Mai kaardi päevak

 

Meie selle hooaja päevak toimus minule väga ebasobival ajal, kuid kui hästi planeerida, saab kõik asjad tehtud. Teadsin, et pean olema tööl, kuid sättisin töö nii, et sain lõunaajal juba ära minna. See lõi võimaluse Liinale, Kaarlile  päevakust osavõtuks. Võitsin nad kõik tööle kaasa, tegeid seal oma kodukontorit, enne ärasõitu söötsin neil kõhud täis ja 12 staartisime Pärnusse. Kaarel ja  sõitsid sealt edasi Virtsu  vanaemale külla, Liina jäi kodukontorisse ja mina jalutasin Strandi juurde Veljole appi, kes minu saaabumise ajaks oli raja peaaaegu, et maha saanud.

Oli imeilus päev. Rada sai maha juba tund enne algust. Kaugelt tulnud jõudsid enne starti veel Strandi väilikohvikus väikse eine teha, et siis kosutatult rajale minna. Päevaku pakett oli äge, tehke järgi nagu öeldakse. Peale finishit sai minna Strandi Spaasse väikese soodustusega ujuma, keha sai kinnitada imehea supi ja pirukatega. Lisaks veel suurepärane ilm, kaart ja korraldusteam. Oli suurima osalejate arvuga Pärnumaa päevak, osalejatele rajad meeldisid, mis sa veel tahta soovid.  Koostööpartnerid jäid ka rahule ja kutsusid meid taas pevakut nende juures pidama.

Liina oli abiks raja mahavõtmisel. Aitäh, talle! Kõik sujus. Aitäh kõigile, kes osalesid ja aitäh Veljole, kes Mai asumisse kaardi joonustas, rajad välja mõtles, üles pani ja maha võttis. Oli äge päev!

Juunikuine reis Põhja-Soome

Reis sa plaani võetud juba eelmise Soome reisi ajal - mis kui tulen Veljole laeva peale vastu, teeks Põhja-Soomes väikese ringreisi.Mõeldud tehtud. Alavuselt Raahesse oli 4 sõdutunni tee. Enamuse ajast sõitsin metsavahel ja teisi autosid suurt ei kohanud. Raahesse jõudes tegin turvalisuse koolituse ja sain sadamasse sissepääsu sertifikaadi. Edasi sain loa sõita autoga sadamaterritooriumil laeva kõrvale. Siis kostitati mind lõunasöögiga ja edaasi kiire eskursioon laevas. Laev oli ikka teistsugusem kui varajasemad Veljo töölaevad kus käinud olen. nii palju treppe pole kuskil laevas olnud. Kuid meil oli kiire - puhkus ootas ja laeva me passima ei jäänud. Esimese asjana tegime väikese tripi Raahe linna ja muuseumi, lisaks tutvustati mulle kohti, kus Veljo oli oma väljaasõitudel käinud. Raahest suundusime Oulu ääre linna hotelli ja sealt päevakule. Õhtul tegime ringkäigu Oulus: sõime Bangladeshi söögikohas, jalutasime sildu täis pargis ja tammi peal - oli imeliselt soe õhtu ja väga ilus linn. 

Järgmisel päeval käisime Kemis, kus Veljo käis kiirel  tööreisil Sampo peal Limilinna turiste vedamas, sealt läksime Torniosse  - kälastasime jõel olevat saart, mis kuulus Soomele. Saarelt lahkudes jõudsime Rootsi. Rootsis käisime kaubanduskeskuses ja kasutasime odava krooni efekti. Edasi suundusime Rootsi poolelt põhja poole. Külastasime Kukkala kärestikku ja jõe äärset rannaküla. Sääski oli väga palju. Edasi ronisime mäe otsa.  Mäel olid lisaks matkarajale ka väikesed matkamajad. Edasi otsustasime tagasi pöörduda Soome. Ületasime polaarjoone, mul oli see esimene kord. Taaskord läksime mäkke - eest leidsime kena söögikoha ja triangulatsiooni torni, kus tehti maamõõdistustöid 19 sajandil 1860 ndail. Järgmiseks pidime leidma majutuskoha - majutuskohad otsisime jooksvalt ja ühtegi broneeringut meil polnud, nii juhtuski, et hotell kuhu plaanisime minna oli hoopis suletud. Seega võtsime hoopis saunamaja suusakeskuses - väga hea valik. Neil hooaega polnud ja maju piisavalt. Hommikul tegime jalutuskäigu mööda matkarada metsaonni. Edasi suundusime Rovanemisse - ega seal suvel suurt mikit teha polnud, tavaline jalutustiir linnas, kõhutäide ja sealt lõunapoole tagasi - järgmine peatuskoht oli Kajaani. 

Kajaanis saime taas elamispinda otsida, sest esimeses valikus polnud kedagi meid teenindamas. hommikul taas linnatiir, vana kindluse varemete külastamine, rannapromenaadja turuplats. 4 h sõitu ootas ees, et jõuda tagasi Alavusele. Läbisime nii mõnegi linna, vahepeatuse tegime päevakurajal - kaardid saime metsamajast. Selline ring oligi. Teisipäeval käis Veljo Helsinkis silmaarstil ja sealt otse Eestisse tagasi. Väike läbipõige Piritale ja edasi ootas meid suvepealinn Pärnu.

Teel kohatud linnud loomad: 2x nägime põhjapõtra - üks jalutas teepervel ja teine nosis eemal rabas, 2x kohtusime suure kanalisega, tõenäoliselt oli tegu tedrega, veel nägime jäneseid, rebaseid ja korra jooksis üle tee mäger. Mäkra pole mina varem looduses kohanud.

Alavusel - Kimmo ja Katrini juurs käisin mina 2 korda - esimesel Soome reisipäeval sai nende juures ööbitud ja reisi lõpus olime 2 päeva nende külalisteks. Elasime nagu ikka oma majas veski kõrval. Tegime sauna, ajasime asja, Veljo sai elektritööd teha. Oli väga mõnus olemine. 

Orienteerumas käisime 2 korda: esimesel päeval käisime Oulus päevakul - mittesoomelikul maastikul - kaljusid polnud, samas tsoos õitsesid murakad. Oli Jukola nädalaavahetus ja teel Alavuselt Raahesse möödusin nii mõnestki teeviidast, mis Jukolale suunas. Veel käisime päevakurajal, mis oli nädalaks metsa jäetud (koht kusagil teel Kajaanist-Alavusele).

Taavi 50

 Palju õnne, kallis Taavi! Palju on käidud, kui palju on veel ees!

Ema sünnipäev ja Kadri rahvatantsu etendus

 

Ema sünnipäev on alati selline päev, mida meie ema kunagi pidada ei soovi - eks see ole kooliüpetaja asi - suve alguseks on kool õpetajad nii ära väsitanud, et pidustusteks tahtmine puudub. Sel aastal aga juhtus nii, et Kadri rahvatantsu lõpu üritus sattus samale päevale ja seda meie ema soovib ikka külastada. nii kogunesimegi endisesse patarei vanglasse Kadri esinemist vaatma. Heljem tegime ühissöömise Noblessneris. Oli väga kena õhtu.

XT kevadrogain Pirgus

 Pirgu rogaiin kujunes omamoodi väljakutseks seetõttu, et kunagi (nii umbes 10 aastat tagasi) sai käidud seal terviseradade avamisel. Teiseks on see koht ühe mu töökaaslase kodukohaks, kolmandaks, pole seal kandis orienteerumas üldse saanud käia.

Taas läksime Margitiga. Liina ja Märten tulid ka. Meie ikka jalutasime, sest Margit oli eelmisel päeval oma jala välja väänanud ja liikumine allamäge oli vaevaline. Kuum ilm ja haiget tegev jalg ei soosinud jooksmist, nii me siis jalutasimegi 15+ kilomeetrit. Vigu suurt ei teinud, lotopunktid - need läbisime tänu heale vihjele samuti möödaminnes. 1h enne lõppu hakkas vaikselt ilm sättima vihmale ja päris enne lõppu tuli padukat, mida loodus väga ootas. Meie saime enne autosse peitu. Rajal oli ka mitteametlik joogi ja söögipunkt. Väga värsendav oli vett juua, arbuusi süüa ja saada kraaniveest kastetud.

Okste põletamine

Kevad on käes ja lumi lõpuks sulanud. Nädal aega tagasi tuli Põhja-Eestis veel ligi 10 cm lund maha, kuid tänaseks on see sulanud. Lõpuks jõudsime ka okste põletamiseni, mis jäid 2 kuud tagasi Veljo  viimasest käigust Tammistule, tegemata.

Algsetest hunnikutest pildid puuduvad, kuid lõpptulemus on ilus. Veel mõned pildid maja eest. Nii suurt veeuputust ja üleujutusala, mina ei mäleta.

Peale tööd sõitsime Pärnusse tagasi.

Suur Viljandi järvejooks

 

01. mai on v nagu ikka vaba päev. Veljol on olnud ammune unistus, et saaks korra joosta ümber Viljandi järve. Mõeldud tehtud. Mina joosta ei tahtnud, sain võistluskeskuses oma kella tehtud.  Veljole rada ei meeldinud, tema kommentaar rajale oli: " Kui ma tahan mööda oksi ja põldu joosta, siis ma pigem võtan kaardi ja kompassi ning lähen orienteeruma". Eks näis kas ta edaspidi läheb või mitte. Pärast jooksu kiirustasime tagasi - meid oodati Meremetsa Hardi sünnipäevale. Pidu oli tore. Terrassil oli mõnusalt soe istuda, kui päike kadus, läks kahjuks jahedaks. aitäh pererahvale kutse eest! Väga pikalt seal mõnuleda ei saanud, sest järgmisel päeval oli vaja varakult tõusta.

Jõulukingi nautimine - ERM, Ilves GP ja öö ÖÖD Hötelsis

 

Jõuluvana tõi meile kingituseks peegelmaja kinkekaardi. Mõtlesime pikalt millal ja kuhu minna, peegelmaju Eestis ju üle 20 tk. Panime plaani paika, pakkisime asjad ja sättisime end Tartumaal minema. Lisaks lõbustustele olid meil veel kaasas asjd, mis oli vaja mitmesse paika ära viia: Kennyle oli vaja kaarli palvel ära viia võistluslipud ja Liina müüs Raivole maha meie vana televiisori  - ehk ppeale Ermi külastust käisime Ihastest läbi. Väike kohvipaus.

Erm oli suur ja väga informatiivne. Kui tahta kõik pildialbumid ja intraktiivsed tablood läbi käia, siis kulub kindlasti mitu päeva. Meie jalutasime maja läbi 3 tunniga. Vanad digitaliseeritud fotod, sajanditagustest inimestest ja külaelust olid kõige ägedamad. Peale kohustuslikke käikusid jõudsime lõpuks Metsajärvele, mis asub Valga- ja Põlvamaa piiril metsa sees järve kaldal. Maja oli peeglist - välja nägi, kuid sisse mitte. Tegime grilli ja sauna ja uitasime ümbruskonnas ringi:  tegime järvele tiiru peale, leidsime onni, mis polnud peeglist, ületasime vana kivipurde, kohtasime kobraste tegevusjägi, avastasime vanu teid, mis maaomanike poolt tehislikult suletud - puud teele lastud või tee peale puud istutatud jne. 

Oli tore õhtu. hommikul konutasime majas viimase minutini ja seetõttu saime ligi 45 minutit koha omanikuga maast ja ilmast jutustada. Kuid siis hakkas meil kiire  - vaja oli jõuda Ilve GP ühisstartidesse Vooremääle. Kaarel oli seekord korraldajate ringis - ei ole tema tervis veel nii hea, et mitu nädala vahetust pikki pingutusi teha. Veljo oli äksi täis - jess saab jala panna joonele - vaja oli tõestada enda treeningute tõhusust. Mina mõtlesin oli mul vaja end kirja panna - kui nägin, et K- punkt oli mäe otsas. Kui kahetseda oli hilja tuli minna. Minu võistlusklass startis viimasena ja minu olin viimane, kes staadionilt lahkus ja selle K-punkti võttis. Rada oli tore, vigu tegin ikka ainult lagedal nagu tavaliselt, kella sain tehtud, 5,2 km sai 8+ km ilusas metsas kulgetud. Oli tore, kuid teisi orienteerujaid peaaegu, et ei kohanud. Veljol läks hästi ja temal oli väike kahetsus hinges, et miks me ainult üheks päevaks end kirja panime ?? 

Pärnussse tagasisõidul käisime läbi ka Hemtalist Külli juurest - polnud seal käinud kohe päris pikalt, kuid ikkagi oli tore kohtumine. Pühapäeva magasime maha - vaatasime võistluse ülekannet arvutist.