Balti MV Rõuges ja nädalavahetus Liina seltsis

Nädalavahetuse Balti mvle startis Kaarel juba teisipäeva õhtust. Osa nädalast veetis ta Tartus, sealt edasi sõitis bussiga Võrru, et sooritada Võrus oma matemaatika lõpueksam - ikka selleks, et jõuda Rõugesse Balti MV modelile. 

Baltikad läksid hästi, kuid kulla konkuretsist kukkus ta välja kuna jooksis oksa jalga, mis ta jooksutempole/orieteerumistäpsusele väikese tagasilöögi andis. Individuaalselt sai ta M20 II koha ja teates tõi meeskonnna kolmandas vahetuses 6nalt kohalt 3ndaks. Seega kordaläinud võistlus. Tordipeol esines Laura Kaarlile viiuli mänguga.

Poetuurilt ostetu

Andres teel Kihnu

Liina tuli igavusest kodu käima. Polnud tal seal Riias nädalavahetusesks mingeid plaane ja kuna minagi olin kodune, siis tuligi laps ema juurde. Käisime shoppamas ja tädi Katil külas. Plaanisime minna ka maale, kuid kuna ilm keeras ära, siis jäi minemata. 

Mereveed ja jooksuteed

Kallim on taas merevetel... pisike piisk ka tema tegemistest ja olemistest.

Lomonossov - sadam Narva ja Peterburi vahel

Unemaale viivad päikesekiired

Jooksunäited ja realiseeritud võimalused

Seekordne reis onn ikka liiga pikaks juba veninud, kuid lootust on, et varsti ollakse koduteel.

Emv lühirada ja teade Vitipalus

EMV oli Kaarli esimene selle aastane võistlus kodumaal kuhu tal oli plaan minna. Kogu kevade käis ta võistlustel üle lahe Soomes ja ka Rootsis. Pealelõunane stardiaeg andis meile võimaluse hommikul käia läbi Tartust Kaarli uuest elupaigast. Korter on alles ehitusjärgus, kuid ühtteist (vannitoa möbleerimine jms) saab juba teha. Vaatasime üle korteri ja ka naabrite omi, panipaigad ja parkimiskohad. Hetkel tundub, et arendaja on elaniku seisukohast lähtuvalt maja projekteerinud. Juulikuust võiks korteri ehk kätte saada ja nii on noormehel sügiseest elupaik olemas. Kohvikus lõunat süües leppisime Andresega kokku, et Laurakene veedab õhtul mõned tunnid meiega Rõõmude juures, kui teised Ülikooli pidustustel osalevad.

Emv toimus MM2017 aasta maastikul. Võistluskeskus oli samas karjääris kus tippudelgi. Kevad oli kuum, saime usinasti päikest ja olime kui rannas, kuid vett kahjuks nappis, isegi joogiveest oli puudus. Läksin isegi starti - eesmärk oli mul üllas: näha seda imepärast maastikku, kus profid hullu viga panid. Pidinn võtma rahulikult, kompassi ilusti peale sättima, olematu liikumiskiirusega eeldasin, et punkt tuleb ise vastu ja minul ainult noppimise vaev, kuid kus sa sellega. Isegi tibusammul liikudes tegin oma kohustuslikud eksirännnakud ja kaared ära. Vägiteod on pildilt nnäha, rohkemat pole vaja kommenteerida. ajaline eesmärk oli läbida rada alla1h - sellega sin hakkama ja N40 klassis polnudki ma viimane.

Kaarel võttis oma nii nagu plaan oli. I koht M20 klassis. 

Õhtu veetsime Rõõmude juures Tartus. Mõned tunnid oli meiega ka Laura, kelle hiljem Taxifyga kesklinna tagasi saatsime.

Teatevõistluses osales Kaarel koos Rjaba ja Alexiga. Peale Rjaba esimese vahetuse võitu paisusid ootused võistluse tulemusele küllaltki kõrgeks. Alex kaotas kohti, kuid Kaarel tõi lõpuks võistkonna metsast välja 5 kohaga, mis on SRD kõrgeim koht läbi aegade!!!

Kaarli suurpäev - lõpuks ometi rahvusvahelisele geograafia olümpiaadile

Mitu aastat on Kaarel jahtinud vabariiklikult geograafiaolümpiaadilt piletit rahvusvahelisele olümpiaadile, kuid siiani pole see õnnestunud. Kaheksandas klassis ta võitis ja lootused järgnevateks aastateks olid kõrged. Nüüd, siis kodu lähedal Viimsis toimunud jõuproov, viis sihile: Kaarel saavutas II järgu ja 3 koha. Kaarlilt lihtsalt super tulemus. Väga, väga tubli!!! Teades, kui vähe ta üldse sel aastal kooli jõudis oma treeningute ja spordi tegemise kõrvalt. Õppimisi tegi  ta kogu aeg tagantjärgi, millal oli tal aega veel süvendatult geograafiat õppida ?, lihtsalt imekspandav enda kokkuvõtmine. Muidugi peab olema ka hea pea ja head geenid. Nüüd on uksed valla rahvusvahelisele jõuproovile, mis seekord toimub Hongkongis juuli lõpus, augustis. Plaanid ongi nüüd vähe peapeal, sest Kaarel plaanis minna Rogaini MM le Hispaaniasse, ehk ikka õnnestub mõlemast üritusest osa võtta, eks näis, asjaajamine käib.

Samal ajal olin mina Mari-Liisiga XT rogainil Kolgakülas. Tegime 4 tunnise jalutuskäigu. Kokku rassisime maha 21, 5 km ja kogusime 107 punkti. Ühe lollusega saime ikka hakkama  - poleks pidanud läbi soo rassima, vaid oleks pidanud rohkem lõunasse minema - oleks saanud rohkem punkte ja maastik oleks ka läbimiseks kergem olnud. Aga noh, saime ikka teerajaorienteerumise kõrval ikka päris orienteerumist ka proovida. Hea, et sealt mülkast tulema saime.

Libahundi jälg Pakri saartel

Libahundi jälg - ei teagi mitu korda oleme antud üritusest juba osa võtnud. Meie pere oli esindatud kes teab mitme võistkonnaga ja igasugu koosseisudes. Mina olin Taavi ja Kaiega, Liina Märteniga veel olid Andres, Liis, Kadri ja Tõnis - kõik mööda erinevaid võistkondi laiali.  Suur suvi oli kohal juba mitu nädalat, kuid laupäevane ilmaennustus lubas sügistalve. Paldiski sadama poole sõites saime lumesaju osaliseks - sadas laia jõululund. Saarel kogesime: vihma ja rahet, tuult ja vastutuult, aga näpuotsaga anti ka päikest.

Pakri saartele oli varutud igasugu sõiduriistu. Lootsilaevu ja kajakke, juba tuttav Moonika tegi saarele 3 reisi. Meie seltskond saabus saarele kolmanda - viimase reisiga. Meretagune asi ajab ajagraafiku natuke sassi, nii need laeva väljumised natuke hilinesid kuid stardiaeg oli siiski nii nagu plaanitud (ajaplaanis oli võimalike ajapuudujääkidega arvestatud). 

Meie plaanis oli 2 eesmärki: esimene oli, et käia ära nii Väike-Pakril kui ka Suurel-Pakril ja läbida võimalikult palju lisaülesannetega punkte.

Meie võtsime suuna lõunasse. Korjasime teeäärsed punktid kuni 94 lisaülesande punktini kokku ja sealt pöörasime läände, et võtta 44, 65, 57 ja sealt juba mööda saare läänekallast tammile. Kui esimese tunni saime isegi päikesepaistes kulgetud, siis ilmaennustusele vastavalt jõudsid keskpäevaks Eesti rannikule vihmapilved. Teel 57-52 nägime ka kormoranide kolooniat võika haisu ja elamiskõlbmatu maastikuga. Õnneks oli koloonia veel väike ja enamus saartest siiski neist puutumatu. Teel tammile kohtasime ka HP sport Teami kahte võistkonda, saime nad ka ilusasti pildile, kuigi vihma sadas. Seal samal ajal möödusid meist ka Liina ja Märten, kuigi nad jalutasid ja kiirust nende liigutustes polnud, möödusid nad meist kui postist ja varsti kadusid kaugusesse. Noored on ikka pikema sammuga.

Tammile läksime lausvihmas ja vastu tuult. Teel Suurele-Pakrile nägime ka Kadri võistkonda. 

Suurel-Pakril oli teha 2 lisaülesannet jaa väikese ringiga kohe tagasi pöörata, sest aega polnud meil just laialt käes ja Kaie hakkas juba ka väsima. Suur-Pakrilt lahkudes oli ainus mõte õigeks ajaks finishisse jõudmine. Jätsime ära ka söögipunki ja tammilt naastes võtsime 33-50-23-22. Tee, mis pidi meid lihtsalt finishisse viima, ei olnud mitte tee, vaid jõgi. Lihtsam oli teed otsida "tee" kõrval võsas, kuid jalad said siiski märjaks. Avastasime, et teeäärt olid ka teised võistkonnad kasutanud ja meile tund, et üks tegelane on lausa paljajalu seal liigelnud. Hiljem saime teada, et meil oli õigus, nii oligi, selleks, et mitte jalanõusid märjaks teha, liiguti paljajalu. 

Enne finishisse jõudmist kohtusime taas Liina ja Märteniga. Neilt saime teada, et toidupunkt oli juba tühjaks söödud, nii et hea, et sinna ei läinud. 9 punkti jäi küll saamata, kuid mis siis.

Kokkuvõttes oli üli lahe päev ja suurepärane ettevõtmine korraldajate poolt. Nii palju oleks võinud untsu minna - alustades ilmaga (tuul ja lained ja võimatu randumine saartel) - , kuid nemad said hakkama. Rogain on ikka tore võimalus näha Eestit, kohtades, kuhu muidu ei satu.

 Tagasisõit Paldiskisse venis sutsuke Pärnu poole sain sõitma alles kaheksast.

Kaarel oli Otepäält tagasi ja käis Lauraga robootika võistlustel.

Koolinoorte MM Otepääl

Seekordne koolinoorte MM orienteerumises toimus meie koduses Otepääl. Liina ja Kaarel on nüüd juba nii suured, et ise osaleda ei saa, kuid abiks saab ikka olla. Kaarel oli Tallinna Reaalkooli poiste võistkonna abitreeneriks. Kõrge osavõtumaksu tõttu ta loobus olemast ametlikult Eesti tiimiga, kuid mitteametlikult sai ta siiski oma kooli poistele olla toeks. 

Elamise organiseeris noormees endale Otepääle ise. Elukoht oli suurepärase asukohaga - kohe Otepää staadioni kõrval. Liina, kel oli niisamuti 01.mai vaba, kasutas võimalust tunda koolinoorte MMi hõngu, tuli niisamuti Otepääle ja vedas mindki Tallinnast kohale. Nii me seal Otepääl kokku saimegi. Ega ühist aega palju polnud, kuid asi seegi, et sai koos lõunat söödud ja ühe ühispildi koondisedressis tehtud. Võistlus ise oli meeleolukas nagu ikka - sai omadele kaasaelatud ja omasid metsast oodatud. Eesti võistkonnal läks hästi: kahe võistluspäeva peale saadi kokku 4 medalit (1+2-1). Võistluse lõppedes tõin Liina hoopis Pärnusse, sest Pärnu ja Riia vahel liigub busse rohkem kui Tartu-Riia vahel. Liina auto jäi Kaarlile koju toomiseks koos Andrese ostetud kappidega.