Silva laagrist ka natuke

Polegi selle aastase Silva o'laagri kohta ühtegi sõna poetanud. Seekord on Eestist mindud eelnevatest aastatest suurema teamiga. Mindud sai lausa 2 masinaga: ühtekokku üheteistkümnekesi. Kokku on selle aasta osavõtjaskond üldse väga rohkearvuline ja palju rahvusline. Osalejad on : Tsehhist, Slovkkiast, Hispaaniast, Iisraelist, Mosambiigist, Poolast, Eestist, Bulgaariast, kokku üle 200 lapse.  Elu on endiselt sama kirev kui eelnevatel aastatel, kuid kui on palju rahvast, siis läheb kõigega natuke rohkem aega. 

Laagri plaan

 Ainukesed tulemused, mis on avaldatud on, 28. juulil peetud lühiraja võistlus. Lühiraja tulemused

Ja läinud ta ongi...

Viimane nädal on olnud kiire ja enamus ajast  kulus Liinal sõpradega kohtumiseks. Kohtuti sugulaste ja sõprade ringis, maal ja linnas. aeg läks nii lennates, et Liina ei jõudnud oma asjugi pakkida. Nagu tänaseks on selgunud, on osa vajalikke asju ka maha jäänud. Näiteks: inglise-saksa sõnaraamat.

Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva kogunes terve hulk noori Liinat ära saatma. Tehti pannkooke, mängiti mänge, käidi mere ääres, nauditi juuli kuu sooja ööd rõdult. Aeg lendas kiirelt ning lahkumisel poetati mõned pisarad.

 

Tänaseks on Liina juba Tsehhis Silva O'camp laagris ja sealt edasi suundub ta juba läbi Poola Saksamaale Hannoveri.

 

Esimeseks pikemaks peatuskohaks saab Wittingeni linn, kus toimub 3 nädala pikkune keelepõppelaager neile, kes alles alustavad saksa keele õpingutega.

 

Palju edu Sulle, kullake, seal kaugel, võõral maal!

 

Naudi oma vahetusaastat ja katsu hakkama saada asjade, tegevuste ja söökidega, mis sulle võib-olla veidrad tunduvad. Proovi ära ja oled kogemuse võrra rikkam.

 

Soovin, Sulle palju sõpru ja hoia ikka Eesti lippu kõrgel!

Peatse kohtumiseni!! See aasta polegi nii pikk aeg ....

 

Merepäevad Kolga-Aablas

Isetehtud paatide võistlus

 Liina selle aasta viimane nädalavahetus maal oli sündmuste ja rahvarohke. Neljapäeva õhtust pühapäevani olid meie juures nii Markus kui Mihkel ning nädalavahetusel toimusid Kolga-Aablas Kuusalu valla merepäevad ning Lauluga maale saatelindistus. Kogu päev oli seotud igasugu tegevustega, kuid meie vaatasime vabatahtlikke merepäästjate näidisõppusi rannas ning hiljem osalesime saate lindistusel. Vihjena: saade on eetris juba sel laupäeval ETV, kuid kes ei näe, see saab ju alati kasutada järelvaatamis võimalust.

Pühapäeval käisime veel Nia trennis ning Kaarlil ja Markusel kulmineerus õhtu Ivo Linna juulbelikontserdiga lauluväljakul. Täpsemalt ei jõua kirjutada, ....et mis, kus ja kuidas.

Ps: Märten saagis neljapäeva õhtul maha hoovi keskel oleva vahtrapuu, mis oli "äkitse" kole suureks kasvanud.

Suvepuhkus

Siilipere jätkulugu mul puudub, sest teisipäeva õhtul maale jõudes, olid siilid kadunud. Kuhu nad läksid on teadmata.  Pildialbum. Vähemalt polnud enam vabandusi muruniitmiste edasi lükkamiseks, see töö sai tehtnud. Ilmad on paranenud ja seekordne puhkus on päikesepaistega. Kaarel, aga  saagis jaanipäeva nädalal langetatud puud parajateks tükkideks, mis nüüd vajavad ära ladumist. 

lisaülesande ettevalmistused maastikul

Liina, Tomi ja Kaarel lisaülesannet katsetamas

Neljapäeval käisime Samblapõllu kaardil päevakul. Pidin isegi metsa minema, kuid pealelõunal jalga astutud  oks tegi nii palju valu, et kõndida sain hädavaevu. Päevakule jäi minul minemata, kuid see-eest käisin Liinal laagris külas. Tal oli häid uudiseid - Liina sai teada oma vahetusaasta pere. Samblapõllul  liitus meiega Tomi, kes korraldas laupäeval meie firma suvepäevadel orienteerumisvõistluse. Ettevalmistused kestsid terve reedese päeva. Pildid 

 Võistluse korraldamisega said noored hästi hakkama ja võistlejad olid huvitava kogemuse võrra rikkamad. 

Kui peale väsitavaid suvepäevi lõpuks öösel koju jõudsin, ei olnud üllatused veel lõppenud. Liina ja Kaarel olid meile külla kutsunud noororienteeruja, keda ma poleks kindlasti osanud külaliseks pakkuda kui nad oleksid palunud mul arvata...

Pühapäeval käisime Kõverjärvel Suvejooksu II päeval. Kaarel jooksis välja II päeva parima aja M16 Oliveri ees ja  Liinal oli nüüd tõesti viimane võistlusstart enne Saksamaale minekut.

Koduaia siilipere

Reede hommikul maale jõudes avastasin hoovi keskelt, just kõige käidavama koha juurest siilipesa. Algul arvasin siilipoegi olevat 5-6 tk, kuid järgmisel hommikul ülelugedes sain poegade arvuks 8. Kõigil poegadel on juba silmad peas.

Otsustasin reedel mitte muru niita, kuid laupäeval võtsin selle töö siiski raske südamega ette. Lubasin endale, et niidan kaugelt ja pesa lähedale ei lähe. Kuid sellegipoolest häiris minu niitmistegevus neid niivõrd, et neid kontrollima minnes avastasin tühja pesa. Siililapsed polnud kaugel, vaid mõne meetri kaugusel endisest pesast. Lootsin, et ema korjab mõne aja pärast lapsed kokku. Niitmistöö jätsin igaks kümneks petteks pooleli. 

Siiliema tuligi ja viis lapsed piiksuva vilelise häälitsusega uude pesapaika. Ei, ta ei viinud neid korraga, vaid kogu proteduur võttis tal aega mitu tundi. Uueks pesapaigaks sai aiaäärne pajupõõsa juurealune, mis asub vanast pesast nii umbes 20meetri kaugusel, just seal, kus niitmine tegemata. Otsustasin siililaste heaolu nimel niitmistööd järgmisesse nädalasse lükata. Siililapsed, kes olid ema poolt juba uude asupaika toimetatud, aitasid pesapaika korrastada - tassisid oksi ja lehti pesasse. 

Pere harjus uue pesapaigaga, kuid nii häid filmivõtteid ma enam ei saanud.