Merimetsa päevak

Hommikusöögi autoriks oli täna esimest korda Kaarel. Valmistatud söögiks oli singi-juustu-värskesibula omlett. Algul soovis ta retsepti otsida, aga kiirema valmimisviisi kasuks otsustades juhendasin teda ise. Omletti valmistamisega sai ise hakkama: majandas ahjuga, pani lauale ja serveeris kuumalt taldrikutele. Väga maitsev oli. Aitäh Kaarel! Homme hommikul lubasin talle õpetada nisuhelbe putru keetma.

Kauaoodatud soe ilm jõudis lõppude lõpuks kohale. Välitermomeeter näitas lausa 9 soojakraadi. Egas midagi tuli minna õue kevadvetele teed tegema.

Kaarel kevadet aitamas ja keldrit lumeveest päästmas.

Pealelõunat ootas meid päevakule minek. Lund on küll endiselt palju, aga lubasin endale end ületada ja metsa minna. Valisin R5. Lund oli metsas oodatult palju, kuid nüüd oli lumi selline sõmer ja lumesupine, mis raskendas ka teedel liikumist. Rada oli lihtne, otustamisel sai otustavaks pigem liikumisviisi mugavus. Lumes sumpamisega endale metsa all otseteed rajada ei ole just minu eriala, kahjuks.

Imestama pani Stroomiranna promenaadil olev rahvarohkus. Inimesed olid hulgaliselt tulnud sooja kevadilma nautima. Oli lastega peresid, noori armunuid, keputajaid jaminu suureks üllatuseks nägin palju vanemaid paare käsikäes jalutamas või pargipingil istumas. Jalad said otseloomulikult märjaks juba raja alguses, seega ei tekitanud edaspidi lompidest plärtsa-plärtsa läbi käimine mulle mingeid probleeme. Imestus tekkis, aga promenaadil kevadilma nautlejatel kui ma uljalt läbi lombi sammusin, ei suutnud nad mõista miks ma lombis solberdan.

Pärast päevakut läksime otse sauna ja vihtlesime märjaks saanud jalgadesse soojuse sisse tagasi.

Juba neljapäeva poolest päevast hakkas mul sel nädalal nädalalõpp. Käisime Kaarliga hambaarstil ja edasi viis me tee kaubanduskeskusse shopingule. Jalanõud eriti kummikud on oodatult popiks läinud, nii ei pääsenud ka meie jalanõude poest mööda. Ei tea, kas mulle puges sisse Sexi ja linna staaride kingaostu maania sündroom, aga poes läks meil pikalt. Vaene müüja, aga tassis mulle kingi ja saapaid ette nagu sajajalgsele. Lõpuks lahkusin poest 5 uue paariga. Ühed kingad neist sai Liina. Loodan, et ei pea nüüd mõndaaega kingapoode külastama, kuigi jah, kummikud jäid meil ostmata. Eks näis ehk saame ilma nendeta ka hakkama.

Kuna ammu polnud ratsutamas käinud, siis reedene päev oli just paras selle vea parandamiseks.

Kaarel klõpsis hobustest pilte.

Milleks on head kummikud ? Aga loomulikult selleks, et käia nendega mööda suuri ja laiu porilompe.

Kaarlil on kevadveerandil kohustuslik ujumisõpetus. Esimeses ja teises klassis käis Kaarel kooli poolt organiseeritud ujumistrennis, seega on tal lootust teha eksam esimeses ujumistunnis ära. Viimane kord läks ujumisoskusi tal tarvis möödunud suvel, siis otsustasime enne kojuminekut läbi käia Kuusalu ujulast. On ju tarvis natuke seda ujumisoskust meeldetuletada enne tähtsat eksamisooritust. Mina ja Kaarel pole varem Kuusalu ujulas käinud, aga Liina on. Ujula on armas, hea ja funktsionaalse lahendusega ja eelkõige väga heade hindadega. 2 tundi ujumist ja kolme peale kokku maksin vaid 100kr. Peale väsitavat ujumist ostsin ujula fuajee kohvikust 3 hamburgerit ja jäätisekokteili. Lastel vedas!

Kanamunad versus hanemunad.

Täna saabus Liina laagrist koju. Seekordne suusalaager oli rohkem lõbu ja lustilaager. Oti spordiklubi kutsus Jaak Mae suusakoolipere ühisese treeninglaagrisse Kuramaale. Moodustati võistkonnad ja peeti edetabeleid igasugu mõõduvõtmiste üle. Liinal vedas loosiõnnega - tema sattus võitjate võistkonda.

Õhtul tulid meile külla ka teised laagerdajad: Westi klubilased saabusid Jõulumäe treeninglaagrist ja kindlameelsete orienteerujatena tuntud seltskond suundus osavõtma ka öisest Tarmaku päevakust Varsaallika kaardil. Kuna kõik ei ole oma fännitasemelt veel teatud oskusteni jõudnud, siis jäin koos väiksematega koju kooki tegema. Heidi, Märten ja Kaarel läksid öisesse lumisesse Pirita parki lumesumpamist harjutama.

Kodune pühapäev. Koristamised, söögitegemised jmt. Pealelõunal paigaldasime Eesti Posti linnupesakasti. Pesakasti tõi Kaarlile jõuluvana. Kõrgele puuotsa ronis Triin ja meie Andresega turvasime all. Pesakasti asukoha valikul lähtusime järgmistest eeldustest: nii umbes 3-4 m kõrgusele, pesakasti suu suunaga ida-kagu poole, ikka nii, et aknast hästi näha oleks jne. Kasside kaitseks eemaldasime mõned oksad, kuid tundub, et mingi võrgu moodi asjanduse peaks ka veel kaitseks leidma. Nüüd jääb oodata, et korteriturul ülepakkumisi pole. Kalendri kevad juba saabus, nüüd ootame kevadekuulutajaid tiivulisi elanikke vast avatud pesakasti.

.....

Ülla-ülla jälle sajab suurte räitsakatega laia-laia lund. Kevade saabumine looduses lükkub jälle edasi.

Tänane hommk algas varakult: neiu Liina oli tarvis viia Velodroomile, kust kell 8 pidi startima buss Valgehobusemäele ETV-Swedpanki Visu noortekarikasarja viimasele etappile. Oi, kuidas ei tahtnud ma ärgata...
Samas tagantjärele on mul heameel, et päev nii varakult algas - päris palju sai tehtud. Kohe peale Liina äraviimist läksime emaga poodi ja turule. Sikupilli kaubanduskeskus on vist ainus (vähemalt mina teisi ei tea) , mis avatakse hommikul kell 8. Arvasin, et poes on vähem rahvast, aga kus sa sellega. Me jõudsime poe juurde kuskil kell: 8:10 ja juba oli parklas inimesi, kes täis toidukotte pagaasnikusse laadisid. Ka poesaalis oli rahvast, muidugi mitte nii palju kui õhtu kella viie-kuue paiku Selveris, kuid ikkagi oodatult rohkem. Peale mõnigaid ostusid viis meie teekond Keskturule. Mulle meeldib käia seal vahetevahel liha ostamas ja n.ö eskursioonil. Seekord oli meil tarvis lehmasaba lihpiruka jaoks ja süldi jaoks üht väikest kooti ja jalga. Eestlaste tagasihoidlikus turult on kadunud, ei lastud mul seal eskurseerida ühti. Kukuti kohe oma kaupa pakkuma ja minul oli raske ei öelda. Nii saigi koot ja jalg esimeselt müüjalt ostetud. Edasi minnes tuli EI ütlemine mul paremini välja, aga eskursiooni mõnu oli kuidagi kadunud. Tundsin, et teen neile liiga kellelt ostmata jätan. Minu ostudest sai rõõmu neli erinevat müügikohta. Jõudu neile tublidele Eesti inimestele!

TTÜ Spordihoone tagused majad ja lund täis autotee, mis on vist talve algusest lükkamata.

Pildimaterjali Tarmaku päevaku Rahumäe etapilt.

Pealelõunat läksime Tarmaku päevakule. Kaarel tahtis joosta. Mina vana laiskvorst, aga loobusin, sest eelmise nädala lumesumpamise õudused olid liigvärskelt meeles. Otsustasin hoopis pilte eneseületajatest klõpsida ja neid oli palju.

Rohkem pilte leiate albumist:

Hp-Sport tiimi esindaja Heiki, uusi formaate õppimas Xdreami tarvis.

Terve töönädala mõõtsin visuaalselt lumehunnikute sulamistempot. Hommikused mõõtmised näitasid tihti kasvufaasi, õhtused kui temperatuur plusspoolel, siis kahanemisfaasi. Lumehunnikud on igaljuhul madalamad, kui nädal tagasi, kas see on tingitud sulamisest või on sadanud vihm nad kokkuvajutanud, kes seda teab?

Kolmapäeval käis Kaie meil koos Mihkli ja Tõnisega. Meie lastel olid veerandihinded juba välja pandud, Mihklil aga olid veel panemata ja Kaie kiirustas koju Mihkliga õppima.

Täna pidi olema see päev kus Kaarlil kips pidi maha võetama. Kahjuks andis pöial veel tunda ja paistetus polnud täielikult taandunud, seega jättis arst veel nädalaks Kaarlile kipsi peale. Õnneks lubati tal vahetevahel kips ise maha võtta mõneks tunniks. Kaarel on nii tüdinenud.

Reedel võtsid mõlemad lapsed osa ülemaailmsest matemaatika võistlusest Känguru. Tulemusi veel pole: Kaarlil ikka mõned valed vastused olid, Liinaga ei saanud pikalt sel teemal vesteldud, kuna ta pakkis terve õhtu oma laagrisse mineku asju.

Sise-o etapp Lasnamäel

Õhtul lubasin lastele, et homme hommikul saate kaua magada. Kell pool kümme ülestõustes tõdesin, ülla-ülla lapsed alles magavad. Õnneks Lasnamäele sõiduks meil palju aega ei kulu. Sõime, jõime ja jõudsime õigeks ajaks ilusti Lasnamäe spordihalli. Meie Liinaga läksime stardialasse, Kaarel jäi tribüünile fotograafiks. Ei tahtnud ta etepist oma kipskäega osavõtta.

Tänased rajad olid lühikesed, ülilihtsad ja jooksukad. Jooksukad mulle ei sobi, ei jõua mina noorte ja osavatega koos spurtida.

Lisaks tegin veel mõlemas jooksus 2 imepisikest viga, mis kindalsti lõpuajale lisasid paarkümmend sekundit. Oma kohta veel ei tea, aga tõenäoliselt olen N21 klassis viimane, kui läks paremini, siis eelviimane. Häbi, häbi! Olen endale ikka eesmärgiks seadnud: mitte viimaseks jääda.

Päevak Hiiu-Janseni kaardil jm tegemised

Vabanädalavahetus viib meid tavaliselt laupäeviti ikka Kaili juurde ratsutama. Nii seegi kord. Kaarel läks juba reedel Karl-Ingmari juurde maale. Leppisime kokku, et tulen talle Liina ratsutamistunni ajal järele. Poistel oli maal hiiglama tore. Kaarli kipsis käsi ei taksitanud tal talverõõme nautida. Hoovis oli kelgumägi, kus igasugu hüpekad jm põnevad atraktsioonid. Karl-Ingmar oli nii proff et sõitis lausa püsti seistes Salvokaga mäest alla. Kas ka Kaarel selliseid kunsttükke tegi ma õnneks ei tea?

Liina ratsatund möödus seekord 1.5 tunnisel metsasõidul. Koormat kandis Ellu.

Peale ratsatundi kiirustasime koju, et vahetada riided ja minna päevakule. Oli ju tarvis oma nahaga ära tunda Winter Xdream. Formaadiks oli koridor-o, aga kuna ma kohe üldse ei tahtud väga lumes sumbata, siis otsustasin võtta R5. Kahjuks olid kõik kaardid otsas. Otsustasin oodata ehk keegi lõpetajatest loovutab mulle oma kaardi. Mõni minut ühel jalal teisele kõikumist ja tuligi Elina, kes oli lahkelt nõus oma kaardist loobuma. Tema jaoks oli winteri värk liiast. Oleks ma seda teadnud, mis mind metsas ootab poleks ma Elina käest kaarti küsinud. Esimesse punkti sai mindud mööda teid. Polnud hullu. Teise punkti minnes otsustasin kasutada juba sissetallatud lumeauke - väga vale otsus. Vajusin pea kannikateni lumme, lisaks oli vaja ületada aed. JUBE! Ei ma siunasin end teevalikul. Püksid ja jalad olid põlvedeni märjad. Teine punkt oli Ok. Lume jamaga punkti ümbruses olin juba arvestanud. Kolmandaga valisin vale sissetallatud raja. Oleks läinud natuke rohkem ringi oleksin punkti mugavamalt kätte saanud.

Teeolud 3 -sse punkti minnes. Vale otsus...

Teeolud 3 ndast punktist tulles. Nagu pildilt näha, hoopis paremad.

Neljandasse minnes kaesin nõmmekate elu-olu. Vaatasin maju, kitsaid tänavaid ja lumehunnikuid. Mõtisklesin, kuhu on nad lume pannud? Kas tõesti on neil lund tänavatelt ära veetud? Vähe tõenäoline, kuid siiski oli neil lund seal vähem kui meie kandis. Neljas punkt oli PARIM punkt rajal. Punkti ümbrus oli ilusasti lumelabidaga lumest ära puhastatud. Ei mingeid vaalusid ega kannikateni lund. Lihtsalt super! Viiendasse punkti olid teeaugud sisse tallatud. Kuuendasse tuli ronida üle suure, suure lumehunniku enne kui sai astutud oksarisuga ääristatud auguteele. Seitsmendasse minnes sain kommentaariks, tubli, tubli lähed õigesti! Ka kaheksanda jaoks sain õpetussõnad kaasa - värske lumehunniku info otse rajalt.Tänud. Hea, et rada otsa sai. Mulle ikka üldse ei meeldi nii sügavas lumes sumbata. Peale päevakut sai kohe mindud kodus kuuma sauna. Aitäh ema!

Minu "suurepärane" ennastületav tulemus.

Terve see nädal siiani on möödunud suures kevade ootuses. Päeval päike ikka natuke lund sulatab, asfalt juba kohati paistab. Maja esine on igastahes juba puhtaks sulanud. Täna õues käies tundisin tuulel juba kevadist pehmust.

Täna toimus Liinal Pirita ja Lasnamäe koolide vaheline suusateatevõistlus Pirita Velodroomil.

Esindatud oli 3 kooli: PMG, Lasnamäe Üldgümnaasium ja Kuristiku kool.

Ettearvatult võitis nii tüdrukute kui posiste arvestuses PMG. Miks? Poiste võistkond koosnes eranditult Jaak Mae Suusakooli õpilastest, tüdrukte võistkonnas oli ainult Liina suusakoolis käiv laps. Teised tüdrukud PMG-s oskasid ka väga hästi suusatada, võrreldes eelmise aasta kooseisuga. Lasnamäe koolide õpilased olid tublid et üldse võistkonnad välja panid ja lastega osalesid.

Kuid nii mõnigi Lasnamäe kool ei tulnud üldse välja, kahjuks. Ehk järgmine aasta on osavõtvaid koole rohkem ja laste suusaharjumused ja oskused üleüldiselt paremad.

Täna õhtul on esimene Tarmaku öine päevak, kuhu me jällegi ei lähe. Õismäe ringi kvartalisisesed kõnniteed on kindlasti väga libedad arvestades tänast sooja ilma. Ei taha riskida, et Kaarel oma kipsis käega seal libeduse ja pimedusega võitlema peab.

Pildialbumi vaatamiseks kiika siia.

Täna sai telekast suuskamist vaadatud ja tegeletud koristustöödega. Ma ei armasta koristamist, aga veel hullem oli end sundida õue lund rookima minema. Ära sai visatud igasugu mõtetut kola: kingakarpe, vanu riideid, ajalehti, purke ja pudelid. Nüüd on jälle ruumi uue kogutava kola jaoks :).

Andres pani täna Liisule esimest korda suusad alla.

Fotograaf ja videomeister Kaarel tegi fotosüüdistusi ja filmimeenutusi

Laupäeval käis Liina Paunapõllul ratsutamas ja meie Kaarliga üritasime teha R-õppe kodutööd puudest ja käbidest. Koduülesande eesmärk oli lapsed koos vanematega metsa saada ja seal okaspuude, nende käbide ja sammalde ja samblike kohta loodusvaatlust teha. Metsa saamine oli üks rist ja viletsus. Metsateede otsadesse oli trakats hirmsuured ja sügavad lumevaalud lükanud, millede ületamine oli vaevaline. Kaarlit kerget poissi külmunud vaalud kandsid, mina aga vajusin mitu korda kannikateni lumme. Puu otsas kasvavad käbid ning samblad ja samblikud sai nähtud ja tehtud, kuid puualune tegevus: kes on käbi söönud ja peitnud jäi tegemata, sest puude all me ühtegi käbi ei näinud. Kõik olid ilusasti lume all peidus. Vedas! Peale inimese jälgede kohtasime veel metskitse, jänese ja arvatavasti ka ühe koera jälgi.

Kuna saime juba lumes piisavalt sumbata, ei suutnud me endid kuidagi motiveerida päevakule minema. Oodata oli ju sealgi põlvini lumes sumpamist. Kätemeri puudus ja jäigi minemata. Pärast kuulsin, et oli ikka hull olnud küll.

"Briljantkäsi"

Päeva jooksul jõudis Tallinna randa Soomest jääväli. Tallinna laht on kuni silmapiirini jääd täis. Harjumatu, sest pea kogu talve on meri lahti olnud.
Pealkiri on intrigeeriv, küll saate teada miks, aga kunagi hiljem....

Sula sai läbi, aga õudus katusel ripub endiselt väikese osaga katusel edasi. Juba on uus laar lund sinna sadanud. Tegelikult on tekkinud tülpmus ja salajane ootus, et see maha sadav lumi sulab kohe, kohe ära. Käsi ei haara enam labidat, on mingi loll lootus, et kevad kohe homme tuleb ja see tobe uus maha sadanud lumi sulab ära. Narr jutt, eksju. Nädal aega tagasi nägi hoov ilus ja puhastatud välja. Täna loodan sula peale ja lumi on koristamata. Ei jaksa enam, kuigi suuretõenäosusega homsel vabal päeval, lähen kevadele labidaga appi.

Pilt Mammaste karikalt hetke enne finishit

Kaarlil oli täna koolispordipäev suusatamises. Õnneks toimus võistlus Pirital Velodroomil - ei olnud vaja kaugele minna ja suuski kuhugi tassida. Kaarel saavutas 3. klasside arvestuses esimese koha. Tubli poiss!

Katus on pea jää vaba ja suurem hirm ja oht selleks korraks läbi. Loodan, et lumepilvedel on selleks aastaks jaks otsas ja rohkem mitmepäevaseid lumesadusid ei tule.

Mida puhkusest meenutada? Märksõnadeks oleksid lumerookimine ja sõidud Lõuna-Eestisse võistlustele. Ongi vist kõik. Puhata sooviks tegelikult veel, aga küll suvel jõuab..

Jääõudus katuselt - väga teravate äärtega raudraske kolakas

Pildi meenutused enne suurt sula või enne uusi lumesadusid, kes seda küll oskaks ennustada?

Naabrite lumehunniku lumeonn