Koolinoorte MM esimesed päevad

Koolinoorte MM orienteerumises toimub sel aastal Itaalias, Sitsiilias, Palermo linnas. Sitsiiliasse sõitsime 1,5 päeva. Vahemaandumise tegime Türgi pealinnas Istanbulis, kus veetsime pea terve päeva. Reis sujus viperusteta kuni jõudsime Catania kohale, õnnelik maandumine toimus  läbi kolme suure jõnksatuse, mis pardalolijates ehmatusi tekitas. Hiljem saime teada, et oli olnud suur tuul, mis võis olla nende järskude õhukukkumiste põhjusteks. Edasi saime oodata oma pagasit, mis tööjõupuuduse, madalate palkade, laupäevase päeva või mõnel muul proosalisel põhjusel, kuidagi pagasilindile jõuda ei tahtnud. Õnnelikena lõpuks lennujaamast lahkudes ootas meid buss koos eesti keelse giidiga, kuid õnnetuseks ei töötanud meie bussis mikrofon ja nii jäigi Sitsiilia kohta käiv info ootama meie tagasisõitu.

3h teekond Cataniast Palermosse lõppes sellega, et algselt plaanitud hotelli asemel oli meid paigutatud vähe väiksemasse, kuid linnale lähemal asuvasse majutusasutusse. Hotell on vähe väsinud, kuid oleme selle vangerdusega rahul, sest meri on lähedal ja asustus samuti.

Esimesel päeval sõitsime 1 h 50 minutit üles mägedesse Ficazzi rahvusparki. Nii see, kui ka kõik ülejäänud bussisõidud on siin paras ooper. Esiteks sõidame turvakaalutustel ainult politseieskordi saatel. Kõik samas majutuses olevad bussid sõidavad igalepoole koos ja korraga. Mõttetuid ootamisi koguneb sedaviisi tunde, kuid midagi pole teha. Õnneks on ilm ilus ja saame nautida päikesevanne, mõned on neid juba üleliia tarbinud ja edaspidi on päikse käes riietes.   

Model oli meie Reaalkooli poiste jaoks esimeseks ristseks välismaisel roheliseks võõbatud okastaimedega kaetud alusmetsaga, tõusude rohkel kaardil. Kõik tulid metsast välja triibulistena, kuid õnnelikena. Käisin ka ise väikesel maastikuga tutvumise matkal. Algul ei aidanud peale kompassi miski punkte leida, hiljem suutsin juba kuidagi ses rohelises vähe paremini enda jaoks vajalikke pidepunkte pidi paika panna. Tegin meie koondise lastest ka mõned fotod. Päev venis väga pikaks, just nende turvanõuete, pikkade vahemaade, käänuliste teede tõttu. Kell kuus  pidi hakkama Palermo kesklinnas avamisparaad, mis algas tegelikult kell 7 õhtul. Kuid ega noored lasknud end ootamisest häirida, rahvusvaheline sõprus oli see, mis ooteaega kõvasti lühendas. Lehvitati lippe, lauldi laule, tantsiti, hüüti oma riigi nime, tehti pilte ja selfisid. Nalja kui palju. Kui tavaliselt läheb ooteag sellele, et paraadi järjekord paika panna, siis seekord hakkas paraad liikuma kuidagi äkki ja jooksu pealt. Oligi hea, jäi see mõttetu jalalt jalale tammumine ära. Paraad oli üliäge! Rahvast oli teede ääres palju, elati kaasa, tehti pilte, mõned linnakodanikud ühinesid vahepeal rongkäiguga. Olime rõõmsad ja rahul. Algul tundus, et tseremoonia tuleb lühike, kuid lõpp venis ikkagi ära. Küll oli lastes rõõmu kui lubati bussile joosta. Õhtusöögile jõudsime peale poolt kümmet õhtul ja sinnagi saime joosta, et mitte järjekorras pikalt passida. Olime esimeses bussis, mis hotelli jõudis nii, et saime teiste ees väikese eelise.

Esimene võistluspäev – tavarada. Hommikusöök siin on suur saiaralli. Olin kultuuripäevaks kaasavõtnud Muhu teraleiva, millele nüüd ise endatarbeks noa sisse lõime. Ei meie jaksa seda saia süüa ja Kaarel ei jõua niimoodi joosta ka.  Hommikul tõusime vara ja juba kell 8 alustasime sõitu maastikule. Stardid algasid kella 11st ja Kaarel startis kõige viimasena kell 14:41. Kogu selle aja oli vaja tal istuda garantiinialas – ühtegi tehnilist vidinat ei tohtunud sinna kaasa võtta. Nii mängitigi hoopis kaarte.

Starti oli 2 km 160 tõusumeetriga. Käisime korra Kadriga treeningumõttes stardis ka, kui enamus lapsi oli õigelajal garantiinist stardipoole ära saadetud. Maastik ja ülevalt avanevad vaated olid võrratud ja kevadine Sitsiilia on imeilus oma rohkete lillede ja lopsaka rohelusega metsas.

Järkjärgult hakkasid meie noored metsast saabuma. Hoidsin silma peal ka online tulemustel. Peale Johanna finishit vaatsin, et neiu läks võistlust juhtima. Hüüdsin Johanna on esimene. Johanna võitiski School W1 klassis. Super!!! Palju õnne sulle Johanna ja Kolla sulle ka. Suur töö on ära tehtud, siit tuleb ainult edasi minna!!

Loomulikult oodati ka Kaarli finishit, lõpuks ta tuli kriimuline kui sõjaskäinu. Tulemuseks kahjuks missed point ehk noormees oli metsas võtnud vale punkti. Meie Reaalkooli poisid olid tublid – kõik tulid metsast puhaste paberitega välja ja läbisid selle raske raja. Väga tublid. Edasi saime bussi, kuid siis ootasime bussis 1,5 h enne kui liikuma saime, sest kõik 7 bussi oli vaja ära komplekteerida.

Õhtul õpiti tantsusamme Kultuuripäeva ürituseks. Kõik karud pandi tantsima J.

Täna kommikupoole saame puhata, pealelõunal on Friendship teatejooks Palermo vanalinnas.  

Minu tehtud pildid on leitavad siit.

Koolinoorte MM Sitsiilias, Palermos

Järgmisel nädalal oleme Liina ja Kaarliga Koolinoorte MMil Itaalias, Palermo lähistel. Kaarel on ainus, kes võistlustulle läheb, mina ja Liina oleme Tallinna Reaalkooli saatetiimis, sest Reaalkool on esindatud lausa 2 võistkonnaga.

Lisainfot saab ürituse FB lehelt: 

https://www.facebook.com/ISFWSCorienteering/?fref=ts

Livetulemused peakid ka olema, järgnev on koopia korraldajate poolt saadetud meilist.

***

Live video of the competitions will be available via the official facebook page of the event.

Many updates like live scoring, results, bulletins pictures can pop up anytime on our social networks, so keep an eye close to the official links:

Facebook: https://www.facebook.com/ISFWSCorienteering/
Twitter: https://twitter.com/ISFsports
Instagram: https://www.instagram.com/isfsports/
Website: http://www.isfsports.org/wsc-orienteering

******

Pöidlad püsti!!

Pilt on korraldajate kodulehelt.

Peko Kevad piiriäärses Obinitsas

Peko kodulehelt. J. Teervalt

Peko kodulehelt. J. Teervalt

Liina oli minu taga!!!

Peko Kevad jääb meelde kindlasti osavõtjate rohkuse ja külma ilma poolest. Kui eelmisel nädalal Võrus oli kevad, siis Obinitsas oli peaaegu talv. Teisel päeval keeras ilm ikka kohe päris ära, veekogudele tekkis jääkirmetis ja maapind astumise all hakkas krudisema. Kui metsa vahel oli enamvähem, siis lagedatel väljadel puhus külm tuul luust ja lihast läbi. Mina läksin metsa soojapesu ja jopega, siis Kaarel jooksis lühikeste varrukatega nagu suvel. Eks ta seetõttu pidigi kiiresti jooksma, et sooja saada.

Tulemused 

Kaarel saavutas I koha. Meie Liinaga võistlesime mõlemad N21B klassis. Esimesel päeval läbisime mõned etapid metsas koos, lõpuks kaotasin ikkagi talle 10 minutiga. Teisel päeval oli mul peaaegu olematu motivatsioon metsas kiireimini kui kõnnitempol liikumiseks ja nii ma seal siis külmetasingi.

Kopratammi ületus

Külmetada saime ka Värska koolis ööbides, kuigi küte oli majas olemas, kuid spordisaali põrandast õhkus nii palju külma, et jahe oli ikkagi. Hirvemäel saime huvitava ja naljaka söögikogemuse võrra rikkamaks. Ootasime oma pannkooke 1,5 h, lõpuks ikkagi saime. Ei, me polnud pahased, sest aega meil oli. Hommikul saime sealsamas ka pühadehommikusöögi ning sõime putru, mis oli kui magus tainas õunte ja rosinatega. Huvitav ja söödav, kuid meie jaoks natuke harjumatu.

Karjalase Võrumaal

Avapauk orienteerumise hooajale anti Karjalaskevõistlusel Võrumail, nii nagu see juba aastaid tavaks on olnud. Seekordne võistlus oli väga osavõtjate rohke. Paljud tippkoondised olid Lõuna-Eestis laagerdamas ja nii sai üsna paljusid maailmakuulsusi oma silmaga näha. Näiteks Māja Almi ja Frederic Tranchandi (temaga sai lausa sama laua taga lõunasööki nauditud).

Karjalase toimus kaunis metsas, imeilusa ilmaga, kuigi tuul oli valivõitu. Meie perest läksid metsa kõik peale Marvini (tema etteaste toimus pühapäeval). Laura jooksis nöörirajal, mina naiste B rada. Andres ja Kaarel võtsid enda jaoks maksimumi. Kaarel oli taas esimene, meie oma tulemustega ei hiilanud. Nautisime ilma, rada ja metsas olekut. Peale võistlust käisime Rõuges Ööbikuorus Pesapuud ja vesioinast vaatamas. Lisaks kohtasime raha eest ka tigedaid jaanalinde.  Ööbisime seekord nutihotellis Georgi, mis asub Võru kesklinnas ja pühapäevase võistluskeskuse vahetusläheduses. Hommikusöögilauas nägime, kuidas korraldajad vaiade ja prismadega akna alt möödusid.

Pühapäeval oli kavas WRE sprindivõistlus, kus Kaarel tegi oma esimese WRE stardi. Stardinimekirjas oli 50+ põhiklassi meest, tulemuse sai 40+. Kaarel saavutas 36 koha. Ise ta rahule väga ei jäänud, kuid mingil määral sai pilt selgeks, vähemalt 2 minutit peaks edaspidi alustuseks kiiremini jooksma. 

Tulemused. Minule endale oma rada väga meeldis ja Võru linn niisamuti. Nii lahedad on need Eestimaa väikelinnad oma tagahoovide ja nurgatagustega, aiaaukude ja üle eelmise sajandi hoonetega, mis on suuremal ja vähemal määral korrastatud. Kaardi keskel olnud lasteaedade ja koolide  labürint meeldis eriti nagu sise-o juba. Marvin sai ka üle pika aja taas oma käe o-radadel valgeks. M18 5,1 km raja läbimiseks kulus tal aega 47:25. Tegelikult väga tubli. Ühe etapiaeg oli lausa   teine.

Oli väga tore perekondlik-sportlik nädalavahetus :)