.. just Liina sai endale koroona koos omikroni tüvega ja kõik kokkulepitud pidud jäid ära. Nii Kaie juures olemine, kui ka vanaema juures. Õnneks läks Liinal haigusega kergelt: ise ta väga haige polnud ja keegi teine haigeks ei jäänud. Hea, et vanaemale läbi seinte ja koridori see paha haigus külge ei hakanud.
Kuid jõulud said ikka peetud: meie Veljoga tegime oma väikese jõuluõhtu koos Hardi ja Hannaga. Järggmisel päeval asutusid meilt läbi Kaarel koos ja tema isaga. Kaarel käis 23.12 ka Andrese juures Sõjakoolis. Ehk pidusid sai peetud, kuid oli teine natuke hakitud. Uue aasta pidustusteks oli Liina õnneks terve ja sai oma korraldatud suurejoonelise aastavahetuse olengu Sõjakoolis ära peetud.
Vana aastaõhtu hommikul käisime meie Veljoga suusaorienteerumist Holstres proovimas. Mina olen ikka mõned korrad seda varemgi proovinud, kuid Veljole oli see esmaskordne. Holstre sai valituks seetõttu, et sinna oli sissetehtud harjutamiseks suusa-o rada koos punktidega.
Olin aasta lõpus Pärnumaal, sai palju suusatud ja külas käidud ja külasid vastu võetud.
Uue aasta võtsime vastu koos Anne-Ly ja Indrekuga, Margiti ja Sandri juures. Seekord sai uusaasta tervitused edasi antud ja klaasid kokku löödud otse saunast tulles ja peale saluuti sai sauna tagasi mindud.
on talveseiklusteaeg. Sander on juba mitu nädalat igasugu pildikesi jõuluseikluse kohta sotsiaalmeedias avaldanud ikka põnevuse tekitamiseks. Võtsime siis retke ette: asukoht Valgeranna, seikluse pikkus 14 km. Teades Sandri arvutuste arvestust, siis karta oli, et 14 km, me ei pääse.
Alustasime hommikul juba vara valges (sutsu peale 10, aga ega enne valgeks ju ka ei lähe :D), et jõuaks tagasi enne pimedat. Rada oli seikluslik nagu ikka, oli kaotatud teid, oli otse minekuid, vaja läks kompassi ja muidu pidid oma head nina, et kp sildikest hoonest leida. Kaasa sai võetud sooja teed ja võileivad, et pikal rännakul nälga ei jääks. Oli tore matk: kokku tuli kilometraaziks 20 km ja aega kulus 5h 19 min. Vigu ja jooksusamme ei teinud. Udupeent märkideskeemi Lõvikülas ei läbinud - tuvastasime punkti asukoha ja suundusime ilma parem-vasak pööreteta otse punkti. Samuti tegime jooneraja pooleks. Poldriülene pikk etapp oli liiast, hea et tuult polnud, muidu oleks selle etapi läbimine ikka väga kehva olnud. Kingituse kanister oli super. Peale raja läbimist käisime ja võtsime oma ja jätsime järgmistele ka midagi huvitavat.
Esimene vaba laupäev üle mitme aja ja meie Liinaga kasutasime selle ära uisutamiseks. Üle Eesti sadas lund kui Lääne-Eesti oli lumevabam. Võtsime suuna Haapsalu kanti. Enne mereleminekut käisime kohvikus ja tegime plaane. Proovisime ka Haapsalust jääle saada, kuid soobivat kohta leidmata, jätsime mineku Haapsalust katki ja suundusime, nii nagu algne plaan ka oli, Topu lahele.
Laht oli rahvast ja autosid täis - 1 paarutav auto tegi uljaid tiire kalda ääres ja Talvesurfarid tegid lastele treeninglaagrit.
Sõitsime üle tunni, saime proovida ka Talvesurfarite sõiduvahendeid ja jääsõitu vihmavarjupurjega. Enne äraminekut nägime ka teisi mereuisutajaid. Väike jääolude kontrollinfo jagamine ja seltskonnad läksid omateed. Meie käisime pärast veel Hermannis kehakinnitamas ja enne kojujõudmist põikasime läbi ka Kati juurest. Oli igati vahva päev. Pühapäeval, aga olime juba Veljoga Pärnus, sest noormees jõudis lõpuks oma 5 nädalaselt tööreisilt tagasi.
Kuupäevad ja päevad on juba sassis ja meelest läinud, nii kahjuks on kui kirjutad oma kirjatükid tagant järele. Esimene inventuuri päev leidis aset juba 16.10 ja detsembri keskpaigaks ei ole veel inventuurid kahjuks läbi. Põhiosa inventuuridest toimusid siiski novembri kuus - kõik laupäevad olin inventuuri tegemistega hõivatud 5 nädalavahetust järjest. muidu toimusid need Jüris, kuid korra sai Tartus ka käidud.
Pühapäevased päevad olin kodune, tegin koristustöid ja korra käisin sise-ol Tallinna Ehituskoolis. Oli see üks vahva võistlus. Maja oli vägev ja rada oli lahe. Mina ikka tegin lolle vigu ja veetsin majas ringi ekseldes ikka parasjagu rohkem aega, kui keskmiselt teised võistlejad. Enne Veljo mereleminekut käisime sise-ol ka renoveeritavas Rahvusraamatukogus.
Ühel pühapäevasel päeval õnnestus isegi Linnaorienteerumise päevakul käia. Jooksime Liinaga sama rada ja Liina oli 20 seekundit minust kiirem. Ei tea, kas mina olin kiire või Liina aeglane, selles on küsimus.
Detsembri algul sadas maha mitukümmend sentimeetrit lund. Andis teist ikka kühveldada. Sahamees oli ka kui algaja või nägi lund oma elus esimest korda, nii arusaamatud olid tema tegevuse jäljed lumelükkamisel.
TOAK rogainile tule sel aastal kindlasti minna, sest mulle naeratas loosiõnn ja sain võistkonnale tasutaosalemise. Veljo töögraafik näitas, et tema rogaini ajal merel ja taaskord ei saa ta rogainile tulla. Läksin Liinaga - ühised lihtsad, mitte eneseületust nõudvad eesmärgid. Suurepärane tiim minule! Pärnusse sõitsime juba reede õhtul, et hommikul saaks sutsuke kauem magada. Ilma prognoos oli suurepärane - päikeseline päev ja vihmatu. Liina arvas, et seoses minekuga Gruusia Libahundile, tuleb tal teha väheke trenni. Võtsime eesmärgiks ja ka rada sai nii planeeritud, et oleme 8h rajal. Olgu öeldud, et 4-5 tunni vahel hakkas mul tagumik valutama ja 6,5 tunnil ei olnud ma nõus võistluskeskusest mööduma, et võtta ka veel lõunapoolsemaid punkte.
Võtsime suuna põhja, sealt edasi itta, et ülevalt kaarega alla tagasi tulla. 22-56 tulid kergelt, Edasi 27 - väike kaldumine paremale, kuid see pole märkimisväärne. Edasi 38-47-60-46. Siin saime aru, et jätame ära 61 ja 58. Võtsime 54 (see ainus kus kaldusime punktist ehk liiga vasakule, kuid üldiselt läbisime raja vigadeta) ja 28. Üle heinamaa minnes tundsin esimesi väsimusemärke, lubatud siht oli olematu ja väga raskesti läbitav. Mõte mis mind piinas oli, et saaks istuda - enne metsast väljumist sain korraks tagumiku maha kenal samblasel kraavipervel, kuid kaua ei lasknud Liina mul pausi pidada, sest ees ootas kraaviületus. Esimesel korral loobusime kraaviületusest, kuid saades aru, et palgid on meie parim võimalus, tulime tagasi. Ünneks oli samal ajal kraavi ülemas ka OK Westi liikemetega võistkond ja härrasmees aitas ka meid üle kraavi. vt videot. Oli lõbus :D. Hea on omada sõpru - tuttavaid teistest klubidest. Aitäh teile! Edasi 55-62-39, 37, 36, 29, 35, 23 ja finish. Minu samm läks ikka nii lühikeseks, et Liina pidi mind mitu korda ootama.
Minu eesmärk oli läbida 25-30 km. See sai tehtud, sest meie koguteekonna pikkuseks mõõtiss minu kell 30.33 km, saime 60 punkti ja olime rajal 6h ja 38 minutit. Finishi leidmisega oli meil probleeme, tegime suure kaare. Peale võistulst pakuti makarone hakklihaga, pirukat ja kohvi. Tulemuse link .
Võistluskeskuses puhkehetkel sain kurva sõnumi Veljolt -Veljo vend Hannes olla läinud paadiga Sorku ja temaga pole terve ööpäev ühendust saadud. Sügav kaastunne Veljole ja teistele pereliikmetele. RIP Hannes.
Meie, aga lahkusime võistluskeskusest enne põhimasside finisheerimist. läksime Pärnusse, et käia pesus ja võtta asjad ning suunduda tagasi Tallinna. Tallinnas olid meid ootamas Kaarel, kes kõik olid Tallinnas seoses uue Rakett 69 võtetega.
Sel aastal sai taas osaletud HP-Sport teami sünnipäevajooksul. Nii kurb, kui see ka pole, on sünnipäevajooksu ajal palju konkureerivaid tegemisi nagu inventuur või Ok Westi pikk rada. Läksime Liinaga, Kaarel läks Soome ja Tõnis ei olnud ka pärast pikka kauplemist tulema - tal vaja õppida. Enne jooksu sai käidud läbi ka maakodust, kus fikseerisime taas naabrinaise prügipildumise vägiteod, tõime ära müned tekid ja tegime tuvtust aias viibiva lambakarjaga.
Jooks minu jaoks oli suur küsimärk. Septembri alguse vigastus, septembri lõpu arglikud trennid ja viimase nädala laiskus, ei ennustanud just kerget jooksu. Heikile ütlesin, et pane mind jooksugruppi, mis l'petab raja enne võitjat ja minu ennustatav jooksuaeg võiks tulla 40 min kanti. Ennustus oli väga täpne 40:02,3 minutit. Naistest neljas, hurraa! Mind innustas Kadri, kes startis 1 min hiljem ja üsna raja alguses püüdis ta mu peaaegu kinni, kuid mitte päris. Omasin pidevalt 10 m edumaad. Lõpuks kaotas Kadri mulle poole minutiga. Väidetavalt rikkus tema jooksu Juuli, kes tahtis minna siia ja sinna jne. Igaljuhul oma olematu vormi pealt edestasin Kadri ja see on minu jaoks juba saavutus. Liina tegi jalutuskäigu. Õhtu möödus meeleolukalt, jagati shokolaadi ja tänukirju. Sai süüa, juua ja sõprade seltsis jutuvada aetud. Tänud Heiki, et jaksad sünnipäeva pidada. Teie juurde on alati nii hea tulla, olla oodatud, kuigi jooks on alati eneseületus :D
Veetsin puhkuse ilusasti Pärnumaal. Veljo oli Veikot hoiatanud, et ta soovib ka nädalakese puhkust, seega peale ühekäidu Ida-Virumaale, rohkem tööpäevi Veljol polnud. Tundsime end Pärnus mõnusalt. Käisime Märjamaal ja Pärnus päevakutel, tegin trenni ja külastasin Küllit Heimtalis, uudistasime president Pätsi koduküla, külastasime seenemetsa Potsepal. Kahel õhtul väisasime Pärnu valgusfestivali Öövalgel. Palju sai liigutud ja lihtsalt oldud. Aeg möödus kiiresti ja Veljo kodus olemise aeg 3 nädalat läks kui linnutiivul.
1 tsükkel 3 nädalasest töövahetusest sai Veljol vahetult enne Tallinna Maratoni läbi. Suurel konteinerlaeval, kus Veljo hetkel töötab, pole ei jooksulinti ega pole võimalust ka sadamas minna jooksuringile. Ehk noormees läks maratoni jooksma nii, et eelneval 3 nädalal ta jooksnud polnud.
Saatsin ta maratoni starti ja ise läksin, et vastavalt ettekirjutatud graafikule raja ääres vajalikud geelid ja turgutusvahhendid Veljole kätte anda. Vahepealsed "puhkehetked" sisustasin poes käimise ja söögitegemise jms. 36 km, ehk viimases geelipunktis ühinesin Veljoga, ja saatsin teda rattal finishisse. Lõpp oli raske, kuid maraton sai läbitud.
16.09 ühtul oli meie traditsiooniline koolialguse söömaaeg, seekord ühinesid meiega ka Tõnis ja Veljo. Asukohaks Loft ja Ürdid. Enne sisenemist oli covid-19 passide kontroll ja esimest korda nägin, kuidas söögikoht tegi külastajatele kiirteste. Reedene vaba päev võimaldas meil Veljoga sõita peale õhtusööki Pärnusse. Laupäev oli kiire: hommikul ostsime ära aiamööbli Piritale, siis sõitsime ära Tallinna, et käia Veljo venna 55a juubelil ja õhtuks olime oodatud ka Viikamaade juurde Kilksamale.
Sprindi nädalavahetus Saaremaal sai väga ahvatlevaks peale promovideo ilmumist. Kui enne oli plaan joosta ainult sprinti, siis sprinditeatel osalemine sai otsustatud just peale video vaatamist. Tundus nii lahe see tuuliku alt punkti võtmine - kui vähe on vaja, eksju. Kuna mul oli ka puhkuseaeg, siis võtsime nõuks minna saarele juba neljapäeval ja teha kaasa kogu see Saaremaa EMV trall oma võistluste ja päevakutega. PS: öise jätan siiski vahele..
Mõeldud tehtud. Broneerisin ööbimise Mustjalale - tänud Veljole vahendamast - koha nimeks Meremehe kodu. Plaan paigas, meie Liinaga liigume Saaremaale juba neljapäeval, Kaarel ja ühinevad meiega reede keskpäevaks.
Neljapäeval jõudsime varajasemale laevale kui planeeritud ja nii saime Muhu päevakuga varem oihta hakata. Terve päev oli hoovihmaline, üle mere sõites taevaalune natuke selgines, kuid mitte kauaks. Saime suurema vihmata rajal käidud, kuid ega ilm kiita polnud. Puhus tuul ja sekka tibas väikest vihmakest. Rajalt tulles algas suurem sadu. Rada ise ja maastik olid ägedad. Kadakad, sood, karjamaa, lambad, aiad ja karjused, kivid, paekaljud ja karstialad. See kõik meenutas väga O-France karjamaid kus mõned aastad tagasi joostud sai. Edasi trippisime läbi pimeneva Saaremaa Mutjalga, mille kestel saime teada, et Kaarel on taas palavikus ja Saaremaale tuleb ainult .
Elamispaiga sisseseadmisega oli väikeseid probleeme, kuid lõpuks saime kõik toimima: peale pesumasina veekraani lahtikeeramist hakkas peasumasin tööle, peale uute patareide puhuripuldile panemist, hakkas tööle ka soojuspump. Võtme leidsime sealt kus öeldi, kuid korterilukk kuhu võti pista, pidime ise leidma, sest korterid polnud nummerdatud. Tegelikult on elamine super ja kõigi ootamatustega saime hakkama.
Reedel oli Liinal tööpäev. Mina kolasin sutsuke Mustjalas ringi, avastasin koha, kus umbes 10-15 aastat tagasi, minu esimesel Saaremaa reisil, sai kohvi joodud. Külastasin Coopi poodi, kus kõik teenindajad ja külastajad, minu suureks hämmastuseks, kandsid maske. Kella 13ks läksime bussi vastu, edasi väike söök ja siis juba taas päevakuradadele. Päevak toimus Kuressaare lossihoovis ja rannaalal. Osalejaid oli päeva lõpuks ootamatult palju - üle paarisaja. Rada oli segadust tekitav - nimelt millist musta joont võis ületada ja millist mitte.
Sprinti joosta on ju vahva: distants on lühike, punkte palju, territoorium üldiselt hea läbitavusega - kuskil nõgestes ja vaarikates sumpama ei pea. Lootus, teha enda jaoks hea jooks, oli olemas. Startisin N40 klassi alguses - see mulle meeldib, minu taga startis Maret. Olgu tempo võrdluseks öeldud, et maret sai mu kätte juba teisest punktist väljudes :D. 3 punktiga tegin viga ja jooksin tupikusse :D. Tehtud sai veel mõned valikuvead ja muudki. Igaljuhul raja sain läbitud, mis ongi ju olulisem. Edasi vahetasin riided, tõin auto võistluskeskusesse lähemale ja hakkasin ootama oma eliitklassi võistlejaid: ja Liinat. Esimeses ajavõtupunktis edestas Liinat, kuid lõpuprotokollis leiame Liina ikka eespoolt. peab veel kaardilugemist harjutama ja kui see selgeks saab, siis ega Liinal pikka pidu ole. Tegelikult lootust ei tohi ju kaotada, kui trenni tegema hakata, on kõik võimalik.Peale võistlust sõime ja jõime ja vaatasime eliitklasside võistlusülekannet. Väga mõnus oli. Hilkem saatsime bussi peale ja ise sõitsime tagasi Mustjalasse, et enne öist jooksu veid puhata.
Meie Liinaga loomulikult öisel ei jooksnud, kuid lihtsalt võistluskeskuses olemise ja sotsialiseerumise vastu polnud meil midagi. Öine võistluskeskus oli meie ööbimiskohast kiviga visata ja nii tunnike enne võistluse algust end sinna vedasimegi. Nõudsime küaliskeskusest kooki ja jooki ning mõnus suveõhtu saigi alguse. Kolla pakkus end meile seltsi. Igati mõnus algus. Korra käisime Margitiga ka stardist läbi ja hiljem ootasime ja refreshisime GPS ülekannet finishi alas. Oli tore, kuid ilm oli ikka jahe - mütsid peas augusti kuus :D.
Pühapäeval oli sprinditeate päev. algul mul puudus plaan minna ka sprinditeatele, kuid pärast avaldatud videoklippi, tekkis mul soov ka ise seal Leedri külas joosta. Andsin SRD klubile oma jooksusoovist teada ja Ella leidis mulle võistkonna. Jooksin I vahetust. Kaart oli hästi loetav ja läbikäigud kergesti näha, kuid selle hoolimata tulid sisse mõned vead. Kuid kaart ja rada ja maastik mulle väga meeldisid. Liina jooksis meie põhiklassi võistkonnas II meeste vahetust.
Oli vahva o-nädalavahetus. Kõik need 5 üritust olid hästi korraldatud. Kiitus vaevanägijatele!
Liina sünnipäev on suvelõpupidude seas esimene. Seekord siis pidaseime koduselt oma kodus ja oma pereliikmete vahel. Kaarel kahjuks ei jõudnud Tartust, kuid seeeest olid olemas vanaemad, Andres tüdrukutega ja meie Veljoga. Liina sünnipäev jätkus Viljandimaal Trad.Festil, Kaarliga pidas ta sünnipäeva Külli juures.
17ndal sõitis Veljo taas merele - seekord terendavad uued väljakutsed - ees ootab töö suurel konteinerlaeval, mis sõidab liinigraafiku alusel - ehk ootamatuid kursilt kõrvalekaldumisi pole ja alati on teada, mis on järgmiseks sadamaks. Graafikujärgne töö võiks eeldada, et tagasitulek maale vüiks olla 3 nädala pärast.
Mul hakkas 18st taas puhkus. Liina istus kolmapäeval minuga koos tööl (tegi oma kodukontorit meil Raimo toas) ja peale tööpäeva põrutasime läbi Pärnu Riiga. Pärnus oli väike söögipaus. Lätti sõidus ei olnud miskit erikummalist - piiriületused sujusid niisamuti kui varem. Riiga mineku eesmärgiks oli ära tuua veel mõned Liina asjad ja minu jalgratas. Lisaks oli vaja ära pesta külmkapp ja teha elamine enne üürniku saabumist korda. Keskpäeva paiku tulime juba tagasi, sest reede hommikul oli vaja varakult tõusta, sest ees ootas shoppingureis Soome. Justament läksime Margitile ja Birgitile shoppingu tripile seltsiks kaasa. Piiriületus toimus peaaegu niisama ladusalt kui Läti piiriületus, seslle vahega, et taheti näha auto aknast vaktsineerimistõendit. Isikusamasust ei kontrollitud. Kolasime Ikeas ja spordi outletides ja Lidelis. Ühtteist sai ostetud ka, aga hullu ei pannud.
Kaarel pidi minema juba 18nda hommikust Soome, kui tema haigestus - palavik, nohu. Test oli negatiivne, kuid Jukola2021 jäi tal jooksmata. Seevastu vaatasime ülekannet Jukola ööst, kus HS poisid jooksid välja kõrge 3 koha. Enna Jukola ööd, käisime ka Kati 60 ndal juubelil. Katil on alati olnud suured peod ja palju rahvast. Osad vaktsineerimisvastased jätsid ohutunnetuse tõttu peole ka tulemata. Seevastu sai üritusest osavõtta Kaarel, kes tundis end juba paremini. Palavik oli läinud, ainult nohu veel kimbutas. Oli tore pidu, sai näha sugulasi ja tuttavaid, keda pole ammu näinud. Kati ikka oskab neid suurüritusi korraldada. Sööki oli palju ja palju jäi ka järgi. Saime kausiga kaasa ka.
Puhkus jätkus koduselt koristades. Ilma oli ka vihmane, tuuli ja külm - talvejoped, mutsid ja kindad, sai välja otsitud.
