Kaie juures Tammistu Lamba talgupäev

 Sain ka lõpuks end esimest korda nii kaugele ja osalesin Liina utsitusel Tammistu Lamba talgupäeval. Päevakorras oli väike külamatk ja koristustalgud Rubiniidus - meri on tormidega igasugu sodi randa visanud, seda koristamas käisimegi.Osalejaid just palju polnud - meie Liinaga ja pks noorpaar Pedaspea külast. Sodi saime mitu kotti, kuigi ausalt öeldes oli rand võrreldes varajasema ajaga ikka hulga puhtam. Peale väsitavat tööd anti süüa ja juua. Taavi tehtud rebitud liha porgandi ja salatiga onn ikka väga maitsev,Lisan siia mälestuseks väikese pildigalerii.

Puhkus jätkub täistuuridel - jaanipäeva aeg :)

Riiast naastes ei osanud ma küll arvata, et esmaspäeva veedame Haapsalus ja Matsalu kandis. Oli nagu oli, kuid logistiliste sekelduste tõttu olime ühe nädala jooksul juba teist korda Läänemaal. Eelmine nädal käisime korra ka Paliveres. Haapsalus sai käidud lossivaremetes ja patseeritud promenaadil. Haapsalu vanalinn on ikka nii armas.Tagasisõites külastasime Haeska linnuvaatlustorni. Tornist avaneb imeline veiste poolt hooldatud maastik - madalal rannaalal pilliroog puudub - lihtsalt suurepärane töö. 

Jaanilaupäeva hommikul pakkisime oma kodinad kokku ja olime taas ratastel, sedakorda, siis viis tee meid põhja poole - jaanipäevaks peab ikka maale Tammistu maile jõudma. Kuna poodi meie külas veel ei ole, siis toidukraami ostsime Kuusalust. Käisime läbi ka Tsitrest kalur Lauri juurest ja soetasime enda jaanilauale ka mõned värsked lestad. 

Maal algas koheselt võitlus rohurindega - selle ülesande sai Kaarel, meie Liinaga toimetasime kaladega ja Veljole jäi saun. 8 niidumasinat oli ka hoovi peal, kuid nemad nõgeseid ei taha, seega peab neist lahtisaamiseks iseenda ja abiliste peale lootma. 

Seekordsed lambad on läbi aegade kõige toredamad loomad, kes meie hoovis tänuväärset muruhooldust on teostanud. Ei nemad kartnud meid, ei jooksnud kui segased ummisjalu ei tea kuhu, kui juhtusid neile liiga lähedale sattuma, lahtistest ustest tuppa ei trüginud, jaanipäeva hommikul ei määginud, vaid lasid pererahval õndsalt oma une täis magada - ühesõnaga nemad vaikselt toimetasid oma tegemisi ja meie omi. Aegajalt tulid nad oma söögiringiga päris lähedale, näiteks: käisid ja vaatasid üle kuidas Liina õues lestakala puhastas. 

Kaarel ja Veljo käisid koos ka trenni tegemas - tegid poolsaarele 15 km tiiru peale ja samal ajal meie Liinaga olime köögitoimkonnas. Peale ujumist ja sauna, tegime koduse grilli, sest korraldus oli kõht täis süüa. Kuna enne grilli sai ka praelesta mekitud, siis grilli jaoks enam kõhus palju ruumi polnud. 

Koroona aastal on kõik natuke teistmoodi - ka jaanipäev. Küla jaanipäev ikka sai toimuma, sest osavõtjate arv on tavaliselt alla 100 ja avalik see meie küla pidu pole kunagi olnud. Samas tavaline ühissöömine, kus iga pere midagi ühisele lauale toob, jäi ära. Samas joogipoolist võis kaasa võtta nii enda kui sõbra tarbeks. Lõke süüdati täpselt kell 21 ja kuna meie jäime sutsu hiljaks, siis päris algus jäi nägemata, kuid kui lõke tuld hakkas võtma, olime kohal. 

Traditsiooniliselt  juba mõned aastad päälik kõnet ei pidanud ja mingisugust külapeo organiseeritust polnud - etteasted, sõnavõtud, mängud jms puudusid. Samas muusika mängis, kes soovis sai tantsusamme proovida, rahvas ajas juttu, võimalus oli mängida ka ping-pongi. Natuke igavaks on meie tore jaanipidu viimastel aastatel muutunud. 

Jaanipäeva hommikul putitasime putkat paika, mis aastatega on ära vajunud. Uksed hakkasid kenasti kinni käima. Peale lõunal suundusime Pärnusse tagasi, enne aga käisime verivärskes Leesi kohvikus. Õhtul sain esimest korda elus Pärnu rannas ujumas käia. Vesi oli 22 kraadi.

Merejärgsed kiired ajad

Puhkus on täies hoos ja suures osas planeeritud. Kui midagi teha ei ole, siis koristan kas maal või linnas. Igasugu kultuurikihti on, mida tahaks ära visata: 20 aastat seisnud asjad, mis kappides ja panipaikades ruumi võtavad, kuid ikka ei tohi ära visata, äkki läheb vaja. Mõned näited: kilekoti täis  halli vatti, 5-6 üleliigset patja, 2-4 üleliigset tekki, auguga veneaegne magamiskott, karbi täis vöid ja rihmasid, isa lipsud, karusnahksed mütsid, karakullkasukas, kastide viisi kasutamata riidereste, kasutatud padjapüüre jne. Kas keegi soovib? Ühesõnaga tegevusest puudust pole.

Planeeritud tegevustest ka: kuna oleme Pärnust natukeseks ärapagendatud, siis Pärnuta ei saa me sellegipoolest.  Neljapäeval käisime veel soetamas viimaseid riideid, mida reedel pidusse selga panna, lisaks käisime veel Rannametsas päevakul. Päeva lõpuks jõudsime ka Padisele Kalju-lavale Naisi köögis kuulama. Jõudsime esimese osa lõpuks alles kohale, sest Rannametsast oli Padisele ikka hulka maad ja aega minna.  Reedene päev oli pulmitamise päev. Veljo venna pulmapidu toimus Pärnus Valgerannas. Oli tore pidu, millest pikemalt siinkohal rääkima ei hakka. Pilte ei teinud ühtegi, kuid äkki kunagi mõne pildi ikka fotograafilt saab. Laupäeval käisime ja saatsime noorpaari pulmareisile - väike oleng oli veel jahil, enne kuuajast reisi Läänemerel.

Pärnust sõitsime hoopis läbi Paide ja Kõrvemaa, maale. Paides külastasime Paide ordulinnuse varemeid ja tegime ajarännaku. Ma polnud kunagi varem Paides käinud - ehk linnas jalutanud. Armas linnake. Pärast sõitsime läbi Kõrvemaa Kembale. Maale jõudes olime läbi kui Läti rahad nii väsitavast ööst kui pikast sõidupäevast.

Pühapäeval sai jälle koristatud ja vana "äkki läheb ikka vaja asju ära visatud", et prügiauto oleks ikka mida kaasa võtta. Tegin ära ehitusregistri jaoks olemasolevatest hoonetest fotod, Veljo niitis ära lammastest söömata jäänud naadi- ja nõgesetüükad. Kaarel läks öösel ära, et teha Kadri ja Helisega proovimatk enne 24 tunni rogaini võistlust.

Enne linnajõudmist jõudsime ka veel Veljo vennapoja sünnipäevale. Ja ongi esimene nädal puhkusest läbi....

Lahemaa karjakasvatajate seminar Tammistul

Võiks tekkida küsimus, et mis on meil pistmist karjakasvatusega ja kas meil tõesti pole midagi muud tarka oma ajaga ette võtta kui koolitada ennast milleski, millest meil mingit tolku pole.

Algselt oligi minek pigem, et Kaie perele toeks olla. Jah, on ju minulgi kunagi mingid lambad soetatud ja keskid äkki nende hulgast veel Kaie karjas jooksevad, kuid suures pildis ei ole ma mingi loomapidaja. Seminari kava oli kuulatav nii asjaosalistele kui muidu kuulajatele. Info, mida jagati oli väga huvitav ja kaasa mõtlema panev, ka neile kelle kokkupuude lambaga on ainult peolauas.

Sain täita ka ankeeti, mis kaardistas labakasvatajate huvisid. Küsimustikku täites ja koostajatelt aru pärides, kas ma üldse kvalifitseerun täitjaks, selgus huvitav tõsiasi, et kvalifitseerun ja veel sellise nurga alt, mille peale nad ise tulnudki polnud.

Neile väga meeldis mõte, mida meie pere rakendab oma 5-6 aastat juba, muruhooldus lammastega. Teiseks meeldis suurtele (500-1000 pealised karjad) lambakasvatajatel mõte, elu koos lambaga samal territooriumil - kellelgi neist ei olnud maja ümber, sellist idüllilist lambaaeda kui mul - piiratud koduaed, kust keegi plehku ei pane ja kus ei ole probleemi, et miskit ilusat (n: lilled, maasikad, marjapõõsad jne) äkki söögiks ära tarbitakse. Ehk selline nizzitoode oli teadjatele  heureka efektiga. Lisaks, nähes ja teades kui vähe ma maale jõuan, küsiti minu käest, 3 erineva inimese poolt, kas ma ei sooviks seda kinnistut müüa. Loomulikult oli vastus eitav. 

Seminar oli kahes osas - kuulatav ja käidav. Vahepalaks lõunaajal ühepajatoit rohke lambalihaga - kummardused Heidile suurepärase lõunasöögi eest. Aitäh Kaie ja Taavi üritust korraldamast ja meid ka kutsumast. Oli väga tore päev :)

Õhtul jõudsime veel kiiruga Andrese juurde Korsika reisi pildivaatamise õhtule.

Nädalavahetus Kaarli seltsis

vana värav

Jah, tõde on see, et lapsed on nii suured ja peaaegu oma elu peal, ja ma ise ka , mis seal salata, et selliseid ühiseid nädalalõppe vaat et ei olegi. Seevastu ühekaupa siiski annab veel miskit kompunnida. Sel nädalalõpul, siis Kaarliga. Käisime ka maal: vaatasime majapidamise üle, keerasime veed lahti, koristasime mõned oksad kokku ja tegime mõned kiired otsused majapidamise päästmiseks. Just, vana majapidamine vajab aegajalt natuke uuendust ja kõpitsemist. Minu kõpitsemised on pigem juba jõudnud tulekustutamise staadiumisse, et enam lihtsalt pole võimalik asju edasi lükata. Aiavärav vajab uuendamist, muidu kukub see kupatus üks hetk lihtsalt upakile ja lambukesed pääsevad ulale. Ettepanek sai tehtud Juminda Saekaatrile, eks näis mis pakkumine tehakse.

Kuurikatusega on lood sedasi, et seal ei aita vist enam tulekusutaminegi. Siit ka üleskutse neile kes seda tükki lugema juhtuvad: ehk on kellegil hea nõu varrukast võtta, kuidas võimalikult lihtsalt ja odavalt parandada, seda kuuri katust nii, et see uberik veel mõned aastad edukalt vastu peaks. Viimased 10 aastat oleme seda katust juppi pidi ajutiselt parandanud, kuid selle talvega on katus ikka parajaks sõelaks saanud. Uut ehitada pole praegu plaanis ja maha lammutada ei ole mõttekas - ma PEAN seda säilitama nii kaua kui võimalik. Katus on näha värava pildilt. Lootusrikkalt avatud ettepanekutele.

Veel lõikasime ühe noore õunapuu tagasi. Ahjaaa, meie hoovis on tiik ajanud üle kallaste ja "naabritest" usinad koprad on taas kraavi otsa tammi ehitanud. 21 sajandi "Tõde ja õigus" jätkub täie hooga. Aga augustikuisest hoogtööst oli nii palju kasu, et tiik on ilus veesilm, Aitäh tublidele: Liisule, Kaarlile ja Veljole. Kohe ilus vaadata.

talv murdis viimase mägimänni

 Kaie leidsime muidugi lambalaudast, kus saime pildile "vast koorunud" lambatallaed - olid teised juba 30 minutit maailma avastanud. 

Kaie juurest suundusime meesterahva rahvariiete rallile. Esimene kelle poole pöörduda oli muidugi Elina, kelle peres on kindlasti rahvariideid. Vajadus rahvariiete järele  või mõni muu vajadus, viib õnneks ikka inimesed taas kokku, kui vahepealsel ajal on võib-olla vähem kohtutud. Nii siis saigi väisatud Elina uut majapidamist, mille nad ehk eelmine aasta soetasid (võin eksida soetamise ajas).  Rahvariided saadud ja elamine üle vaadatud, ajalooarhiividesse lisan siia blogisse ainult 2 pilti , et oleks mida kunagi hiljem võrrelda.

Lõuna sõime Mia Via kohvikus. Aitäh Birgitt! Täna käis Kaarel taas Andresega golfi mängimas. Tema väike puhkeaeg sai tänasega läbi ja edasi läheb kõik jooksu tähe all. Järgmised 3 nädalavahetuset on ta Soome maal. Suure Reedega saab kool läbi. Tunde enam ei toimu, tuleb ainult ära teha eksamid positiivsetele tulemustele, sest ülikoolikoht ei sõltu tal enam eksamitulemustest. Ülikoolikoht on Kaarlil olemas.

Nädalavahetused ühekaupa

Veljo on taas maal ja mina rohkem lõunaosariikides liikvel. Aeg möödub tasapisi omasoodu, kuid miskit huvitavat ikka juhtus. Lõpuks ometigi sai kauaoodatu teoks - Veljo sai kätte  uue pulsikella. Kella kiibitseti ikka mõnda aega enne, kui ostuotsus lõpuks realiseerus. Kuid nüüd on see olemas ja põnevust on palju. Edu isejooksvakellaga, oleme uute rekordite ootel!

Pühapäeva hommikul võtsin suuna Pärnust tagasi Tallinna. Imeline kevad oli asendunud lumesajuga ja minu autopesu tulem sai Tall-Pärnu maanteel. Liina oli öösel jõudnud Andresega Riiast tagasi ja lootis veeta ühe pärastlõuna ema seltsis: näiteks käia maal lambaid vaatamas. Koju jõudes avanes mu silme ees "mängupõrgu". Mõlemad lapsed olid kodus ja mängisid köögilaua taga arvutimängu. Nii, palju siis ootusest. Siiski, siiski, sain nad arvutitest lahti ja nii me suuna maale võtsimegi. Kaarel läks Andresega golfitama - no palju õnne - õues sadas laia lund. Aga tahe oli suurem, kui väljas valitsevad ilmaolud. 

Maal oli lammastel beebipidu. Mitmed uted olid saanud kaksikute vanemateks ja 2 said kolmikutega maha. Kõik talled on elusad ja terved - sünnitusabi pole keegi vajanud ja kõik sünnid on ilusti jalgadel. 

Lammastele on valminud uus (uue elu)ruum, kus rotatsiooni korras, käib ümberpaigutus nagu karussellil.

Liina oli kogu nädala kodus ja käis usinasti tööl - kuidagi peab ju kopikas kukrusse kukkuma. Reede keskpäeval kimas teine läbi Pärnu Riiga tagasi. Pärnu peatus oli vajalik dokumentide vormistamiseks. Id-kaart ja pass vajasid uuendamist. Küsija suu peale ei lööda ja uued dokumendid saadetakse talle ilusti Riiga saatkonda ära. Tütarlaps ei saanud teiseks nädalavahetusks koju jääda, sest sõbranna Elis oli talle laupäeval Riiga külla tulemas.