kolmapäev, 28. detsember 2011

Jõuluaegsed tegemised

Jõul selleks korraks õnneks läbi. Elagu kaubanduspühad! Üle pika aja taas sai õeperega jõuluõhtut koos ühise laua taga peetud. Traditsiooniliselt sõime sülti ja kartulisalatit. Ebatraditsioonilelt kaunistas meie jõululauda praehani. Kartsime küll, et mis sest saab, kas küpseb või jääb seest tooreks jne, aga hani oli just paras. Jõuluvana meil küll ei käinud, aga kingikott me siiski leidsime. Kohustuslikud sokid ja raamatud kingikotist  leidsid oma õnnelikud omanikud. 
Kummalised jõulud olid seekord:  igasugused suured tormid olid tänavu aasta jõulukülalisteks. Üks ei jõudnud veel ära lõppeda kui uus juba platsis. Pea terve nädal on tuul väikeste vahedega puhunud 20-30 m/s, kraadiklaas näitab 4-8 kraadi sooja, heinamaad haljendavad, päike paistab. Imelik see ilma elu.  Minu treeningplaani täitmisele  mõjub soe ilm ja lumevaba maapind hästi. Veel ei ole ma pidanud ostma seda coca ja krõpsu jama. Samas kui lumi mingi ime läbi peaks maha sadama, siis ma küll ei tea, mis saab.

pühapäev, 18. detsember 2011

Jõulueelne ostuhullus ja kadrill

Oktoobris välja käidud ideekilluke sai nädalavahetusel teostatud. Töökoha jõulusöögikoha küsimusele vastasin, et võiks hoopis Soome emafirmasse külla sõita - nädalavahetusel saigi töökaaslastega seal jõulueelses Soomes ära käidud. Kuna olin eelneval emafirmas käinud, siis uusi huvitavaid emotsioone see minus ei tekitanud. Küll oli aga elevust palju neis kolleegides, kes viibisid seal esmakordselt. Enne laevaleminekut saime ka kogeda ostuhullust, mis valitses Helsinki kaubanduses nädalavahetus enne jõuluvana tulekut. Tegin minagi mõned ostud, kuid Stockmanni kaubanduskeskusest tulin pea tagurpidi tagasi, sest seal oli nii meeletult rahvast, et liikudagi polnud võimalik, mis siis kauba vahtimisest veel rääkida. Ilm oli tuuline, lörtsine ja vihmane. Kesklinnast sadamasse pidi igaüks ise jõudma. 3 km oli meie ünneks tagant tuulega.
Põhapäeval olime taas Paunapõllul ratsakadrille vaatamas. Kalili on trenniskäivaid lapsi 30 ringis ja vaadatavaid kadrille koguni 7. Liina etteastet on võimalik vaadata üleslaetud video vahendusel.  
Lund ikka ei ole ja ega ma seda väga ei igatsegi.

pühapäev, 11. detsember 2011

6 aastane Liisu küünlaid puhumas ja salasoovi mõtlemas.
Reedel sai Liisu 6 aastaseks. Palju õnne!
Ilm on tänavu hoopis teistsugune kui eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal käisid meie maid väisamas neiud Moonika ja Scarlett, siis tänavu mitte. Väljas on valitsevateks temperatuurideks + kraadid. Pea iga päev on näha kollast päikesekildu taevas. Maa haljendab ja lumest pole jälgegi - tänaseks. Jah, tõesti nädala sees paar korda oli kirmetist ja ka suuri lumeräitsakuid sai paaril päeval näha, kuid tänaseks on seis taas ümmargune null. Liisu sünnipäeva päev algas tuisuga, mis Shotimaal palju pahandust tegi, aga tänaseks pole sest miskit järel. 
Haljendav detsembri kuu. Arhivaaridele: võtteaeg 11.12.2011
Laupäeval korraldasime Sise-o Tõnismäe Reaalkoolis. Mina oli taas stardis ja kutsusin kohaletulnuid stardijärjekorda. Päev oli mõnus, tore ja vahva, kuid millegipärast surmväsitav. Ei oskagi öelda, mis oli väsimuse põhjuseks. Statistiliselt. Liina sai DQ esimeses jooksus ja seetõttu ta finaali ei saanud. Kaarel saavutas M18 5 koha. Etapi võidu sai esmakordselt Vadim. Naiste klassis sai Kerda taas võidupunktid oma kontole. Õhtu sai sisustatud toredate sõprade seltsis. Väike saun, suupisted ja aeg lendas linnutiivul. ps: Lapsed jäid taas ilma kokast ja krõpsust. 

pühapäev, 27. november 2011

Külastasime taaskord Draamateatrit. Seekord oli etenduseks  Shakespeare ainetel etendus "Võlanõudjad". Teema on vägagi ajakohane, sest võlguvõtjad ja tagasimaksmisega jännijäänuid on tänapäevalgi palju. Etendusest võiks meelde jätta, et ei tasu olla paindumatu ja kättemaksuhimuline. Kuigi jah, Veneetsia seadused olid kummalised, mis puudutasid tsiviilasja kohtuotsuse mittetäitmist. Liinale etendus meeldis, aga Kaarlile tikkus tukk peale. Oli teine eelmisel või üleeelmisel õhtul vaadanud Transformereid ja unevõlg oli etendusest huvitavam. No - päris magama ta just ei jäänud, aga ega palju ei puudunud.
Laupäeval oli SRD hooaja lõpetamine taaskord Väänas. Klubiline jooksuvõistlus jäi seekord ära, aga soovijad võisid jooksunälga kustutada Tarmaku päevakul, Tondi retro kaardil, kus rajad oli ettevalmistanud Sergei R. Meie pere sinna ei jõudnud, sest mina olin hõivatud inventuuriga ja teistel olid samuti muud tegemised teha. Viieks õhtul, aga jõudsime ilusasti koosoleku ajaks kohale. Õhtu oli tore! Shvedide pere oli jüudnud II korruse välja ehitada ja nii mahtus 40 pealine seltskond mõnusasti majja ära. Seltskondlikud mängud ja viktoriinid olid vahvad. Koju jõudsime alles 11ks vms.
Lapsed jäid seegi nädal oma cocast ja krõpsu jamast ilma...

Lund veel ei õnneks ei ole, aga vihma sajab ja tormituult lubatakse täna õhtuks kuni 28 m/s. 

pühapäev, 20. november 2011

Otipää ja ostmata coca-cola

Laupäeva pärastlõunal sõitsime Kaarliga Otepääle Marguse Puhkekeskusesse EOLi üldkogule ja paremate autasustamisele. Kaarel oli kutsutud edetabeli M12 klassi võitjana. Pidulik osa kestis pea tunni. Pärast oli seltskondlik üritus. Kella 1ks öösel jõudsime koju tagasi.
Pühapäeval pidi mul olema rahulik kodus olemise ja treeningu tegemise päev, aga issil läks auto katki ja nii olin ma sunnitud kaasaolevaid lapsi ümbertransportima. Õnneks sai sõiduriist ilusti parandusse toimetatud, lootust on et katkised amordid saavad korda ja vahetatud. Kõigele selle vaatamata suutsin ma laste tehtud treeningplaani täita ning vähemalt see nädal jäävad krõpsud ja coca-cola ostmata.

reede, 18. november 2011

Lubaduste peale olen mihkel...

....., et rohkem pikemaid blogipause ei pea, aga näete siin ma jälle olen ja vabandan. Kelgunööride osad, mis meie külas ülesvõeti on ajalooks vormitud. Kahte osa on juba näidatud ja targemad teavad rääkida, et vähemalt ühes jaos on küla ja külaelanikke näha. Kes pole veel näinud või ei tea missugustes osades, siis linkidele klõpsates saate neid vaadata. 1, 2. Lisaksin ainult märkusena, et Kaiel on nüüd staarlambad, mine tea äkki tuleb järgmisel suvel neid vaatama minnes pileti raha kaasa võtta ? Ja Tõnis oli loomulikult väga tubli : " Onu magab." oli tema etteasteks.
Võidu korv.
Käisime Liinaga vaatamas Draamateatri etendust Mängud tagahoovis ehk Because. Etendus on noortele ja noortest. Ühest 14 aastasest tütarlapsest ja 4 st natukene vanemast poisist. Mis tagahoovis juhtub ning kes on juhtunus vastutav ning süüdi, sellest see lugu pajatabki. Loo moraal on aga ühelausega kokkuvõetav: "Kes, mänguasja katki teeb, see vastutab.". Repliik oli väljaöeldud ka etenduse viimastes lausetes. Teatrisaal oli noori täis ja just kõigile noortele alates 14 eluaastast soovitaksin minagi seda etendust. 
Sise-o esimene osavõistlus toimus seegi kord isadepäeval. Eelmise õhtul tegid lapsed isadepäeva koogi issile ja vanaisale. Koogisöömine, aga toimus pühapäeval peal võistlust. Sise-o oli vahva. Kaart ja rada olid väga head. Mulle meeldis, et valikuvõimalusi  oli palju ning et polnud selliseid ainuvõimalikke hiireväntasid. Liinal läkisd eeljooksud imehästi ning kolmanda ajada jõudis ta A-finaali. Lisaks Liinale olid seal ka Kerda ja Kirke. Kahjuks feilisid nad finaalis kõik kolmekesi - tulemused DQ. Kahju.N18 klassis oli Liina teine Kerda taga ja Jaana ees. Kaarel saavutas M18 4 koha ja jäi jällegi napilt finaalist välja. Uustulnukad Liise ja Toomas jäid kahjuks võistluspäevaks haigeks ning nende tublisid Sise.o saavutusi saame ehk järgmine kord jagada.

Esimest korda oli mul loosiõnne! Rimis kala ostnute vahel loositi välja puuviljakorv ja mina osutusin võitjaks. Imede ime!
Liina ja Kaarel koostasid mulle treeningplaani ning kui ma seda ei täida tuleb mul neile osta suur pudel coca-colat ning pakk mega size krõpse. Nii, nüüd on see siia kirjapandud. Loodan et avalik avaldus aitab mul ülesannet sooritada ning krõpsud ning muu jama jäävad ostmata. Ohhhh jaaa....
Homme Otepääle.

laupäev, 22. oktoober 2011

Libahuntijad koduses Kuusalus

Enne võistlust parklas: Liina, Helis, Kadri, Kaarel, Liise ja Liisu
Kui avalikustati Libahundi toimumiskoht Kuusalu, siis oli meie peres ja tutvusringkonnas elevust palju, sest on ju  Kuusalu meile iganädalaseks läbisõidu asulaks. Mõnele, aga lausa töö- või elukohaks. Lapsed pidasid aru, kas kaart tuleb pigem üles või allapoole spordikeskusest, otsiti võimalikke kanuu ülesannete toimumiskohti. Teada ju oli, et rohkete sihtide ja hea läbitava maastikuga ala jääb Kuusalust lõunasse ja spordikeskusest põhja, jäävad pigem põllud. Ise salamisi lootsin, et Tülivere tamm jääb kaardialasse ja punkti kohaks. Kahjuks ei mahtunud. Fotosessioon tammest on leitav kui vaatad siia.
Kuusalu spordikeskus
Peale 31KP tagasi teepeal

Kuusalu alevikus Grossi poe vastas

Enne rahvamaja: lapsed sügises

85 KP arvutusralli

KP 26 viadukti all
Meie oma võistkonnas K2L muutusi ei teinud, küll, aga organiseeris Kaie poiste võistkonna ümber kaheks HD14. Vaja oli ainult leida tüdrukud poistele seltsiks, sest juhend nõudis tüdrukute olemasolu võistkonnas.  Õnneks leiti 4 tublit tüdrukut, 2 ja 2 kummassegi võistkonda. Võistkondade nimedeks said Pingviinid ja Jääkarud. Kaiele kiitus, et asja ära tegi. Pärast "nõudis" korraldajatelt endale autasuks kella :D. "Kes ikka koera saba liputab, kui mitte koer ise" - teadis juba vanarahvas. Loodan, et esmaproovijatele võistlus meeldis. Enne starti oli sebimist palju. Liise ja Liisu soovisid abi numbrite panemisel kottidele, noored (Hp-Sport Team Plus kooseisus: Helis, Kadri, Liina ja Kaarel) mängisid "nupumängu". Penoplast, knopkad ja nöör koos ajamärgistega oli kodus juba valmis seatud ja mäng võis alata. Nii palju kuulsin, et nad võtsid sutsu rohkem punkte kui planeerisid, aga väidevalt oli mäng olnud väga vajalik.Start algas stardiülesandega, kus oli tarvis teada nii maailmajagude arvu kui mõõteühikuid jms. Meie saime vastuseks 24 ja tegime märke vastva numbriga KP tähises. (hetkel ei teagi, kas vastasime õigesti või valesti), Edasi üritasime minna koos võistkonnaga Daigo, et lastel koos lõbusam oleks, aga juba eos läks plaan, mitte nii nagu planeeritud. Nimelt oli vaja Liisul .....peatust ja nii need Daigolased meie eest kadunud olidki. Otsustasime, et alustame idast ja tuleme tagasi lääne poolt. Esimene punkt asus tiigi kaldal. Teisena võtsime punkti viadukti alt. Kolmandasse oli pikk tee läbi Kuusalu aleviku. Rahvamaja tagant suundusime metsa 85 KP lisaülesandele. Lisaülesandes oli tarvis 100m raadiusest teede otstest arvutada kokku puudele kinnitatud numbrite summa. Teeotsi oli 11 ja vastuseks saime 212. Siin tegime ka oma esimese pikniku, mida lapsed juba stardist ootasid. See piknik oli kogu meie võisluse edasise kulgemise osas määrava tähtsusega ja meie ebaõnne alguseks... 
Söödud, joodud otsustasime algset plaani eirates, minna punkti 55 ja sealt edasi 47. Algne plaan oli otse 33 KP põrutada. Metsaalune oli mõnus ning minna sai mööda teed. Peaaegu punkti jõudes taipasin lastelt küsida: "Kelle käes on si-pulk?" Eeee...., Liisu kotis, Liisu taskus, Liise käes jne., olid vastused. Peale põhjalikke otsimistöid väidetavatest kohtades, jäi si leidmata. Asusime tagasiteele 85KP. Enne minekut nägime Daigolasi 55 KP st tulemas. Loomulikult me leidsime si pikniku platsilt. Otsustasime, et 55 Kp ei lähe vaid võtame kohe 47KP - meie järjekordne ämber. Algus oli ilus. Metsavahi tagant sihile, üle kraavi, kraavi äärest ja sealt edasi sihile. Mida polnud oli õige siht, läksime mööda valet sihti hoopis itta.Sain aru, et kompass näitaks nagu teise suunda, aga tüdrukutega ei tahtnud ma võsas eksperimenteerida. Nii tulimegi tagasi ja suundusime ringiga 33 KP. 
Endomondo salvestas meie raja.

Alati rõõmsameelne Hp-Sport Team
33KP kaevikus
Helena ja Heleri vee kandmist vaatamas
33 KP oli kukepea.  Teel 84KP mängisime rongi. Meil oli restorani vagun, spordi tüdrukute vagun ja orienteerujate vagun. Rong ise nägi välja selline, et mina olin veduriks, Liisu rippus minu koti küljes ja Liise hoidis Liisu õlgadest. Küll oli lõbus ettevõtmine ja nalja oli kohe mitme koorma eest. Teel 84KP kohtasime lõpuks ta teisi orienteerujaid. Vahepealse aja olime kui üksi maailmas - mitte kedagi ei näinud. Uurisime vastutulijatelt, mis ülesanded 84 ja 81 olla võiksid ja kas nii väikestega on neid üldse võimalik sooritada?  Arvati, et läheb raskes nii vee kandmine kui suusatamine liivamägedes. Meie ei andnud alla ning otsustasime ise asja kaeda. Enne 84KP kohtasime Hp- Sport Teami peret. Koos suundusime lisaülesandesse. Vee kandmine oli paras pähkel. Minul ei olnud võimalik ülesannet üksi teha ning paariliseks võttes emma kumma tüdrukutest oleks olnud ilmvõimatu ülesannet sooritada kasvu vahe tõttu. Ega jäänud muud üle kui tüdrukutel oli vaja asi enda peale võtta. Kohtunikud vähendasid mõõtusid vastavalt pikkuse ja kaalu parameetritele ning tüdrukud läksid rajale. Tulemus oli suurepärane ning kui oleks jagatud preemiapunkte, oleks tüdrukud ka need punktid oma kontole saanud.
Juula ja Heiki stiilinäide
Liise ja Liisu vett tassimas
Läänepoolne koolilaste tunnel
Suusaliiv hunnikus


 Järgmine punkt oli 81 Kp. Liisu pelgas töötavaid traktoreid ning ettevaatliku tüdrukuna hoidis ta metsa alla. Liise, aga ohkas, et küll tema väikevennas sooviks praegu siin olla ja neid masinaid vaadata. Liivamäe kõrgus pisut hirmutas mind, et kuidas me seda ülesannet sooritame. Neid suuski nähes tekkis mul mõte, kuidas me lisaülesande tehtud saame. Vaja oli 2 võistlejal ainult prusside peal üles liivahunniku otsa jõuda, kusjuures vahepeal maha ei tohtinud astuda. Küsisin, kas kolmas võib aidata, sain jaatava vastuse. Edasi läks libedalt: tüdrukud astusid suusale ja mina muudkui tõstsin ühte prussi neile järgmiseks astmeks. Ülesande sooritasime hiilgavalt ning lisaks edukatele soorituspunktidele teenisime ka siit lisaülesandest virtuaalsed nutikuse lisapunktid. Hurrraaaa! Siit edasi läks tüdrukutel  natuke raskeks, ikka sagedamini tulid küsimused, millal me finishisse jõuame ja millal saab basseini? Lohutasin, et paar kilomeetrit on lõpuni. Edasi tulid KP 25 ja KP 23. Need jäid ilusasti tee peale. 23 kp suundusime juba mööda tuttavat gaasitrassi läände, et pöörata maanteepoole suunduvale metsateele, mille ääres olevate lohkude taga kõrgusjoonel asus KP 30. Nüüd läks tüdrukutel põnevaks, sest järgmine punkt asus tunnelis. Edasi veel viimane ponnistus: 9 punkti andev seiklusrada koolimaja õuel: Liise sooritas ülesande ja Liisu ka (ainult väikese möendusega: ronis kummide alt, mitte ülevalt). Peale edukat sooritust läksime finishisse. Peale mahalugemist näitas sedelike 50 punkti. 

Hetkel on tulemustes meie saagiks 46 KP. Ehh, ei tea ja vahet pole ka. Peaasi, et meil oli tore päev! Lapsed igaljuhul soovivad kevadel taas tulla libahunti jahtima. Kokku käisime maha oma 16 km, mis on pea 3km rohkem kui kevadel. Tublid tüdrukud!  Daigolased olid kõvema punktisummaga enne meid finishis.
K2L teekond
Finishis kohtasime ka issit, kes lõpetas parasjagu oma ratta distantsi. Väitis, et kõik oli tore, kuid ebaõnne oli neil rohkem kui meil: esiteks kaotasid nad oma si-pulga, mida nad ei leidnud ka 30 minutise otsimise käigus. Kõva tahtejõuga otsustati edasi võistelda ning teha Kp-st pildid ning võtta kohtunikelt allkiri ülesande sooritamise eest. See kaart, millele koguti allkiri, kaotati ära. Kolmandaks, läks ühel rattal käiguvahetaja katki, mille tulemusena sõideti finishisse tõukerattal.
Edasi suundusime sööma ja basseini. Hp-Sport Team Plusi tulemuse saime teada basseinis. 1 punktiga edestati MTK. See võit tuleb küll Helise kontole kanda, kes hoiatas teisi, nagu oraakel, et ärge pärast mind süüdistage, kui me 2 punktiga kaotame. Nii võeti viimane punkt kp31 enne finishit. Nii olekski läinud. 4 minutit enne kontrollaega jõuti finishisse.
Peale sauna ja basseini ootasime tulemusi ning autasustamist. Hp-Sport Team Plus saavutas ülinapi võidu MTK ees. Autasustamisest pilte pole kuna telefoni aku sai tühjaks. 
Meenutades eelmise sügise võistlust, siis oli sel ajal juba lumi maas. Üritus toimus 24.oktoobril Padisel. Pildi ja jutu materjal on leitav siit.
Kohtumiseni järgmistel libahundi jahtidel! Edu korraldajatele!

pühapäev, 16. oktoober 2011

Sünnipäev on tore päev

Laupäev algas nagu ikka ..., vabadel nädalavahetustel läheme tavaliselt ratsutame, nii ka seekord. Sealt edasi kulgesime maale, et panna varju alla jne. Hoovi sisse sõites selgus tõsiasi, et peame hakkama suve jooksul kinnikasvanud kraave lahti kaevame, sest tiik ajas üle ja kraavid olid vett täis. Teispoolt truupi, aga kuiv... Haarasime labidad ja päästsime truubi otsa mudast. Vesi hakkas jooksma. Korjasime ära ka viimased sibulõunad. Kaie juures vaatasime üle loomaaia ja terveneva Mõmmiku. Sünnipäevajooksu start oli kell 4. Mina kui aeglane sõiduvahend (järgmine kord peaksin vahtralehe seljale kleepima) startisin esimesena. 10 min hiljem startisid järgmised jne. Kes, kus, ja keda, millal kohtasin on näha allolevalt pildimaterjalilt. 
 Õhtu veetsime pargis nagu alati. Jagati auhindu ja karikaid, näidati suurel ekraanil suviseid pilte võistlustest, aeti juttu jne. Aasta Tegijaks sai Helena.  See on Helena jaoks kindlasti suur tunnustus. Edu talle tantsus! Veel vaatasime Kormorane, ma polnudki seda filmi näinud, aga kahjuks oli ilm külma võitu ja aeg hiline, et lõpp jäi nägemata. Aitäh TEILE Juula, Heiki, Helis, Helena ja Heleri eilse ülitoreda ja meeldiva päeva eest! 
Õhtu veetsime

Hp - Sport Teami sünnipäevajooksu graafik  interaktiivel kaardil, kes, kus ja millal minust mööda tuiskas.



pühapäev, 9. oktoober 2011

MTBO Kuusalus

Vaade stardist Tomi tänavale. 70 m oleks olnud kodunt stardini.
Tegelikult ei olnudki meie plaanides MTBOle minna. Esiteks  lastele väga rattaga sõita ei meeldi ja teiseks on neil hetkel kahe hooaja vaheline puhkeaeg. Mindud sai aga seetõttu, et Toomas (Kuusalu oma poiss) võiks koduküla metsas orienteerumist proovida, seda enam, et ta hakkas nüüd ka ratta treeningutes käima - võiks kombinatsioon talle suurepäraselt sobida. Neljapäeval, aga kahjuks selgus, et rattatreener oli planeerinud poisid nädalavahetuseks hoopis Elvasse 2 päevasesse laagrisse viia. Nii jäi Toomasel seekord osalemata, aga ehk võtab ta MTBO Maratonist osa, mis toimub järgmisel nädalavahetusel samal maastikul. 
Kuldne kolmik 
Kuna sai registreeritud, siis tuli ka minna. Enne võistlusele minekut käisime veel Paunapõllul ratsutamas. Liina ja Kaarel läksid n.ö matkale. Liina oma lubadust pidas, aga Kaarlil sai võistlus matkamise ees ülekaalu. Täiesti  ootamatult  võttis ta Märteni ees võidu. Paljudele sai saatuslikuks asulasisene keeluala. Paljud k.a eliitklass patustas keelualast läbisõitmisega.  Paljudele oli eilne võistlus soojenduseks Bike Xdreamile, mis toimus täna Keila-Joal. Ka Liina oli täna rivis kuna oli issile lubaduse andnud. 
Kaarel stardi järjekorras
Meie Kaarliga aga tegime kodutöid: mina riisusin lehti, koristasin ning tegin süüa, Kaarel aga võttis osaliselt üles garaaziesise kivisillutise. Sillutis sai pandud sinna 15 aastat tagasi. Kõrval asuvad männijuured olid sillutise kohati üles tõstnud. Kaarel võttis kivid üles ning raius suured juured läbi ning võttis ära. Pärast ladus sillutise tagasi. Tubli abiline!

laupäev, 1. oktoober 2011

Ja ongi september läbi...

Tööalaselt algas september tormiliselt. Ilma puhkepäevadeta (v.a L/P) rabasin tööd teha 3nädalat. Viimane nädal oli seevastu vaba. Vaba nädal kodus, kus kõik teised samal ajal tööl käivad on ....eeeh -  koduperenaise tunne tuli peale. Muudkui keetmise ja küpsetamise tähe all minu vabad päevad möödusid.
Liina on kooli vahetusega ära harjunud, kuigi tuska teeb talle ikka vahel asjaolu, et koolitee nüüd 45 min pikem kui enne. Täna oli Kolgakülas hüppevõistlus. Liina närvid pidasid ilusti vastu, aga hobuse, Vipi, närivid vedasid paari alt. Vipi tõrkus tõkete eel ja soovis üle kõige minna oma talli loomade juurde tagasi. Liina küll tegi barkuurid ära, kuid auhinnalisi kohti ei tulnud. Hüppeid sooritatai kõrgustel: 60cm, 80 cm ja 90 cm. 90 cm kõrgus läks Liinale kolmest kõrgusest kõige paremini.
Kaarel käis EKSL korraldatud valikorienteerumis võistlusel Värskas, kus ta saavutas II koha (6-7kl poiste hulgas). Ja täna osalesid nad issi ja Markusega rogainil Karepal. Esialgu oli neil plaanis minna koos Liisuga, kuid Liisu jäi ootamatult haigeks. 

pühapäev, 25. september 2011

Kaarli suurpäev

Viimane suurvõitlus Suunto Games Sõmepalus tõmbas selle aastased otegemised suures osas kokku, eriti mis puudutab igasugu edetabeleid, noortekarikasarju ja liigasid. 
Liina mingeid suuri eesmärke polnud: karikasarjas oli ta endale II koha juba eelnevate jooksudega kindlustanud. Est-Lat liiga auhinnalised kohad olid väheste osavõtukordade tõttu juba kättesaamatus kauguses. Suunto Gamesil saavutas ta kokkuvõttes 6 koha, kommentaariks oli - lihtsalt ei jaksanud joosta, kuid just jooksukas see rada neil oli. 
Printcenter 3 paremat N14
Kaarlil seevastu olid kõik kaardid lahti. Seoses augusti kuise Silva O'Campi laagriga jäi Kaarlil osalemata neljal Est-Lat liiga osavõistlusel. Tulemuseks oli, et konkurendid olid tema edu liigas ära söönud ja möödagi kihutanud. Võidu võimalused liigat võita olid Kaarlil olemas, kuid see tähendas väga häid jookse Suuntol. Kaarel täitis endale püstitatud eesmärgid võit M12 klassis Est-Lat liigas. Printcenteri noortekarika sarjas tuli samuti võit. Kaarel võitis ka Suunto Gamesi kahe päeva kokkuvõttes. Tulemused. Väga, väga tubli!
Pildimaterjal autasustamisest:


Suunto võitjad
Est-Lat M12 kolm paremat
Printcenter M12 kolm paremat
Liise autasustamine W9NR
Ka mina ise sain Suuntol metsa. Open1 ahvatles end lühikese rajaga. Nähes kõige lühemat vaba rada tekkis tahtmine kaart ära vahetada pikema vastu, sest lühike Open oli MN12 klassi rada. See oli nii lihtne, et peale metsasoleku rõõmu ei pakunud see orienteerumise mõttes midagi. Samas kulgedes rahulikus käimistempos väikeste nööriraja  läheduses ja MN12 rajal nägin neid väiksed lapsi omi radu jooksmas, otsuseid langetamas, vigu tegemas jne.Täitsa tore oli neid jälgida: punkti nähes tuli lastele sära silmadesse, kontrollides punktinumbrit kadus nii mõnelgi naeratus - polnud õige, tuli edasi otsida. Samas oli ilm ilus ja metsaalune seeni täis. Minust jäid seened metsa. Poole raja peal tänasin end, et polnud kaarti pikema raja vastu vahetanud - valed sokid tegid oma töö ja 2 suursugust villi olid raja lõpuks kandadesse tekkinud. Pühapäeval jäigi vigaste kandade tõttu metsa minemata.

pühapäev, 18. september 2011

Kelgunöörid kodukülas

Nii, õunamahl sai tehtud. Sedakorda tuli mahl punast värvi, mitte harjumispärane oranz.Lisasime purustamise ajal õuntele arooniaid, mis mahla punaseks värvisid. Maal üritasin tegemata tööde otsi kokku tõmmata, kuid kõike ikka ei saanud ära teha. N: oli prügikast tühjendamata jäetud. Soovsin viimase talvekorterisse hoiule panna. Hakkasin endas juba kahtlema, kas saigi üldse septembriks vedu tellitud? Prügifirmale järelpärimisest selgus, et meie küla 5 viimast majapidamist jäi teenindamata KELGUKOERTE võtete tõttu, mis seal parasjagu toimusid. Arusaadav - on ju külatänav kitsuke ja kui see on täis igasugu televisoonitehnikat, siis ei jää prügiautol suurt ruumi opereerimiseks.
Kelgukoerte võtetest nii palju, et meie naabrite kaevu lükatakse keegi "paha". Õe poiss Tõnis, on staar omaette - temal on lausa sõnaline osa, lisaks pildile! Ka Tõnise vanaisa- meie külavanem on üles filmitud. Milla meil filmitu ekraanile jõuab ei oska öelda. 

pühapäev, 11. september 2011

Sügisesed eestikad ja uus kooliaasta


Südametunnistus ärkas.
Blogi kirjutamise suvepuhkuse võiks nüüd lõppenuks lugeda, sest muud vabandust mul nii pikale veninud pausile pole.
Puhkus sai läbi ja nüüd olen taas tööl. Enne tööradadele naasmist käisime piilumas Sofi Oksaneni teose „Puhastus“ põhjal vändatavaid filmivõtteid. Filmivõtted võeti üles Kolga mõisa territooriumil. Seinale oli tõmmatud suur Stalini portree, poe ette oli toodud hunnik vanu raamatuid, mis ootasid süütamist, putitati vanu autosid. Söögisabas seisid vene mundreis vene keelt rääkivad sõdurpoisid, kes ootasid oma etteastet. Mõisa sisehoovis käis võte..., ega meid seal pikalt uudisatada lastud. Õnneks oli kohalik pood avatud ning sellega me oma sealviibimist ka vabandasime. Lootsime kohta Kailit, kes oli oma hobustega võtetele kutsutud. Jutuvada jäi ajamata, sest parasjagu oli ta sisehoovis võttel. Eks filmi vaadates saab, siis äratundmisrõõmu tunda tuttavate võttekohtade ja ümbruse nägemisest.
Lisaks suvetööde lõpetamisele ja sügisandide korjamisele sai käidud ka eestikatel Põlulas ning Raplas. Kaarel oli tavarajal jällegi 4 niisamuti kui lühirajal. Sprindis tegi Kaarel esimese punktiga viga ning seeria 4 koht jäi sprindis saavutamata. Liinal läksid sügisesed eestikad nihu ja nii kõrge lennuga kui kevadel ta nüüd ei lennanud.
Esimesel septembril läksid lapsed sel aastal mõlemad uude kooli. Kaarel lahkus Reaalkooli algklasside majast ja hakkas õppima suures peahoones. Liina vahetas kooli ja tema koolitee viib ta nüüd igal hommikul Vanalinna – GAGi. 2 minutiline koolitee sai vahetatud 45 min vastu. Esimesed muljed on positiivsed.



Täna on kõik kodus tagasi: Kaarel naasis EST-LAT liiga osavõistluselt Valmierast esikohaga ja Liina jooksis Virumaa O jooksul välja tubli II koha. Vaikselt hakkab o-hooaeg otsi kokkutõmbama. Jäänud on veel (need kus meie kavatseme osaleda): Suunto Games ja Libahundi jälg. Hiiumaa karikavõistlustel  ja rogainil osalemine  on veel otsustamata. Mina kavatsen igaljuhul järgmisel nädalal minna maale õunamahla tegema.

neljapäev, 18. august 2011

Liina sünnipäev pildis


Pildimaterjali tüdrukute stiilipeost.







Sekka ka mõned pildid poistest ja grupipilt.
Piltide autor on Birgitt Kiviberg