HP Sport team sünnipäevajooks

 

Sünnipäevajooks oli seekord meie pere jaoks natuke teistsuguses võtmes kui varemalt. Mina ja Kaarel - me läksime kõndima - ja mina olin Kaarlile ankruks kaasas, et Kaarel liiga kiiresti ei kõnniks. Teel saime tuult ja vihma. Kaarel sai esmakordselt külastada joogipunkti. Terve tee ta arutles, rajaprofiili teemal. Varem ta polnud tähelegi pannud, et ka sellel väikesel lamedal 6 km ringil koguneb omajagu tõusumeetreid (sai neid vist koguni 30).

Just Kaarel jäi septembri keskel taas kopsupõletikku, miks ?,  seda peavad nüüd arstid selgitama, mis noormehel viga. Täna on poiss taas tervenemas. Nii palju kobe ta juba oli, et minuga see 6 km jalutusring ära teha. 1h ja 10 minutit oli meie aeg.

Liina käis niisamuti kõnniringil, kuid tema aeg oli 15 minutit parem. Veljo osales virtuaaljooksul Norramaal.

Sai veel käidud Kuusalus korterit pildistamas ja maal Helgi uusi "vägitöid" kaemas.

Spordipidu oli tore nagu alati. heiki oli ettevalmistanud jooksuraja, eeskava ja auhinnad. Hea seltskond oli veel peale kauba.

Tegevused Põhja-Eestis ja Kukerpillid

Jaanipäeva järgne paev oli sõidupäev. Otsustasime ikka sõita maale läbi Tallinna, kuigi mulle oleks meeldinud kulgeda läbi Paide ja Jäneda. Otsustavaks marsruudi valmisel sai asjaolu, et Heidile oli vaja viia järgmieks päevakukuks prismad ja tokid ja lipud ja jaamad. Pool autot oli o-tavaari täis. Heidi juures läks päris pikalt, sest Heidi vajas Veljo abi päevaku radade vormistamisel. Heidi pakkus meile kringlisaiavormi ja kohvi. Mina sain üle oikaaja vestelda kohe, kohe sõjaväkke mineva Mihkliga ja müne sõna sai vahetatud ka Märteniga. Edasi läksime kodunt läbi, võtsime kaasa mõned asjad ja suundusime maale, kus Kaarel ja  juba ootasid. Nemad olid jaanipäeval olnud maal, kuid laupäeva hommikul sõitsid nad ära: tüdrukud Tartusse ja Kaarel Rakverre laagrisse. Ega ta tervis hea veel pole, kuid jalutada juba saab.

Maal oli älle dzungel. Kaarel ja  olid midagi seal nüsinud, nii et hoovi sisse sai (Mihkel oli ka mingi aparaadiga üle käinud), kuid muruniiduki ja trimmerdamisetööd jäid suuresti meile. Veljo sai kõik muruniidukid (isegi need, mis pea 10 aastat niisama seisnud on) ja trimmerid tööle. Aitäh :) Saime hoovi päris ilusaks. Õhtul käisime Kaie juures ja mängisime uuel külaplatsil võrkpalli. Laupäev oli kontserdi päev. Leesi Poe tagahoovis mängisid rahvale rõõmuks Kukerpillid. Meie läksime jala ja tulime ka Jala tagasi, Rahvast oli umbes 500 ümber. Tantsiti ja lauldi, aeti juttu ja saadi kokku. Oli tore õhtupoolik. 

Pühapäeva hommikul sai natuke õunapuud saetud, et autoga paremini hoovi sisse pääseda. Mõned korrad sai ka ujumas käidud, kuigi meiepooolne vesi oli jahedapoolne, polnud sellest hullu midagi, sest ilm oli väga kuum ja jahutus kulus ära.

2 nädalat puhkust sai läbi. Esmaspäeval läksin taas tööle, et olla seal 5 päeva ja naasta taas puhkama. Kuumus ei anna veel järele. +30 kraadi lubati terveks järgmiseks nädalaks. ps: Helgi ei ole oma lubadust vallaametnikele pidanud ja tassib endiselt oma sodi meie aeda.

TAOK rogain Kilingi-Nõmmes ja HP-Sport teami sünnipäevajooks

TOAK rogainile tule sel aastal kindlasti minna, sest mulle naeratas loosiõnn ja sain võistkonnale tasutaosalemise. Veljo töögraafik näitas, et tema rogaini ajal merel ja taaskord ei saa ta rogainile tulla. Läksin Liinaga - ühised lihtsad, mitte eneseületust nõudvad eesmärgid. Suurepärane tiim minule! Pärnusse sõitsime juba reede õhtul, et hommikul saaks sutsuke kauem magada. Ilma prognoos oli suurepärane - päikeseline päev ja vihmatu. Liina arvas, et seoses minekuga Gruusia Libahundile, tuleb tal teha väheke trenni. Võtsime eesmärgiks ja ka rada sai nii planeeritud, et oleme 8h rajal. Olgu öeldud, et 4-5 tunni vahel hakkas mul tagumik valutama ja 6,5  tunnil ei olnud ma nõus võistluskeskusest mööduma, et võtta ka veel lõunapoolsemaid punkte. 

Võtsime suuna põhja, sealt edasi itta, et ülevalt kaarega alla tagasi tulla. 22-56 tulid kergelt, Edasi 27 - väike kaldumine paremale, kuid see pole märkimisväärne. Edasi 38-47-60-46. Siin saime aru, et jätame ära 61 ja 58. Võtsime 54 (see ainus kus kaldusime punktist ehk liiga vasakule, kuid üldiselt läbisime raja vigadeta) ja 28. Üle heinamaa minnes tundsin esimesi väsimusemärke, lubatud siht oli olematu ja väga raskesti läbitav. Mõte mis mind piinas oli, et saaks istuda - enne metsast väljumist sain korraks tagumiku maha kenal samblasel kraavipervel, kuid kaua ei lasknud Liina mul pausi pidada, sest ees ootas kraaviületus. Esimesel korral loobusime kraaviületusest, kuid saades aru, et palgid on meie parim võimalus, tulime tagasi. Ünneks oli samal ajal kraavi ülemas ka OK Westi liikemetega võistkond ja härrasmees aitas ka meid üle kraavi. vt videot. Oli lõbus :D. Hea on omada sõpru  - tuttavaid teistest klubidest. Aitäh teile! Edasi 55-62-39, 37, 36, 29, 35, 23 ja finish. Minu samm läks ikka nii lühikeseks, et Liina pidi mind mitu korda ootama.

Minu eesmärk oli läbida 25-30 km. See sai tehtud, sest  meie koguteekonna pikkuseks mõõtiss minu kell 30.33 km, saime 60 punkti ja olime rajal 6h ja 38 minutit. Finishi leidmisega oli meil probleeme, tegime suure kaare. Peale võistulst pakuti makarone hakklihaga, pirukat ja kohvi. Tulemuse link . 

Võistluskeskuses puhkehetkel sain kurva sõnumi Veljolt -Veljo vend Hannes olla läinud paadiga Sorku ja temaga pole terve ööpäev ühendust saadud. Sügav kaastunne Veljole ja teistele pereliikmetele. RIP Hannes.

Meie, aga lahkusime võistluskeskusest enne põhimasside finisheerimist. läksime Pärnusse, et käia pesus ja võtta asjad ning suunduda tagasi Tallinna. Tallinnas olid meid ootamas Kaarel, kes kõik olid Tallinnas seoses uue Rakett 69 võtetega. 

Sel aastal sai taas osaletud HP-Sport teami sünnipäevajooksul. Nii kurb, kui see ka pole, on sünnipäevajooksu ajal palju konkureerivaid tegemisi nagu inventuur või Ok Westi pikk rada. Läksime Liinaga, Kaarel läks Soome ja Tõnis ei olnud ka pärast pikka kauplemist tulema - tal vaja õppida. Enne jooksu sai käidud läbi ka maakodust, kus fikseerisime taas naabrinaise prügipildumise vägiteod, tõime ära müned tekid ja tegime tuvtust aias viibiva lambakarjaga. 

Jooks minu jaoks oli suur küsimärk. Septembri alguse vigastus, septembri lõpu arglikud trennid ja viimase nädala laiskus, ei ennustanud just kerget jooksu. Heikile ütlesin, et pane mind jooksugruppi, mis l'petab raja enne võitjat  ja minu ennustatav jooksuaeg võiks tulla 40 min kanti. Ennustus oli väga täpne 40:02,3 minutit. Naistest neljas, hurraa! Mind innustas Kadri, kes startis 1 min hiljem ja üsna raja alguses püüdis ta mu peaaegu kinni, kuid mitte päris. Omasin pidevalt 10 m edumaad. Lõpuks kaotas Kadri mulle  poole minutiga. Väidetavalt rikkus tema jooksu Juuli, kes tahtis minna siia ja sinna jne. Igaljuhul oma olematu vormi pealt edestasin Kadri ja see on minu jaoks juba saavutus.  Liina tegi jalutuskäigu. Õhtu möödus meeleolukalt, jagati shokolaadi ja tänukirju. Sai süüa, juua ja sõprade seltsis jutuvada aetud. Tänud Heiki, et jaksad sünnipäeva pidada. Teie juurde on alati nii hea tulla, olla oodatud, kuigi jooks on alati eneseületus :D

Puhkus lõppes Westi pika rajaga Rannametsas

Westi pikk rada toimus nagu ikka enamus kordadel HP-Sport teami Sünnipäeva jooksuga samal ajal. Nädalane puhkus kulmineerus Westi pikal rajaga. Võistlus toimus Rannametsas. Kogunesime 8ks parklasse. Meeskond sai ülesanded kätte ja kogu korralduse masinavärk  hakkas tööle. Meie saime oma ülesanded kätte juba varem, sest ihuhädade kergendamisekohad ehk WC-d oli tarvis Pärnust kaasa võtta. Paigaldasime WCd ja teeviidad teedele, parkalasse, võistluskeskusesse ning ohutusmärgid toimuva võistluse kohta Tallinn-Ikla maanteele, et rekkad ikka kiiruse mahavõtaksid enne võistlejate teeületusekohta.

Meie loomulikult olime ise ikka ka võistlustules. Ilm oli imeilus - päikseline ja tuulevaba. Rannametsas oli jooksmine ja käimine väga nauditav. Rajal ma vigu peaaegu et ei teinudki v.a minek viimasesse punkti, ei saagi aru miks ma seda mäge enne finishit vallutama pidin. Igaljuhul minu ponnistus metsas päädis lõpuks kohaga pjedestaalil. II koht N40 klassis. Auhinnaks Westi embleemiga mask. Kaarel valis selle endale ja kasutas Soomes võistlustel.

Võistlus õnnestus suurepäraselt, rahvas nautis ilma, võistlust, korraldust ja kaunist laupäeva. Peale laagri kokkukorjamist lõpetasime õhtu Sandri juures saunas. Sai heietatud võistluspäeva tegusid ja peetud plaane edaspidiseks.

Liina ja Kaarel olid samal ajal hoopis HP-Sport teami sünnipäevajooksul. Meie kahjuks, eelnevat kirjutist arvestades, sinna lihtsalt ei jõudnud - pole võimalik olla kahes kohas samaaegselt.

Kaarel pani taas jooksu kinni, uuendades rajarekordi 20:20le. Nüüd tal plaan, kuidas saada rajarekord enda nimelt ära ;) Liina loomulikult jalutas ja Märten sillutas teed järgmisel aastal Ananassi võitmiseks.

Pühapäeval saime jalad alla alles kümne paiku. Hommiku poole käisime jahisadamas jahti välja

tõstmas. Kraana muidugi tegi tõstetöö, kuid asjalisi paadi kinnitamiseks käppadele oli vaja rohkem. Mina olin muidugi ainult päevapiltniku rollis.

Järgnes töö- ja koolinädal, kelle kuida nädalavahetusel alustame taas inventuuriga. Raske sügisene tööaeg saab alguse, see eelnev puhkus oli, arvestades järgnevat, väga vajalik.

Augusti kuu keskpaiga toimetamised

 

Kuu keskpaik tervitas meid taas Liina sünnipäevaga. Lähimad sõbrad ja sugulased käisid külas koogil ja joogil. Ilm oli üllatavalt sügisene. Istusime õues joped seljas ja lõpuks kobisime tuppa ära. Õnneks vihma ei sadanud. 

Nädalavahetus jätkus meil Veljoga

Rannamängudel. Paar aastat tagasi sai ka käidud - tookord Kihnus olime asjapulgad ja korraldasime orienteerumise võistlust, seekord osalesime võistlustel. Mina võtsin osa ühest võistlusest, olin Audru osavalla ridades ja selle võistluse me ka võitsime.

Veljo osales mitmel jooksudistantsil ja korjas neilt kokku mitu auhinnalist kohta. Pidime osavõtma ka sopsu võistlusest, kuid kaared ja jooned olid nii kaugele veetud, et isegi proovivisetel ei saanud me palle korvi. Selle võistluse jätsime targu vahele, tundus liiga raske. 

Orienteerumisvõistlusest ka väheke: Sander oli rajameistriks. Kaart, maastik ja võistlusformaat ja mõte olid suurepärased - neile, kes orienteerumisega on varem kokkupuutunud. Vana retrokaart 15000 suurendusega 5000 le, oli igati väljakutsuv ülesanne. Mina sain raja tehtud ja suuri vigu ei teinud, aeg, see jäi rohkem jooksukiiruse , kui kaardilugemisoskuse puudulikkuse taha. Samas neile, kes metsas vähe käinud ja kaardilugemiseoskus vähene, neile oli rada ikka raske. Nii mõnigi läkss kogenud "turvamehega" metsa, et kuidagigi parematele konkurentsi pakkuda. Päeva kõige emotsionaalsemad võistlused toimusid rannas, kus peeti maha köievedu ja  paaridele huvitavad koostöövõistlused. 

Oli vahva päev, õhtu pidi kulmineeruma külaplatsil simmaniga, kuid vihma hakkas sadama ja tulime kodu ära.

Liina, aga oli hoopis maal Taavil abiks Leesi Küla kohvikutepäeval. Olid koos Taavi ja Juulaga külarahvale Leesi poe taga head ja paremat pakkumas. Ühtu lõpus toimus poe taga esimene kontseresinemine Uuurikate ja Kõrsikutega. Kokku oli kontserti kuulamas ligi 650 inimest. Ilm oli ilus ja pidu läks korda.

Rogain Valmieras ja pesurulli päästmisoperatsioon

Armas söögikoht Tikupoiss, kuid aega läks plaanitust kauem

Teel Tartusse väike vahepeatus Imaveres

Peale tööpäeva lõppu suundusime Kaarliga koos otse Jürist kohe Tartu poole. Plaan oli järgmine: mina Rõõmude juurde ja Kaarel oma koju. Laupäeva hommikul sõit Valmierasse rogainile ja õhtul Tartusse tagasi, Kaarel peale ja maale. Tegelikkuses olid väikesed plaanimuutused. Kaarel käis esimest korda Acrojoga trennis.

Valmiera Rogain on Rigasrogainingu üks osavõistlus. Veljoga sai käidud Riias rogainimas ja Margitiga läksime Valmiera kanti uudistama. Vesirõõmude nimi oli oma nime väärt: 2h saime päikest ja 2h vihma. Üldiselt läks meil orienteerumisega ilusti, kuid viimase 3 punktida, just siis kui aeg hakkas ka juba näpistama, tegime hulganisti vigu. Lõpuks jäime 45 sekundit hiljaks ja saime -1 punkti. Kokku: 20 km, 4h 45 sek, 73 punkti. Oli vahva päev.

Pühapäeval sõitsime maale pesurulli katkise katusega kuurist päästma. Mihkel ja Kaarel vedisid rulli kuurinurgast välja. Nüüd kuivab teine verandal. vähemalt vihma eest võiks see nüüd kaitstud olla. Mida sellega edasi teha ? Kas kellegil on soovitusi? 

Enne linna sõitu käisin ka Kaarliga Leesil kodukohvikus. Meiega liitus ka Kaie. Kaarel sõi huvitavat toortatraputru peekoni ja värskete köögiviljadega.

Liina käis samal ajal aga hoopis Elise juures  Läänemaal puhkamas. Loeti raamatuid, ehitati kivitorne ja sõideti ATV-ga.

XTsuverogain Kolga-Aablas

XT rogain ahvatles oma toimumiskohaga koheselt kui tuli teade, et suverogaini asukohaks on Kolga-Aabla. Vahepeal, aga voolas üsna palju vett merre ja maailm mõneti muutus tundmatuseni. Mingil hetkel lausa ununes, et Kolga-Aablas rogain toimuma saab. N: Juminda koroonarogainil osaledes polnud mul see meeles. Nädal enne toimumist kutsus Margit, et meis teeks kui läheks. Mul olid, aga plaanid kõik segapudrukapsas ja esialgu ütlesin, et mul ei mängi kuidagi välja, sest rogain pidi toimuma Koroonarogainiga samal maastikul ja sinna ei kutsunud mind miski. Kui never say never. Veljo läks äkitse merele  ära ja mina sain võitu oma vastumeelsusest maastiku osas. Viimasel päeval sai mind Margiti ja Maire naiskonda lisatud.

 Ilmad on olnud mitu nädalat juba enneolematult soojad. Võistluse ajaks lubati sumuti vahemerelisi temperatuure + 30 kraadi sooja. 4tunnise rogaini ajal oli vaja piisavalt juua ja minna rajale vähese riietusega. Sõitsime Liinaga mõni tund enne võistluse algust maale, et Liinale saaks sauna kütmine ära näidata jms. Liina tõi mind starti, tegi mõned pildid ja sõitis ise koju tagasi. Koju sain hiljem Margitiga.

Ettevalmistused stardiks läksid natuke lappama, sest Margit jõudis võistluskeskusesse napilt 20 minutit enne starti. Veel oli vaja üle kontrollida si pulgad, saada võistlusmaterjalid, kinnitada numbrid, teha fotod, riietuda jms. Raja planeerimiseks just palju aega ei jäänud, kuid kuna mul eesmärgid puudusid ja kodune kant oli teada, siis lasin lõunast tulnutel valida sobiva teekonna ja teha rajaplaneeringu.

  ülalt vasakule eesmärgiga jõuda üles  mere äärde, kus oli trobikonnas koos palju suure väärtusega punktikesi. Margit tõttas ees ja meie Mairega vaatasime kuidas järgi püsimisega hakkama saame. Kaardilugemine jäi ka Margiti hooleks. Margiti samm oli nii pikk ja tihe, et pidime   ikkagi aegajalt ka jooksusammud appi võtma, et mitte maha jääda :)

Kogu rogain kulges tempokalt, sattusin kohtadesse kuhu üldse ei soovinud sattuda, samas käisin ka radu mööda, kus sai kulgetud ka mõni nädal tagasi. Sihid olid endiselt olematud, kuid tormimurdu seekord kinni ei jäänud. Lõpp läks natuke kiireks, kuid probleemiteta lõpetasime ilusasti kontrollajas oma võistluse. Pean tõdema, et rogain Kolga-aablas oli minu kõige edukam rogain läbi aegada, vähemalt mul endal on selline tunne. Saime 130 punkti ja paljud võitkonnad, kes on tavaliselt minust ees pool, pidid leppima kehvema tulemusega.

Peale rogani sõitsime Sebakale ujuma - vesi oli tõeliselt soe ja värskendav. Edasi pesime end Liina poolt köetud saunas puhtaks ja suundusime Leesile kohvikussee. Sõime kõhud heast ja paremast täis ja nautisime suvist õhtupoolikut.  Udupeen kogukonnapood polnud veel avatud.

Margit sõitis koju ja meie suundusime tagasi Tammistule Kaie perega rogainimuljeid vahetama. Oli igati vahva päev ja ma olen nii rahul, et viimasel minutil otsustasin Margitiga rogainile minna. Aitäh, aitäh, Margit !!!