Kauaoodatud soe ilm jõudis lõppude lõpuks kohale. Välitermomeeter näitas lausa 9 soojakraadi. Egas midagi tuli minna õue kevadvetele teed tegema.
Kaarel kevadet aitamas ja keldrit lumeveest päästmas.
Pealelõunat ootas meid päevakule minek. Lund on küll endiselt palju, aga lubasin endale end ületada ja metsa minna. Valisin R5. Lund oli metsas oodatult palju, kuid nüüd oli lumi selline sõmer ja lumesupine, mis raskendas ka teedel liikumist. Rada oli lihtne, otustamisel sai otustavaks pigem liikumisviisi mugavus. Lumes sumpamisega endale metsa all otseteed rajada ei ole just minu eriala, kahjuks.
Imestama pani Stroomiranna promenaadil olev rahvarohkus. Inimesed olid hulgaliselt tulnud sooja kevadilma nautima. Oli lastega peresid, noori armunuid, keputajaid jaminu suureks üllatuseks nägin palju vanemaid paare käsikäes jalutamas või pargipingil istumas. Jalad said otseloomulikult märjaks juba raja alguses, seega ei tekitanud edaspidi lompidest plärtsa-plärtsa läbi käimine mulle mingeid probleeme. Imestus tekkis, aga promenaadil kevadilma nautlejatel kui ma uljalt läbi lombi sammusin, ei suutnud nad mõista miks ma lombis solberdan.
Pärast päevakut läksime otse sauna ja vihtlesime märjaks saanud jalgadesse soojuse sisse tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar