnud? Üles on kasvamas põlvkond, kes tavakirjadest ei tea "ööd ega mütsi". - koolis vist ka ei õpetata kirjade saatmist?

Eelmisel nädalavahetusel võisteldi peamurdmises – toimus matemaatika olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor.  Olümpiaadi piirkonnavooru olid kutsutud nii Liina kui ka Kaarel. Liinale olid olümpiaadi ülesanded parajad pähklid ning vabariiklikusse vooru ta ei saanud. Kaarlil läks paremini, kuid kirkaimate kohtade vääriliselt ei tulnud ka tal ülesanded välja. Tulemused.

Pühapäeval käis Kaarel Keilas suusa-od harjutamas ja mina sain samal ajal veeta toreda hommikupooliku oma õe Katrini juures. Leo mängis klaverit, kassikesed jooksid toa ringi,„lõukoerad“ olid saunas luku taga ning aknast avanes lumine vaade heinamaale. Milline idüll J Liina ja Liis olid otse loomulikult issiga ratsutamas.

Esmaspäeva õhtul jõudsime sel aastal esimest korda teatrisse. Rakvere teatri külalisetendus „8 naist“ etendus Vene Draamateatris. Linna minekuks kasutasime tasuta linnatransporti, meie õnneks olid bussijuhid heasüdamlikud ning meil õnnestus nr 5lt hüpata peatuses 1A – le, seetõttu jäi peatuses külmetamine meil olemata. Tänud Teile!

Lõpuks ometi - lumevaated

Nädalavahetusel hakkas lõpuks lund sadama ning saabus kaua oodatud külm. Lisaks looduslikule lumele on tööhoos ka lumekahurid - nädalake tööd ning kõik suusasõbrad saavad oma lemmikharrastusega tegelema hakata. Õnneks on Pirital looduslikku lund piisavalt, et lapsed saavad suusasõitudega algust teha.

Lapsevanemad saabusid lõpuks koju ning lapsehoid on selleks korraks läbi. Laupäeval sai käidud loomulikult ratsutamas ning õhtul üritasime osavõtta oma elu esimesest autoorienteerumisest, mis aga liigsuure huvi tõttu jäi meil proovimata. Polnud kohti. Lootsime hea õnne peale ja üritasime  startida reservkohal, kuid ebaõnnestunult. Kaarel smuugeldas end Olegi, Märteni, Reimo ja Kaarel Z võistkonda. Meie Liina ja Kadriga läksime hoopis Markuse sünnipäevale kuhu keskööks jõudsid ka autoorienteerujad. 

PS: kodus läks katki soojaveeboiler ja nädalakese peame hakkama saama sooja veeta. Lisaks hakkasid mingid torud lekkima, autol kärssas ära käsipidurimootor ning otsa lõppes ka tosool. Õnneks selle viimasega sain asjad korda. Loodan, et igasugu ajade katki minemisega on nüüd lõpp.

Kaarli sünnipäev

Palju õnne kallis Kaarel! 

Edu  koolis ning kiiret jalga metsas! 

Palju häid sõpru ja palju, palju kordaminekuid Sulle kõiges, mis ette võtad!

Sünnipäeva tort oli seekord selline...

Lisan postitusele ka mõned fotod, mis sai nädalavahetusel tehtud,

Ratsutamise
hullus levib...

Liina ja Laura Paunapõllul

Liisu treeningul

jõululapsed on juba heinamaal kepsutades maailma avastamas

Sise-o-ne nädalavahetus sekka ka ühtteist varasemast ajast

Tänavune sise-ode sari tuleb topelt võistlustega nädalavahetuseti. Esimeste võistluste paari toimumiskohtadeks olid Tallinna Spordihall ja Lasnamäe Vene Gümnaasium. Laupäeval oli meie pere esindatus päris suur: Liina, Kaarel, Liisu ja Andres.  Liina saavutas N18 klassis I koha ning A-finaalis saavutas kokkuvõttes III koha. Õnneks on tüdruk seljatanud MPde sarja. Eelmine aasta ei lõpetanud ta ühtki finaali tulemusega. Kaarel saavutas M18 II koha ja jäi jällegi finaali kohata. Liisu läbis raja ning korjas rajalt kõik õiged punktid ära.  

Tulemused,

Ise olin inventuuris, kus ma olen olnud juba novembri algusest saadik. Lõpp juba paistab ning loodan, et selle nädala lõpuks saame  laole ringi peale. 

Lasnamäe Vene Gümnaasiumis käisime ainult mina ja Kaarel - issi läks tüdrukutega ratsutama. Mul oli lisaks sportlikule huvile Koorti tn kooli minna, ka nostalgiline põhjus. Nimelt on too Lasnamäe osa ehk  II mikrorajoon minu lapsepõlve kodukandiks. Kunagi oli ka meie kodutänavaks Koorti tn, koolitee  13.keskkooli kulges Vene kooli vahetuslähedusest mööda, vanaema ja vanaisa juurde IIIsse mikrorajooni minnes läbisin gümnaasiumi territooriumi (täna oli koolimaja ümber aed tehtud ja läbikäik suletud) ja kui palju sõpru, tuttavaid ja klassi- ja koolikaaslasi tuli täna meelde kui majade vahelt läbi sõites kooli juurde tulime. Lasnamäe Vene Gümnaasiumisse sisse, aga sai kiigatud täna esimest korda. 

M14 edetabeli võitja

Jooks oli põnev, aga kaardi loogikale sain pihta alles peale II jooksu kui rahvale jagati finaali vaatamiseks kaardid laiali. Õnneks ma finaali ei pääsenud, kuigi peale I jooksu olin oma tulemusega finaaliuksele koputamas. II jooksu alguses, aga tegin oma tempot arvestades, tohutu suure vea, mis minu finaalipääsu võimaluse  - puhta ja kiire jooksu korral, ära nullis. Minu õnneks.

Kaarel sai täna III koha, Tomi ja Märten järel. Tulemused.

Peale sise-od oleksime pidanud minema tantsima, kuid meie väike tantsuseltskond vajus erinevatel põhjustel laiali: kes ei tahtnud, kes ei jõunud, kel oli vaja õppida, kes pidi referaati kirjutama. Nii, jäigi minemata ja mina üritan tantsimise asemel nüüd vähemalt blogipostitusega hakkama saada. 

Eelmisel nädalal sai käidud nii tantsimas kui ka EOLi autasustamisüritusel Vinnis, kuhu Kaarel  M14 edetabeli võitjana kutsutud oli.

Peale autasustamist vaatasime Mati Poomi ettekannet orienteerumise slogani - motto loomise kohta ja tema ettepanekut. Allolev slogan jäi ettekandest kõlama.

Mente et cursu

eesti keeles võiks see tähendada mõistuse ja (kiirusega, võistlusega, suunaga, jooksuga jne.)  

Minu arust täiesti sobilik orienteerumise jaoks.

Ilmast ka - november oli tavatult soe ja päikeseline. Hommikused temperatuurid olid 4-6 kraadi vahel. Vihma oli vähe. 30.nov sadas maha väike lume kirmetis, kuid lumeks seda nimetada ei saa, sest 1.detsembri pealelõunal oli kõik ära sulanud. Täna õhtuks lubab hullu tuult ja teede libedust. Narva pidavat olema lumes vt. artiklit siit. Eks näis, mis meil siin hommikul on. Oma auto ajasin igaksjuhuks garaazi ära, et ei peaks teda hommikul välja kaevama.

ps: tapeedi seina panekuga oleme jõudnud poole peale.

Uhked saavutused

Nädalavahetus oli logistilises mõttes päris segane: Kaarel soovis osaleda laupäeva hommikul SRD Kolmiksprindil Kodasoos, Liinale oli vaja reede õhtul asjad Paunapõllule viia, mina soovisin lamba tallekest Tammistul vaadata, veel oli vaja Liina laupäeva pealelõunal võtta Paunapõllult ja viia pühapäeva hommikul sinna tagasi. Veel soovisin jõuda Valgehobusemäele ratta-o MM vaatama ning laupäeva õhtune Muinastulede öö lõkke tegemine ootas samuti. Lisaks eelmainitule oli vaja Kaarlil olla pühapäeval kell 10 hommikul  viksi ning viisakana Reaalkooli aktusel. Kõik eelmainitud said tehtud, ainult Liina ratsavõistlus Vändras jäi minu poolt külastamata, aga seal käis õnneks issi.

Tõnis Ermi finishis püüdisn pildile ka Kuuse Lempsi, kes vast finisheerinut kaadrisse püüdmas oli.

Orienteerumine oli sel nädalal ikka uhkelt pildis ning sõnas. Nii palju häid tulemusi ühel nädalal -  lihtsalt SUPER! Ise jõudsin ka Tõnis Ermi tavaraja finishi ajaks kohale ja lisaks Tõnisele sain pilti ka legendaarse spordireporteri Lembitu Kuuse.

Kiired tervitused korraldajaile, pealtvaatajaile ja teistele tuttavatele ning  edasi tormasime Liinale järgi. Kahjuks ei õnnestunud Liinal Vändra võistlused  - Vipi hakkas isetsema ning hea tulemus jäi saavutamata. 

Muinastulede ööl olime Tammistu rannas. Meie lõkketule juurest paistis veel 7 lõket ning põhjataevas sähvisid välgunooled, mis taeva mere kohal valgeks lõid. Kõuemürinat kuulda polnud, järelikult oli äike kaugel Soomes. Birgittilt kuulsingi täna, et Helsinkis oli eile olnud hull äike. Heidi pere tuli ka meile külla ja võtsid lahkudes kaasa ka Kaarli, kes hommikul kooli läks.

  

Paunapõllu ratsavõistlusel täna saavutas Liina kõrgustel 50cm ja 80cm  esikoha.

Ratsavõistluse video: kõrgus 80cm.  

Kõrgusel 1 m läks Vipi lolliks.Videos on see kõik uuesti vaadatav. (Vipi kreiziness) kõrgus kuni 105cm .

Peale lõunal oli meil isetehtud kodune seikluspark -   Kaarel puhastas ära tänavapoolsed vihmaveerennid. Mina turvasin noormeest ülalt ja issi hoidis all poisil silma peal. Hiljem turnis noormees veel julgstusega rõdu äärel.

Non-Stop ratsalaager

Esmaspäeva hommikul suundusin Pahuverest Tartusse, et võtta peale väsinud reisilised ning suunduda nendega põhja. Liinal oli kiire-kiire, sest uus laager juba ootas. Natuke jäime hiljaks, kuid lõunasöögiks oli Liina ratsalaagris kohal kui viis kopikat. 

Kohe jagati laiali Tsehhist tellitud ning kaasa toodud maiustused ning kurikuulus Cofola (Tsehhi limonaad).

Ratsalaagri vallatused

Esmaspäevase sprindi tulemused.

Eile õhtul tehti tutvust öise orienteerumisega. Meie lastel olid kaasas väikesed "sea silmad", sest paremad lambid jäid kahjuks koju xdreami tarvis. Kuidas neil läks, ei tea, kuid metsast on nad tagasi. Pildi link.

Täna helistas Liina ja hüüdis, et tal on S.O.S. Nimelt olla ratsutamistreener saatnud kirja, kus oli kirjas ratsavõistluse toimumise aeg - 17/08/13. Teadagi on sel ajal EMV tavarajal. Nüüd, siis püüabki Liina kaugelt Tsehhist organiseerida ratsavõistluse uuele ajale, n: pühapäevaks 18/08ks. Eks näis, kas saab muuta või mitte.

Tori'la ja mesila ehk peaaegu ainult ...

suitsiku ettevalmistus

Jaanipäeval avaldas Liina soovi tutvuda mesiniku tööga ja minna vanaema Astridile appi mesitarusid vaatama. Esimene kokkulepitud aeg läks vett vedama - sadas vihma, kuid sel laupäeval oli ilm tarudesse minekuks 

riietumine valgesse

soodne. 

Mesilased teadupärast on varustatud nõelaga, seetõttu on vaja eelnevalt valida sobib rõivastus. Kaiel oli vanadest aegadest (enne allergia avastamist) alles valge mesinikukostüüm, mida ta oli nõus Liinale laenama. 

Vaisa valmistas ette suitsiku ning seiklus algas. Mina rindefotograafina neil sabas. Mõned pildid ja videod sain tehtud, kuid kell ajas mind takka ja olin sunnitud lahkuma, sest kodu vanaemale oli tarvis bussi vastu minna.

Liina oli mesilas mitu tundi. Koju saabus õnneliku ja rõõmsana. Tarudes oli olnud põnev - võeti mett, nii magasinidest kui ka alt tarust. Nõelata neiu ei saanud. Kurb on ainult see, et rohkem minna ei saa - Liina on nüüd 3 järgmist nädalat laagrites, ning kui ta naaseb on meevõtmine juba läbi. Veel pilte ning mõned videod (soovitan vaadata) on leitavad siit.

Ühete seika tahaks veel mainida, nimelt pole see mesilaste pidamine/turvamine mingi kerge töö. Kuu aega tagasi külastas naabrite mesitarusid karujõmm, ei aidanud ei elektrikarjused ega kõrgendatud aiad. Mõmmik, va kavalpea kasutas osavalt ära aia tagaasuvat kõrgemat kivimürakat ja maiustamine võis alata. Kahjuks polnud see esimene kord, kui oma hoolt ja vaeva tuleb metsaelanikega jagada. 

Karusid on meie kandis alati olnud. Umbes samal ajal nägi ka Taavi metsas elusuuruses 3 meetri pealt karu. Õnneks oli mõmmik sama ehmunud kui Taavi ja lasi kärmelt jalga.

Laupäeval käis Liina esimesel suurel üleeestilisel ratsutamise võistlusel Toris. Võistlus oli vahva ja tulemused head, kuid peale parkuuri harjutamise tuleb hakata harjutama hobuseid treilerisse minema ja maha tulema. Toris oli olnud ikka päris tsirkus, see treilerisse saamine, et koju tagasi saaks  hakata tulema. 

Kaarel käis taas golfi mängimas ning mina põetasin Liisut, kes jäi reede õhtul haigeks. 38 kraadine palavik murdis tüdruku voodisse. 

Tagasi reel

laudteega rannariba Kaberneemes 

Tervenen vaikselt. Neljapäeval ajasin end voodist välja, käisime ratsutamas ja Liina nõudmisel Kaberneeme päevakul (Kaarel oleks eelistanud muruniitmist). Liis jooksis nöörirajal N8NR 4 tulemuse. Liina ja Kaarel käisid lihtsalt treeningul, kumbki oli metsas oma eesmärkide ja treeningkavaga. Kahju, et ise ei saanud osaleda.  Haigus lihtsalt ei luba veel rapsida, isegi mere äärde minek võttis eile naha märjaks.



Liis nööriraja finishis



Neiu Liis, aga  tuleks kiiremas korras viia N12 "matkaõpperajale"(nii nagu sai Liina ja Kaarliga käidud), ta on nutikas tüdruk, kuid see nöör pärsib tema õppeprotsessi - nööri mööda minek on liiga ahvatlev/mugav valik. Kaarel isegi oleks läinud ise Liisuga, kuid põhiradade stardiasukoht oli päris kaugel ja nii tuli loobumine kergelt (Liis väga ei viitsinud ka).

Tean, et peaksin end ravima ja korralikult teki all tervenema, kuid mulle tundub, et toimekana tuleb tervis kuidagi kergemini kätte.



Täna käisime taas ratsutamas  - Kadri ja Liina rääkisid mulle augu pähe. Vastutasuna 30*2 km sõidu eest, kasseerin tüdrukutelt sisse auto sisepuhastuse. Tüdrukud olid nõus, peaasi et ratsutama viidaks. Meie Liisuga, aga veetsime aega metsas. Metsa alune oli valges õies - on pohlade õitsemise aeg. Kui nüüd soe kestab,  on sügisel oodata head pohlasaaki.

On pühapäev tore päev, tore päev, siis peab ratsutama minema

Libahunditamise järgselt tuleb ikka asjalik ka olla. Loomulikult oli Liinal tarvis minna ratsutama, läksimegi. Kaasa tulid ka Liis ja Kaarel. 

Liis jagas autos oma klassieskursiooni muljeid: otse ja omadega. Oli tore, 5km soomatka, vajusin põlvini sisse, 3 maja ja WC maja , 3 puud , söök, mängimine ja koju tagasi. Selge!? Rohkem ei infot ei jagatud. Peame leppima sellega.

Liina ratsutamise ajal kirjutasin üles libahundimuljed ning edasi sõitsime maale, kus istutasime maha kurgitaimed, rohisime maasikad ja peenramaa. Kaarel trimmerdas nõnda palju, et juuni algul ikka hoovi sisse pääseks.

2 imeilusat fotoülesvõtet hobustest.

Eestikad Kõrvemaal

Imelik tunne on kuidagi - Eestikad ja Kõrvemaal - nii lähedal, et sõitma peab hakkama alles poolest päevast ... Tavaliselt on start ikka varakult, täna, aga on aega ärgata, pannkooke teha, koristada jne, nagu polekski võistluspäeva, vaid vaba nädalavahetus. Kohalejõudmine - lupsti ja kohal.

Võistluskeskuse asukoht oli teada ja tuntud - maastik samuti aimatav. 

Liina finisheerimas

Lapsed startisid võistlejate rivi lõpus - poole nelja paiku. Kaarel saabus finishisse ootuspärasel ajal, minnes finisheerijate hulgas küll esimeseks, kuid meel oli teisel mõru - 2,5 min viga ei andnud talle rahu. Kartus ja mure osutusid õigustatuks. Siim jooksis vigadeta ning noppis Kaarli eest EM tiitli M14 klassis. Kolmas oli Villu. 

Liina, aga ei suutnud kaardiga hakkama saada ja talle, nii olulisel jooksul, koht viimaste hulgas. Oli teine kohe päris tujust ära oma tulemuse pärast. Kadri, kes tuli ka Eestikate maastiku proovima, ei suutnud leida esimest KP. Leides, aga kolmanda, loobus neiu tagasipöördumast. 

M14 Kaarel, Siim, Villu

Tüdrukud ootasid kärsitult autasustamist, sest peale võistlusi oli kokklepitud Paunapõllul ratsutamisetreening. Peale Kaarli autasustamist sõitsimegi läbi Kõrvemaa Narva mnt poole, nii ei teadnud me midagi kohalejõudnud kiirabist..

Rajal jäi tüdrukutel adrenaliinilaks saamata, kuid ratsutamas olid nende emotsioonid laes, sest kino oli küll ja rohkemgi veel.
Noor täkk avastas, just tüdrukute treeningu algul, et talle on antud imepärased võimed - koos ruunadega lammutasid hobused aia ning pistsid plagama märade poole, kelledega tüdrukud olid maastikule suundumas. Noor täkk soovis joonelt  Liina all olevat mära karata, Liina kukkus hobuse seljast maha. Esialgselt ei olnud tüdrukul viga midagi, kuid täna kurdab neiu sabakondivalulikkust, küllap sai põrutada. Pererahval ja tüdrukutel oli tükk tegemist, et ruunad ja täkk heinamaalt kokku korjata. Mis märast sai ? No too nooruke, ei saanud veel hakkama ja mära polnud ka väga valmis asjatamisega.

Kaarel teate vaatepunktis

Kaarel ei lasknud end shou'st heinamaal häirida, vaid harjutas usinasti platsi peale autosõitu. Ikka edaspidi ja tagurpidi, kanistrite vahele ja neist mööda. Poiss oli nii hakkamist täis, et soovis Tallinnas auto garaazi ajamist proovida - hetkel jäi see tegu veel sooritamata, sest emme ei julgenud lasta lapsel autoga eksperimenteerida.

Liina teatevahetuses

Teatevõistluse hommikul magasime sisse ja ärkasime alles peale kaheksat. SRD noorte võistkondi oli ülesantud mitmeid, kuid järjest langesid osalejad erinevate põhjuste tõttu rivist välja. Kes väänas jala, kel oli koolis palju õppida, kes oli enne starte haigeks jäänud jne. 

Tulemusi veel ei tea, kuid Kaarel lõpetas avavahetuse II ajaga. Võistkonna koht ? teadmata, sest Ksenja oli meie ära minnes veel metsast tulemata. Tüdrukute võistkonna esimene vahetus ebaõnnestus, seega said Liina ja Alina  käia metsas toredal treeningul. Koht ? hetkel on teadmata. poisid saavutasid 6 koha ja tüdrukud 5 koha.

Tulemused. Pildi link. teate tulemused
Õnnetusest, mis laupäeval asetleidis on raske kirjutada... veel raskem kirjutamata jätta. Kurb, väga kurb... Minu kaastunne

Lumine Eestimaa - Paunapõllul hobulas