Leemetil retrokaardiga

Laupäeval sai Raba tn läbi käidud ja Ok Westi põhjatutest arhiividest toodud veel mõned vanad o-kaardid. Järgmine valik langes Leemetile.

Leemeti asub Uulust natuke kagusse. Lodumetsa taga enne raba on üks imeline männimetsasiilak koos mõningaste reljeefivormidega. Lembi Nõmme 1991 aastal koostatud kaart näppus asusime avastusretkele. Lootuses ja ootuses, et me seal metsas kedagi ei kohta, said juba retke alguses kummutatud. Kõigepealt nägime üht vana tädikest ja sutsuke hiljem üht perekonda raba ääres telkimas. Rohkem õnneks inimesi ses kauges maanurgas polnud. 

Mets oli kaardi järgi loetav, aegajalt sai arvutatud, et tõesti, tõesti, siin võis 30 aastat tagasi olla roheline mets, kuid nüüd ilmselgelt valge. Vana kaardiga liikudes sa mõistad, et mets kasvab pidevalt ja kunagi roheliseks märgitud alad on mõnekümne aasta pärast hoopis teised. Metsast leidsime ka kümnete kaupa vaigutatud mände. Mõned neist olid vaigutatud kahelt poolt. Huvitav oli tõsiasi, et vaatamata suurtele vigastustele, mis puudele oldi umbes 60 aastat tagasi tekitatud, kasvasid need männid endiselt ja elujõuliselt edasi.  

Metsas märkasime kraavipervedel traktori jälgi ja kummalisi kujatisi kraavides ning tegime järelduse, et arvatavasti on RMK ajanud kinni hulgaliselt nõukogude aegseid maaparanduskraave, ehitanud neile kui koprad tammid ette. Raba äärde on tekkinud uued üle ujutatud kraavid ja nii mõnigi rabasilm on praeguse suurvee ajal järvekese mõõtu. Miks see vajalik, eks aeg näitab...
Miks nii tehti, on loetav siit:RMK soode taastamine

Metsas tekib ikka ja alati häid mõtteid ja praegusel kitsal ajal tekkis mõte taaskasutuseks. Vihjeks ainult niipalju, et Pärnumaa 2021 aasta ühe päevaku viime läbi arvatavasti Leemeti kaardil.

2 nädal: eriolikord Eestis kestab

Jõhvi jalakäijate tee

Kaks esimest nädalat eriolukorralises riigis on lennanud linnutiivul. Ise olen vaatamata suurtele liikumispiirangutele pidanud liikuma palju ja seda just geograafilises mõõtes. Samas etteruttavalt öeldes, et mitte pahandatud saada, kontaktide hulk on jäänud minimaalseks. Kilomeetrid sai kogutud Tallinna Pärnu ja Jõhvi vahet sõites. Mõned ööd elasin Wironia hotellis, kus peale minu oli veel 8-11 inimest erinevatel aegadel. Samas hotell toimis, mis oli vägagi positiivne, Kodus olemine oli mõneks ajaks pidurdatud seetõttu, et Liina jäi haigeks ja mingit palaviku jama polnud vaja endale külge pookida. Liina käis ka andmas kurikuulsat Covid-19 testi, mis jäi õnneks negatiivseks. Kaarel on distantseerunult elanud Tartus ja tegelenud õppimisega.

Üle kahe nädala olen taas Pärnus nädalavahetust veetmas. Suuresti meie nädalavahetuse rutiin muutunud pole, võib-olla ainult selle võrra, et külaskäigud, mida aegajalt ikka ette tuleb, on nüüd siis teadmata ajaks peatunud.

Füüsiline aktiivsus on ikka meie tegevustes ja kell vajab igapäevaselt käimist. Teades, et kogu rahvas on nüüd avastanud enda jaoks terviserajad, kui ainukese meelelahutuse, mis veel jäänud on, siis Reaküla metsa oleme hetkel oma valikutest eemaldanud ja jooksuringid seal niisamuti.

Vist läheb laiendustööks

Orienteerumisjanu kustutasime sel nädalavahetusel hoopis retrokaartidega. Laupäeval matkasime Potsepa karjääris ja lähiümbruses. Kaasas 1989 aasta kaart. Otsustasime käia suuresti mööda karjääri servapidi, et lasta päikesel endale pai teha. Arvasime, et karjäär on meie päralt, kuid eksisime. Karjääri ja ümbruskaudset metsaala kasutasid tsiklivennad oma treeninguteks. Aegajalt need tsiklirajad ajasid meil harjad punaseks, teine kord, aga olime tänulikud, et saime nende radu edasiliikumiseks kasutada. Motoriste just palju polnud, umbes 3, 5 ringis. 

Maastik polnud just palju nende viimase 30 aasta jooksul muutunud. Karjäär oli püsinud oma piirides, mõnes kohas oli mets maha võetud, kuid samas uus oma 10 aastane männik juba taas kasvamas. Oli ka istutatud metsa. Samas loomasöödasõim seisis kui kivi kindlalt oma kohal. Kraavid kaardi põhjaosas olid läbinud värske uuenduskuuri. 

Metsaalune oli täis sinililli, päike paistis, motikad sõitsid ja ei mingit erikorralist tunnet me enda seest ja ümbert ei leidnud. Samas õhtul Jaansoni ringil joostes ja ratast sõites tajusin, et inimesi on ikka vähe liikumas. Vastutulijad mööduvad üksteisest kaarega, pilke ei vahetata. Apteegis oodatakse kenasti ukse all ja ei tekitata leti ääres närvilist järjekorda. Mina julgeks küll väita, et inimesed on kuulekad ja käituvad eriolukorrale vastavalt. Samas natuke mulle tundub, et selline pealesurutud distantseerumine on meile omasem, kui itaallaslik musikalli komme.

Elu erikorralises Eestis

Koolipoiss Veljo, oma kunagise kooli trepil

Eriolukorralises Eestis üritame meie säilitada oma tavapärast elurütmi. Käime metsas trennis ja jalutuskäikudel. Poes käime nii vähe kui võimalik, kuid toiduvarusid koju ei tassi. Külas ei käi ja külalisi ka ei kutsu.



Metsas käikudel pole me ka varem väga palju inimesi näinud, kuid  arvata on, et ilus ilm ja muude meelelahutuskohtade puudus, ajab väga paljud just loodusesse aega veetma. Tegelikult on see hea, sest looduses liikumine on tervisele igati hea ja kui sa vastutulevaid inimesi just kallistama ei kipu, siis ei tohiks ju ka nakatumisohtu olla.

Tänane ring: Liu sadam ja vana raketibaas, Pootsi mõisakool - Veljo koolimaja, Matsi rand, Kolga-Veski o-kaart ja matkarada. Kokku 8,5 km värskes õhus. Meie inimestega peaaegu, et kokku ei puutunud ja meie valikus olnud looduskaunid kohad, olid vaid meie päralt.

Täna veel suht tavaline elurütm. Homme juba uus päev  - tööpäev, mis ja kuidas seal edasi, seda näitavad juba lähipäevad.

Püsigem kodus ja olgem terved. Mida kiiremini, sellest jamast lahti saame, seda parem kõigile.

Kevadine Pärnumaa - eriolukorra algus.

Pühapäeval käisime Valgerannas tormikahjusid vaatamas, sest peale laupäevaõhtust Sandri sünnipäevapidu polnud meist asja kiiremateks ja pikemateks jooksuringideks. 

Kaarel jõudis ka oma Portugali reisilt ilusti koju tagasi. Karoonaviirus võtab tuure, kuid nädal tagasi ei osanud ei unes ega ka ulmeraamatuist lugedes uskuda, et see mis täna Eestis ja kogu maailmas toimub, võiks tõeks saada.

Neljapäeva õhtul külastasime veel enne meelelahutuspuhkust Zetode kontserti Traadilda. Karksi-Nuia kultuurimajas oli muusikuid kuulamas umbes 60 muusikahuvilist. Järgmised kontserdid said tühistatud. Kontsert oli huvitav ja lahe. Neljapäeva õhtul korjas Liina oma asjad kokku ja pages Riiast koju. Koolitöö katkestati kuni 14 aprillini. Piiridel jagati viiruse kohta infot, piiriületus oli taas suunatud kangialusesse ja piiridel on lauskontroll.

Reedest algas poodides osturalli - inimesed ostsid kokku wc-paberit ja kuivaineid, e-kaubandus töötas täistuuridel. Meie hullusega kaasa ei jooksnud. Ostsime tavalisi toiduaineid ja solidaarsuse mõttes ka paki WC-paberit, kui öösel kontserdilt naasime. Eriolukord kuulutati Eestis välja. 

Reedel ja laupäeval käisime Audrut kaemas, et teha väikesed kaardiparandused päevaku jaoks, mida 18. juunil võiks läbi viia. Laupäeva tõime ära ka Kaarli  Jõulumäelt treeninglaagrist, et ta jõuaks Rakett69 pühapäevasele võttepäevale.