Mesilastemaja lammutus, Helgi uued vägiteod elektrikarjusega ja teeservituut

 

Erastamisest saati lohisenud köis sai lõpuks oma lohisemise lohisetud. Tuli välja et naabritega sõlmitud piirikokkulepped jooksevad läbi meie mesilastemaja. 1/3 mesilastemajast asus naabri kinnistul. Nii kummaline kui see pole, ei olnud minul seda teadmist, et nii sai piir tõmmatud. Mina teadsin, et meie maa on aiaga piiratud ala. Teine probleem mis erastamisega tehti oli, et Salu kinnistul puudus avalikult teelt ligipääs kinnistule ja naaber polnud nõus läbirääkimisteks teeservituudi osas. Ta küll otseselt ei keelnud oma kinnistult läbipääsu, kuid olid teatud piirangud, mis lähtusid tema suvast - nagu tee laius, kas koduloomad võivad maad ületada jne, Küll olid tema nõudmised servituudi läbirääkimisteks , et puud ja oksad ei oleks üle kinnistupiiri, küll oli vaja Elektrilevi elektrikaabel maa alla viia  ja lõpuks see, et piir pole õige.

Lõpuks võtsin advokaadi, kes kirjutas kokkuleppe ettepaneku, mille tulemusena sai mesilastemaja lammutatud. Muid nõudmisi ta ei esitanud. Notar allkirjastas dokumendi ja tänseks päevaks on olemas servituut ka kenasti kinnistusraamatusse kantud. Aitäh :) Aitäh ka Tõnule, kes käis ja märkis geodeedi instrumentidega õigele piirile roosad kriipsud.

Mesilastemaja lammutamise talgud toimusid 15.10.23 ja notar oli 17.10.23. Lammutusel olid abiks: Märten, Mihkel, Veljo ja Kaarel. Maja oli igasugu sodi täis - arvan, et mina polnud seal majas 20 aastat käinud. Mõned pildid ka ajaloo arhiivi.

Lammutus päeval korraldas actioni ka Helgi. Jaanipäevast alates oli aed olnud Helgist puutumata, kuid nüüd kui meie olime kohal, tuli ta demonstratiivselt aeda lõiketangidega äestama. Kutsusin talle politsei. Kohale saabus 3 politseiniku. Helgi lahkus, kuid järgmisel päeval oli aeda veel rohkem lõhkunud ja ülejärgmisel päeval jätkas oma hävitustööd (panime tagasi kaamera, mille vahepeal eemaldasime ). Eks vaatab, mis selle Helgiga pihta hakkab. Hetkel suurem plaan puudub.

Ok Westi pikk rada Sookülas, Viivika sünnipäev

 

Nii, pikk töönädal oli seljataga ja ees ootamas kiire nädalalõpp. Kõigepealt ikka tuli õhtuks Pärnusse jõuda. Hommikul kell 8 olime juba korraldustoimkonnaga võistluskeskust ehitamas. Meie olime abiks stardiala ülespanemisel, hiljem liitusime ka finishikoridori moodustamisel. Ilm oli vaheldud sada, ei sadanud, sadas jälle. Õnneks saime võistluskeskuse vihmavabalt üles. Enne rajale minekut saime veel kõhud ka täis.

Mareku uus kaart oli vägev. Arvasin, et oleme Veljoga kaardialal   varemalt uitamas käinud, kuid võta näpust, polnud. Kaart ja maastik olid kihvtid. Raja teises pooles sadas nii tugevalt, et maa ja taevas olid koos, metsaalune oli pime. Lisaks suutsin mingi sodi endale kuuseoksaga silma tõmmata ehk olin mõned punktivahed ühesilmaline just sellel kõige kehvemal ajal. Õnneks oli temperatuur +14 kraadi ja ülalt kaelasadav vesi soe, külm ei hakanud. Võistluskeskuses peale finishit meil kahjuks kaua aega polnud jutustada. Ajasime aga autole hääled sisse, et võtta suund Paliverre, kus meid juba oodati.

Paliverre jõudsime planeeritust tund aega hiljem. Sünnipäeva pidu toimus Palivere Noortekeskusees, mis asub vanas Palivere raudteejaama majas. Sünnipäeva lapseks oli Veljo õde Viivika, kelle 60 juubelile oli meid oodatud. Külalisi oli palju ja pidu toimus pikalaua taga. Pole ammu sellisel sünnipäeval käinud, igati tore oli. Aeg möödus lennates. Enne südaööd jõudsime Piritale, et hommikul taas ratastele minna.

Liina, Kaarel ja käisid samal ajal HP Sünnipäevajooksul. Kaarel on taas saanud treenima ja esikoht tuli kergelt, kuigi oma tippajale käi paar minutit alla.

TAOK Rogain Teheval

 

Lõpuks ometi jõudsin ma 6 aasta jooksul nii kaugele, et suutsin Veljole mahamüüa rogainile mineku plaani. Olen olnud alati kindel, et see orienteerumiseformaat võiks talle sobida nagu valatult. Ei, meie koos samasse võistkonda ei passiks  - lihtsalt eesmärgid on nii erinevad ja sooritusvõime nii samuti. Kuid koos minna ja pärast kaardianalüüsi ja muljetada on igati äge. Veljo sai endale Westi klubist kaaslaseks Veiko ja meie läksime Margitiga. Olen tavaliselt TAOK rogainil käinud Liinaga, kuid Liina ei tahtnud nii kaugele lõunasse tulla  - tal kooliasjade ja oma korteri sisustamisega nii palju tegemist, et aega igaks asjaks lihtsalt ei jagu.

Otsustasime juba reedel Valga kanti sõita, et hommikul saaks kauem magada. Saime Pärnus juba peale lõunat mineme. Kehakinnitasime juba tuttavaks saanud kohvikus Läti saatkond - Tõrvas, edasi viis meie tee Metsise hotelli Valgas. Esialgu me orienteerujaid ei kohanud, kuigi ühed lätlased tundusid kahtlased - riietus natuke annab ära. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal, sest Veikol puudus laupäevase ilma jaoks vastav rõivastus  - läksime otsima viihmakeepi. Just - ilmaennustus ei tõotanud head - lubas vihma, palju vihma ja tugevat tuult ka. Õhtu lobbybaaris läks juba huvitavamalt - saime teada, et hotellis on meid orienteerujaid rohkem, kuid hommik üllatas nii meid kui personali  - meid varajasi sööjaid oli 15 ringis, kes kõik soovisid varajasemat hommikusööki ja me kõik olime suundumas samasse kohta.  Hotell Metsis oli väga tore, ilusa interjööri, väga meeldiva personali ja väga hea köögiga. Keetkem kokka!

Sajus sõistime võistluskeskusesse. Mõne tiba saatel saime kaardid, kuid kaarditöö, see pidi toimuma sisetingimustes. Õnneks stardiajaks andis vihm järele ja saime startida vihmavabalt. Margitiga me suurt kaardiplaani ei teinud. Läksime algul itta, siis lõunasse, edasi läände ja lõpuks põhja tagasi. Teel saime vihma ja päikest, tuult ja vett. 

Tegime 6 tundi nagu algselt sai planeeritud. Kokku läbisime 26 km ja saime 56 punkti. Tuult metsas suurt ei tundnud, kuid ühe punkti juures puud ragisesid ikka väga ohtlikult. Juhtus nii, et kohtasime rajal ka Veljot ja Veikot. Nemad tulid 46 punktist välja ja meie suundusime sinna, oli ikka tore.  Finishis oli mul ju vaja 2h oma reisikaaslasi oodata. Sain teada, et üle eesti oli torm ikka palju pahandust teinud ja paljud kohad on elektrita. Ka meie võistluskesku oli müned tunnid elektrita.  

Oodata sain ma oma reisikaaslasi ikka pikalt. Lootsin, et nad jõuavad ikka enne kui 8 h täis tiksub, kuid nemad jõudsid 5 minutit hiljem - oli vaja mõned lisakaared võtta. Finishis oli mehed lisakaarte üle natuke tujust ära kuid hiljem olid kõik rahul. Tundub, et minnakse ehk teinekordki koos metsa uudistama. Mina olin see kes Pärnusse tagasi sõitis, olin ju natuke puhanud ka. Pühapäeva puhkasime kodus ja tegime ära oma kellaringid. Keegi kuskilt haige polnud, ei valutanud ei jalad ei olnud ville. Oli äge võistlus. Aitäh Margit, et mind utsitasid minema ja mina omakorda kiidan end, et sain Veljo kaasa.