Teatris käik ja ....

Esmaspäeva õhtul viisime Grace esimest korda teatrisse. Etenduseks oli Endla teatri etendus Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid. Mängukohaks Salme kultuurikeskus. Etendus oli lahe ja minu lootus, et Gracel on seda lihtne jälgida, kuna filmi on ju kõik näinud. Tuli välja, et neiu polnud suutnud seda ilmi lõpuni vaadata. 

Meile kõigile väga meeldis, Kadri Adamson ikka väga hea näitleja.

PS: 27/10/2014 läheb kahjuks musta päevana eesti rahva ajalukku - toimus esimene koolitulistamine - Viljandi Paalalinna koolis sai surmava revolvri tabamuse saksa keele õpetaja. Tulistajaks sama kooli 15 aastane õpilane.

Libahundijäljed Kolgamail

Kolga ümbrus on minu jaoks tähenduslik nii mitmeski :

1) esmakordselt osalesin rogainil just Kolgas 2006 aastal

2) Kolga on peaaagu nagu kodukant

3) Kaie laste kodukool jms.

Tegelikult lootsin juba päris mitu libahunti tagasi, et millalgi võiksime Kolga kanti jälgi otsima minna, sel aastal ootus täituski. Gracele rääkisin juba esimesel Eestis olemise nädalal, et see on võistlus, kus kindlasti peaks ta osalema ja palusin tal hakkata otsima võistkonnakaaslasi. Greace sai võistkonnakaaslaseks Oliveri ja nii olid minul Grace metsas ära eksimise mured murtud. Kaarel läks metsa koos Markuse ja traumast räsitud Kadriga. Minu võistkonna liiketeks olid Kaie, Taavi ja Mihkel. Uus generatsioon lapsi asus ka iseseisvalt võistlustulle, omapead lastetiimis HN14 läksid metsa: Liis, Leo, Tõnis ning Mihkel H, kui HP-Sport Team Shokolaadisõbrad. Meie võistkond esines nime all Juminda SAR,  rohkem informatsiooni saate siit. 

Stardiülesande tõttu muutsime oma planeeritud teekonna suunda ja alustasime lõpust. Stardiülesanne, oli meile, kui peaaegu kohalikele kökimöki. Edasi põrutasime lõunasse 43-24, seal oli juba loha ees. Otsustasime, et jätame oma teekonnast välja nii 44, kui ka 83, ja valisime 35-36-25-26-38-59, sest mõlmad variandid meie plaanidesse ei mahtunud. Arvan, et õigesti tegime, sest 44 olla olnud päris krõbe pähkel ja 83 lisaülesande sooritus ei läinud samuti paljudel täkkesse. Teel 59-82 tulid meile vastu meie kõige pisemad - näod olid neil rõõmsad ja  meel hea.82s saime 7 punkti. Edasi mööda Oandu-Ikla matkarada 82-55.  66-45-63 - seal saime lõpuks jalad märjaks, kuid Kaie kilkas, et temal on ikka jalad kuivad. Aega oli juba kulunud omajagu ja meie eesmärk võtta veel 2 lisaülesandega punkti, hakkas vaikselt ajakriitilisuse tõttu küsitavaks muutuma. 

Grace 71kp, pilt korraldajate lehelt

KMK finishivõtt. Pilt korraldajate lehelt

46-81 (lisaülesande sooritas Mihkel), 34 olev jõeületus oleks saanud meile peaaegu komistuskiviks, sest meie Kaiega ei julgenud mööda libedaid kive jõge ületada. Aga Taavi võttis julguse kokku ja läks põlvini vette, et meid tammi juurest käsikaudu üle aidata. Suured tänud talle. Järgmine eesmärk oli 71. Seal kohtasime KMKd. Viimaseks punktiks jäi meil 30, millelt lahkusime valet sihti pidi ja seetõttu tegime veel lisa kaare. Kokku saime 81 punkti. Meie tulemus avaneb siin.

Hp-Sport Teami lõbus pere (mõned on kahjuks puudu). 

Teistest ka: HPST Plus versus KMK, said peaaegu võrdse tulemuse 2 punktiga jäi peale Plus. Noored Shokolaadisõbrad said tulemuseks tubli 42 punkti. Grace ja Oliveri saagiks oli 74, nende teekond. Grace pidas vastu 5h, edasi oli ta läbi kui läti raha. Samas jäi ta võistlusel osalemisega väga rahule. Õhtu lõppes saunaga Kuusalu spordikeskuses. Pildid. 

Suur, suur aplaus Hp-Sport Teami toredeale spordiperele!!

Käik Soome ja Viljandimaale

laudas

neiud karaoketamas

Jalgade soojendamine veskis

Pea vajas värvimist ja nii saigi koolivaheajal taas Soome mindud. Kutsusin kaasa ka Grace, kes omakorda palus kaasa Maja ja Lea. Tüdrukud tutvusid isekeskis Helsinkiga kuna rahatuna ei saanud nad shoppata, siis  külastati  erinevaid muuseume. Päev oli tore, kuid nende jaoks liiga külm ning tuuline. Ka laevasõit oli neile tuule tõttu "elamusipakkuv". Tagasisõidul leevandas tuulest tingitud merehaigust KARAOKE. Meie Heidiga saime pead värvitud ning natuke shoppatud, kuid imelikul kombel tabas meid ajapuudus, 

Grace käsikivil

Neljapäeva hommikul sõitsime Grace ja Leaga väikesele koolivaheaja väljasõidule Viljandimaale. Esimeseks peatuskohaks oli C.R.Jakobsoni  talumuuseum. Hooaeg oli läbi ning muuseumi külastamiseks pidime andma uksekella. Muuseumi rahvas oli  väga lahke. 15 minutilisest külaskäigust kujunes lõpuks üle tunniajane eskursioon erinevates hoonetes: majades, veskis ja saunas. Vanu kariloomi külastasime tolleaja uuendustega laudas (kaev oli lauda sees), hobused tervitasid meid karjakoplis, nägime ka kanu ja kalkunit, lisaks näidati vanu tööriistu, ning nutikaid majapidamisriistu (triikimislaudu ja pesupesemisnõusid), vanu jalanõusid. Tüdrukud said proovida ka käsikivil viljajahvatamist. Plaanitud rabaretk Hüpassaarde jäi kahjuks liig külma ilma tõttu ära, ei tahtnud neid neiusid sinna tennistes viia. 

Edasi põikasime Viljandist läbi, et käia poes  - järgmine peatuskoht oli Külli juures Pahuveres. Tüdrukud said toita kanu ja jäneseid ning korjata kanamajast mune. 

Hiljem tehti tutvust keraamikaga. Prooviti nii kedral kausi tegemist kui ka käsitsi modelleerimist. Mina aga tegin 2 soolatoosi ja ühe kausikese. 

Järgmisel päeval külastasime Andrese restaureerimstöökoda.

Mõista-mõista, kes on pildil ?

Vahetusõpilastega Hiiu päevakul

Lõpuks ometi üks kodusolemise nädalavahetus. Reedel leppisime Gracega nädalavahetuse plaanides kokku ja kõik olid rahul. Kaarel jäi meie plaanidest välja, sest tema sõitis laupäeva hommikul CFCga Jõulumäele laagerdama. Laupäev oli oktoobikuus õues olemiseks lausa ideaalne - päike paistis, tuuletu ilm - väga mõnus. Lootused olid, et hoiab sama ilma ka pühapäevaks  - plaanis oli külastada Hiiu päevakut. Grace kutsus kaasa ka sõbrantsi. 

Tänane ilm oli, aga vastupidine eilsele - vihma sajab, tuul kaarutab puid ja lennutab sügiselehti. Grace üritas mind veenda mitteminemise kasuks, kuid mina olin kõigutamatu (kuigi ega ma ise ka ei tahtnud õue minna), ütlesin, et minu sisemine mina on kindel, et peale metsas käiku olete kõik rahul, et kaasa tulite. Jah, selleks ajaks oli mul neid vahetusõpilasi kodus juba 3, kes kõik arvasid, et ma täiesti hull. Andsin neile mõista, et harjugu ära  - Eesti ilm läheb siin ainult hullemaks. 

Loomulikult ei olnud mul mingitki soovi neid noori ära külmetada, seega võtsin kaasa kindad ja kilekeebid. Mõni soovis jalanõusid vahetada - õnneks oli meil kodus 1 paar kõrge säärega potikuid. Esimesed 100m oli neile raske, kuid peale esimest KP olid kõik rahul, et kaasa tulid. Nalja oli neil nabani - ei heidutanud neid see, et jalad märjaks said, või et kraaviperves põlvedeni sisse vajusid. 4 kps  ei saadud kokkuleppele, mis teedpidi minna ja nii läksidki kõik oma valikut pidi. R6 raja lõpuks lugesid kõik kaasatulnud juba iseseisvalt kaarti. Vaatamata jubedale ilmale avaldasid uustulnukad soovi järgmine nädal taas metsa minna. Järgmine kord on päevak Pirital just meie kodu lähedal.  Kuidas mina ja Grace end peale Libahunditamist motiveerime pühapäeval metsa minema, ma ei tea, kuid Lea ja Maja nimel on enesesund tõenäoline. Minu "sisemisel kuradikesel" oli taas õigus.

Õunamahla tegu ja sünnipäevajooks

Nädalavahetus algas YFU sügisseminariga, kus vahetusõpilasi vastuvõtvad pered said omavahel kokku, et arutada vahetusaasta alguse rõõme ning muresid. Tundub, et meil on Gracega vedanud, mõnel perel nii hästi läinud pole. Esimesel kuul on toimunud ka perevahetusi ja nii mõnigi pere on päris hädas oma välismaa teismelisega. Enamusel peredel on siiski, siiski kõik enamvähem korras.

Noored on enamuses Eesti eluga harjunud, kuid hetkel on noortel  ainult "chill ja grill" - koolis nad veel suurt aru ei saa ja ega õpetajad ju umbkeelsetelt midagi ei nõua ka. Nii, pole neil miskit õppida ka. Eesti keele õppimine läheb enamus lastel väga vaevaliselt, sest kohalikud Eesti noored suhtlevad nendega heameelega ladusas inglise keeles. Ja meie ise ka suhtleme heameelga inglise keeles, sest nii saab kogu vajaminev info kiiresti ja arusaadavalt edastatud. Isegi meie inglise keelt mitteoskav vanaema räägib juba puujalgadega inglise keelt. Samal ajal kui vanemad oma jututuba pidasid, said noored ka omavahel kokku, et rääkida oma edusammudest.

Peale ametlikuosa lõppu tormasime Gracega kiiresti koju, et minna maale Hp-Sport Teami sünnipäeva jooksule ja peole. Jooksule me ei jõudnud, kuid peol osalesime. Pidu oli nagu alati tasemel - suurepärase toidu ja muheda sportlikku seltskonnaga. Jagati auhindu ning valiti parimatest parimaid.

Pühapäeva hommikul korjasime ära õunad ning lasime õunapurustajast läbi - tulemuseks imemaitsev õunamahl. Vot õunamahlateoga suutsime me Grace üllatada - seda polnud ta varem teinud.

Tantsuklubi külastus jms

Meie tantsuseltskond

Viimane tantsuklubi õhtu oli meie pere noorte hulgas väga oodatud ja kardetud sündmus. Ise nad selle endale nii raskeks tegid. Igaljuhul viimane kord tantsuklubis olles lepiti kokku, et igaüks peab järgmine kord tantsima tulema kaaslasega. Teisipäeva õhtul tundus, et kõik kokkuleppijad said oma ülesandega hakkama.  Kahjuks, kahjuks mõned kokkulepped siiski ei saanud teoks. Noortel oli lusti palju, melu jälgi saate ajada piltide alt.

Pildid.

Kaarel sõitis sel nädalal taas Soome võistlustel. Pole saanud veel Kaarliga rääkida, kuid tulemuste järgi võib eeldada, et noormees jäi teatevõistlusega rahule. Kaarel startis HSi teises tiimis. Teise koosseisuga saavutati 40 võistkonna hulgas 11 koht. Homme on individuaaldistants. Tulemuste lehekülg.
Mina, aga olin täna kodune ning üritasin koristada. Tubaste tööde edenemist segas TAOK rogaini GPS ülekanne... ? Justament algus oli eriti põnev... ootan juba põnevusega Etsi blogi sissekannet, kus ta kirjeldab 30 kp otsimise saagat.