kogu matkaseltskond

Enne uut aastat jõudsime veel käia öises Kakerdaja rabas matkamas.

Kokku oli meid 30 matkaja ringis + 2 neljajalgset koera. Õhtu oli väga tore, kuid natuke liiga vesine.

Aitäh, Margit sulle, et meid kaasa kutsusid.

Enne aastalõppu...

Sandra Nurmsalu kontsert

Veel enne kui see aasta läbi saab postitan veel kiiresti mõned tehtud tegemised. 

Grace puid ladumas

Peale jõule otsustasime olla vähe asjalikumad ning kasutada ära neid imepäraseid puhkepäevi. Reede pealelõunal sõitsime Äksi Jääajakeskusesse, kus viibisime hiliste õhtutundideni. Põhjus lihtne: peale sulgemist toimus keskuses Sandra Nurmsalu 2 tunnine (me muidugi ei teadnud, et see nii pikk on) jõulukontsert, mida me jäime kuulama. Nii keskus ise oli väga informatiivne ja lahe, kuigi olime seal ka varem käinud, ei hakanud meil sellegipoolest igav. Grace jaoks oli jääajaga tutvumine  esmakordne ja õnneks olid stendidel inglise keelsed jutud ka. Kontsert toimus all esimesel korrusel -kohe suure mammuti kõrval . Kontsert oli väga hea! Liisu küll kurtis, et tal oli igav, kuid teistele kõigile meeldis.

miinitõrje laeva taustal

Edasi suundusime Tartusse, et Grace saaks laupäeva sisustada Tartu tundma õppimisega - kaaslasteks olid tal 2 vahetusõpilast, kes ise oma vahetusaastat Tartus veedavad. Mina oli taksojuhirollis ning pannkoogimeister, Kaarel käis Atsi ja Rimmoga suusatamas ning  Liis Birgittiga kinos. Tänud Teile Rõõmupere! Tartust tagasi tulime kolmekesi, sest Kaarel otsustas minna ikkagi Värskasse laagrisse. Tundub, et otsus oli õige, sest jalg õnneks valu tegema ei hakanud.

Artikkel Liinast

Eile saabusid meile 10 ruumi puid, mis vajavad riita ladumist. Eile sai selle tööga juba alustatud, täna jätkatud ning mõni ruum jääb ka uude aastasse veel laduda. 

Eile otsustasime minna Gracega Lennusadamasse, kuid sinna jõudes selgus, et neil oli just hetk tagasi elekter ära läinud. Külastajatele pandi uksele silt, et et keskus on teadmata ajaks suletud. Otsustasime käia vaatamas väliatraktsioome, kuid ka peale 20 minutilist tiiru oli elekter keskuses olemata. Nii läksimegi keskust külastamata hoopis Sesooni sööma.

Liina kohta mainiks ka ühe asja: ajakirjanik käis taas Liinal ja tema perel külas ning kirjutas kohalikku ajalehte taas Liinast artikli ja tundub, et ta tuleb neile veel külla. 

Kodune jõulupidu

Üks Grace unistus täitus - meil on valged jõulud :) 

Tegelikult on meil kõigil unistus valgetest jõuludest, kas pole nii ? 

Kodune jõuluõhtu oli nii mitmeski mõttes eriline: esiteks Liina on ära ja tema asemel on Grace. 

Lisaks oli meie kodusel (peale minu ja õe pere) jõuluõhtul veel Maja (vahetusõpilane Serbiast) ja Liisukene ka.

Kingitustega tegime nii nagu mitmel eelnevalgi aastal: loosipakid - igaüks saab ühe kingituse ja keegi ei tea, kelle kingituse ta saab ja kellele ta teeb. 

Täna hommikul käisime Maja ja vanaemaga surnuaias. Kaarel ning Grace läkisd koos issi ja väikeste tüdrukutega Kõrvemaale suusatama. Saab näha mis emotsiooniga Grace sealt metsast naaseb - tal on ju see esimene kord - suusatada.

Grace visati täna ikka täiega külma vette..., tema esimese korra suusatamise kilometraaziks kokku sai 19 km!!! On ikka pauk!

Tänasel jõuluõhtul oleme hoopis naabermajas.

Rahulikku jõuluaega!

Liisu sünnipäev

Grace tehtud laua kaunistus

Liina juba hurjutab mind, et ma olen blogi kirjutamise unarusse jätnud. Põhjus pole kindlasti mitte selles, et me poleks viimase 2 nädala jooksul miskit äramärkimisväärset teinud, vaid hoopis minu viitsimatuses. Aega on ka napilt tegelikult.

Novembri kuu lumi ja krõbedad külmakraadid on asendunud vihma ja plusskraadidega. Eilseks lubas hullu tuult ja sajanditormi, kuid õnneks jäi see lubadus täitmata. 

kaardinäide

Eelmisel nädalavahetusel käisime YFU jõulupeol Anija mõisas. Enamus Põhja-Eesti vahetusõpilasi oli kohal. Mõnega neist suhtlesin ainult eesti keeles. Tõesti mõnel lapsel on suurepärane keeleanne!

Nüüd aga põhilisest Liisu sünnipäevast. Liisu soov oli oma koolisõpradele orienteerumist tutvustada. Mait Tõnissoni abiga toimus Pirita kloostri varemetes punktiotsimine. Lapsed jooksid 4 erinevat ringi. Mõnel ringil oli ka üks lisaülesanne. Üks lisaülesane oli puzzle kokku panemine, teine täringuviskamine ja  kolmandaks pimesikurada. Abilisteks olid Kaarel,Grace, Laura ja Andres. Mina olin fotograafi rollis.

Palju õnne sünnipäevaks, kallis Liis!

Lumine novembri lõpp

30.11.2014

Ilm: 10 kraadine pakane ja 4-5 cm  lumekiht.

Möödunud nädal läks kiiresti. Laura sai vanemate tagasituleku ajaks terveks ning tüdrukud kolisid koju tagasi.

Nädalavahetusel olin ise inventuuris, Grace käis Lea sünnipäeval ning Kaarel oli Robotexil võistlustules oma robotiga.

Aastalõpp läheneb hirmuäratava kiirusega. Täna on pühapäev ja enne kui arugi saame on uus pähapäev juba kohal. Toredat algavat nädalat!

YFU kalendri konkurss - üleskutse- - Kõik laikima!!



Kes otsib, see leiab väljapääsu - To find your way

Otsimine ja leidmine  - Looking and finding

Tavaliselt ma igasugu konkurssidest osa ei võta, kuid alloleva konkurssiga liitusin - kuna väideti, et osalejaid on vähevõitu.

 

Selleks, et kalender väljaandmata ei jääks, paningi oma pildivaliku kokku.

Album on leitav siit. Ootan, aktiivset osavõttu ja palju like ;)

Kopin aadressiriba niisama ka.
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10152332012001157.1073741836.274277641156&type=1&pnref=story


Soojussillad - Bridges of warmness

PS: Grace saatis oma tehtud fotod ka konkurssile

 

Nii, et likema, likema !!!

Nädalane väljakutse

Seekordse väljakutse koondnimetuseks on suure pere ema. Jah, tõesti,  eeloleval nädalal on mul 5 last: Kaarel (15), Grace (16), Liis (8), Laura (3) ja Kadri (16). 

Reede hakkas huvitavalt juba ilma tõttu: sadas maha esimene arvestatav lume kogus, mis teed ja tänavad libedaks muutis ja Tallinna linna ummikutega ummistas. Minu lubadus jõuda Lauara lasteaeda kella 17:30ks järgi ebaõnnestus. Grace tubli tüdruk seevastu haaras härjal sarvist ning  tõi ise Laura lasteaaiast ära. 

Laupäeva hommikul käisime Liisuga ratsutamas ja hiljem läksime Vilde parki päevakule koos Grace ja Majaga. Laura jäi koju vanaema hoolde, sest nina oli tal tatine ning neiu kurtis kõrva valu. 

Liis ei olnud nõus üksi rada läbima ja nii ma lonkisingi neiu sabas - et ta ikka ise õpiks ka. Grace ja Maja järgnesid meile, kuid 4 kp tehtud vale suunavaliku tõttu saime neilt eest ära.

Grace ja Maja saabusid meist 5 min hiljem, kuid kahjuks jäi neil tulemuseks taas DQ - nad ei pannud 10 kp tähela ja läksid otse 11sse ja tagasiminekuks olid nad liiga laisad. Kaarel õpetas taas Alexandrit - käisid pikema treeningu nimel ka korraks kaardist väljas.

Koju jõudes tõin Laura vanaema juurest ära ning otsustasin ta ära kraadida- tulemuseks oli 38,4 kraadine palavik. Õnneks oli neiu nõus õhtupoole natuke sööma (2 pudelit jogurtit). Saab näha mis toob öö

Üldkogu Nelijärvel

Üldkogu toimus Nelijärvel, mis asukoha läheduse tõttu sobis meile väga hästi. Pääsu Villa oli ka oma ehitusliku planeeringu tõttu väga hea valik - kõik külalised mahtusid ilusasti ära ja tulemuseks oli väga mõnus ja õdus koosviibine. Minu arust üks viimase aasta parim kohavalik. 

Autasustatavate nimekirja pikkust arvestades oli aasta Eesti orienteerumisele väga tulemuste rikas. Medaleid nopiti nii rogainilt, kui ratta- ja suusa-o tiitlivõistlustelt. 

Üldkogul valikud parimad orienteerujad

Kaarel oli pidulikule autasustamisele kutsutud juba viiendat aastat järjest. Eelnevatel aastatel oli põhjuseks edetabelivõit, siis seekord oli lisaks edetabeli võidule ka Balti MV meistritiitel M14 vanuseklassis.

Lisaks oli esimest korda  kutsutute hulgas ka Kadri ja Helis, kes olid Euroopa MV Rogainis pjedestaalil. Kadri ei saanud kahjuks osaleda, kuid Helis esindas neid mõlemaid.

Grace võtsime niisama kaasa, et ta näeks Eesti orienteerumist lisaks metsale ka pidulikuma külje pealt.

Rae päevak ja Liina esimene o-kogemus Saksamaal

Hullupööra aastalõpp algas novembri esimese nädalaga. Alustasime tööl inventuuriga ja seda rõõmu jätkub meil detsembri keskpaigani, siis on juba jõul käes ja aastalõpp niisamuti.

Nädala sees olevatest kodustest toimetamistest olen olnud eemal, aga noori seda väga ei häiri - tundub, et tüdrukud alustanud jõulueelse dieediga, sest meie kokkulepped, et nemad teevad novembris mõnel päeval nädalas söögi, pole nad hoolinud. Kaarel ainukesena on õhtul kell 9, kurtnud söögimuret, tundub, et olen külmkapi lukku keeranud -kontrollisin üle - lukku polnud.

Osprindi päevak oli sel korral Rea rabas - kohe lennujaama taga. Tuli minna, sest seal polnud me varem käinud. Kaarel võttis kaasa õpipoisi Alexandri, kelle o-koolitamist asus Kaarel tegema kevadiseks Türgi sõiduks. Tüdrukud otsustasid mitte tulla, sest hilbulaat kuskil Kalamajas ootas ka avastamist.

Enne starti vaagisin mitu korda, missigust rada teha - kas lühimat, kuid valgete rõngastega või tavalist suund-o. Otsustasin siiski suuna kasuks, kuid peaaegu kohe otsustasin, et osa punkte jätan võtmata, sest tervis oli natuke kehva ning mingitki tahtmist polud jalgu märjaks saada.

Liina sprindi kaart

Liina rajal

Esimese punktiga leidsin end 2 augu juurest, kuid punkti seal polnud. Punkt oli 40 meetrit eemal, järgmises kahes augus.Teisse punkti minnes kontrollisin mõõtkava (1:7500), sest  teed jm märgid tundusid kaugemal olevat. Teise punkti lugesin kraavid kokku ja otse punktile pähe ma jõudsingi. Kolmandasse minekul otsustasin minna mööda kanali äärt, sest võsas rassida mul polnud tahmist. Ilusti 2 turbaaugu vahelt ma punkti leidsingi. Edasine plaan oli selge, et 4 ndasse ma ei lähe, kuid kuidas valutult 3 st taas teele saada, see oli küsimus. Rassisin ikka vapralt 4 poole ja teele jõudes keerasin teadlikult vasakule, kuigi kaaskamraadid, kellega võsas müttasime keerasid paremale. 8,9,10 punktidesse minekul olid abiks nii teed kui kraavid. Olin rajal tund ja 22 minutit ja metsast väljudes olin 4 finisheerija. Vaesed korraldajad, neil ikka andis seda rahvast metsast tagasi oodata. Vale kaardi mõõtkava, sai finishis kinnitust, kõik rajad olid 1,25x pikemad. Kaarel ja Alex tulid 25 minutit minust hiljem. Õpipoiss oli Kaarli jutu järgi täitsa tubli. 

Laupäev oli Liina jaoks ajalooline päev - ta võttis osa esimesest o-võistlusest Saksamaal. Tüdruk oli ootusärev ja elevil. Võistlus läks ilusti ja kolme konkurendi seast sai ta parima tulemuse ehk I koha!

Tulemused on siin. Liinale väga meeldis ja juba ootab ta järgmist starti. Tema enda kommentaare saab lugeda siit.

Baltic Junior Cup Poolas ja päevak Pirita-Kosel

Maastik Poolas. pilt võetud korraldajate lehelt

Grace ja Majaga käisime Pirita-Kosel päevakul. Üritame võimalikult paljudel päevakutel käia - see on üks hea võimalus näidata Gracele Tallinna eriilmelisust. Tavakodanikuna ta neisse paikadesse tõenäoliselt ei satu, kuigi laupäeval oli Grace kutsutud ühele sünnipäevale, mis algas Harku rabast, just sealt kus, mõni nädal tagasi vahetusõpilastega päevakul käisime. Nii, et minetea, võib-olla ikkagi võib juhtuda, et võib toimuda taaskohtumine. 

Päevaku ilm kostitas meid taas lausvihmaga. Ise olin märg kui kassipoeg kui raja lõpetasin, Tüdrukud jätsid kahjuks raja pooleli, sest aega kulus ilmatuma aeg ja neil oli aeg seekord kahjuks limiteeritud. Mina aga suutsin Liisu ülekavaldada ja mul õnnestus tema eest plehku panna, juheiii! Liisu haakis end seejärel Maja Ja Grace külge. Seekord on eriline ka seetõttu, et neiu Laura käis issiga päevakul. 

Kaarel aga oli koondisega Poolas Balic Junior Cupil. Teatemeeskonnad tehti ümber seoses autoõnnetusega, mistõttu võistles Kaarel 3 võistkonnas. Neil läks kuni viimase vahetuseni päris hästi, kuid 1 vahele jäetud punkt jättis võistkonna tulemuseta. Pühapäeval joostud tavarada ebaõnnestus Kaarlil, sest kannad hakkasid valutama ning katkestamise asemel jalutas Kaarel raja lõpuni läbi. Tulemused,   Pildid:

Teatris käik ja ....

Esmaspäeva õhtul viisime Grace esimest korda teatrisse. Etenduseks oli Endla teatri etendus Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid. Mängukohaks Salme kultuurikeskus. Etendus oli lahe ja minu lootus, et Gracel on seda lihtne jälgida, kuna filmi on ju kõik näinud. Tuli välja, et neiu polnud suutnud seda ilmi lõpuni vaadata. 

Meile kõigile väga meeldis, Kadri Adamson ikka väga hea näitleja.

PS: 27/10/2014 läheb kahjuks musta päevana eesti rahva ajalukku - toimus esimene koolitulistamine - Viljandi Paalalinna koolis sai surmava revolvri tabamuse saksa keele õpetaja. Tulistajaks sama kooli 15 aastane õpilane.

Libahundijäljed Kolgamail

Kolga ümbrus on minu jaoks tähenduslik nii mitmeski :

1) esmakordselt osalesin rogainil just Kolgas 2006 aastal

2) Kolga on peaaagu nagu kodukant

3) Kaie laste kodukool jms.

Tegelikult lootsin juba päris mitu libahunti tagasi, et millalgi võiksime Kolga kanti jälgi otsima minna, sel aastal ootus täituski. Gracele rääkisin juba esimesel Eestis olemise nädalal, et see on võistlus, kus kindlasti peaks ta osalema ja palusin tal hakkata otsima võistkonnakaaslasi. Greace sai võistkonnakaaslaseks Oliveri ja nii olid minul Grace metsas ära eksimise mured murtud. Kaarel läks metsa koos Markuse ja traumast räsitud Kadriga. Minu võistkonna liiketeks olid Kaie, Taavi ja Mihkel. Uus generatsioon lapsi asus ka iseseisvalt võistlustulle, omapead lastetiimis HN14 läksid metsa: Liis, Leo, Tõnis ning Mihkel H, kui HP-Sport Team Shokolaadisõbrad. Meie võistkond esines nime all Juminda SAR,  rohkem informatsiooni saate siit. 

Stardiülesande tõttu muutsime oma planeeritud teekonna suunda ja alustasime lõpust. Stardiülesanne, oli meile, kui peaaegu kohalikele kökimöki. Edasi põrutasime lõunasse 43-24, seal oli juba loha ees. Otsustasime, et jätame oma teekonnast välja nii 44, kui ka 83, ja valisime 35-36-25-26-38-59, sest mõlmad variandid meie plaanidesse ei mahtunud. Arvan, et õigesti tegime, sest 44 olla olnud päris krõbe pähkel ja 83 lisaülesande sooritus ei läinud samuti paljudel täkkesse. Teel 59-82 tulid meile vastu meie kõige pisemad - näod olid neil rõõmsad ja  meel hea.82s saime 7 punkti. Edasi mööda Oandu-Ikla matkarada 82-55.  66-45-63 - seal saime lõpuks jalad märjaks, kuid Kaie kilkas, et temal on ikka jalad kuivad. Aega oli juba kulunud omajagu ja meie eesmärk võtta veel 2 lisaülesandega punkti, hakkas vaikselt ajakriitilisuse tõttu küsitavaks muutuma. 

Grace 71kp, pilt korraldajate lehelt

KMK finishivõtt. Pilt korraldajate lehelt

46-81 (lisaülesande sooritas Mihkel), 34 olev jõeületus oleks saanud meile peaaegu komistuskiviks, sest meie Kaiega ei julgenud mööda libedaid kive jõge ületada. Aga Taavi võttis julguse kokku ja läks põlvini vette, et meid tammi juurest käsikaudu üle aidata. Suured tänud talle. Järgmine eesmärk oli 71. Seal kohtasime KMKd. Viimaseks punktiks jäi meil 30, millelt lahkusime valet sihti pidi ja seetõttu tegime veel lisa kaare. Kokku saime 81 punkti. Meie tulemus avaneb siin.

Hp-Sport Teami lõbus pere (mõned on kahjuks puudu). 

Teistest ka: HPST Plus versus KMK, said peaaegu võrdse tulemuse 2 punktiga jäi peale Plus. Noored Shokolaadisõbrad said tulemuseks tubli 42 punkti. Grace ja Oliveri saagiks oli 74, nende teekond. Grace pidas vastu 5h, edasi oli ta läbi kui läti raha. Samas jäi ta võistlusel osalemisega väga rahule. Õhtu lõppes saunaga Kuusalu spordikeskuses. Pildid. 

Suur, suur aplaus Hp-Sport Teami toredeale spordiperele!!

Käik Soome ja Viljandimaale

laudas

neiud karaoketamas

Jalgade soojendamine veskis

Pea vajas värvimist ja nii saigi koolivaheajal taas Soome mindud. Kutsusin kaasa ka Grace, kes omakorda palus kaasa Maja ja Lea. Tüdrukud tutvusid isekeskis Helsinkiga kuna rahatuna ei saanud nad shoppata, siis  külastati  erinevaid muuseume. Päev oli tore, kuid nende jaoks liiga külm ning tuuline. Ka laevasõit oli neile tuule tõttu "elamusipakkuv". Tagasisõidul leevandas tuulest tingitud merehaigust KARAOKE. Meie Heidiga saime pead värvitud ning natuke shoppatud, kuid imelikul kombel tabas meid ajapuudus, 

Grace käsikivil

Neljapäeva hommikul sõitsime Grace ja Leaga väikesele koolivaheaja väljasõidule Viljandimaale. Esimeseks peatuskohaks oli C.R.Jakobsoni  talumuuseum. Hooaeg oli läbi ning muuseumi külastamiseks pidime andma uksekella. Muuseumi rahvas oli  väga lahke. 15 minutilisest külaskäigust kujunes lõpuks üle tunniajane eskursioon erinevates hoonetes: majades, veskis ja saunas. Vanu kariloomi külastasime tolleaja uuendustega laudas (kaev oli lauda sees), hobused tervitasid meid karjakoplis, nägime ka kanu ja kalkunit, lisaks näidati vanu tööriistu, ning nutikaid majapidamisriistu (triikimislaudu ja pesupesemisnõusid), vanu jalanõusid. Tüdrukud said proovida ka käsikivil viljajahvatamist. Plaanitud rabaretk Hüpassaarde jäi kahjuks liig külma ilma tõttu ära, ei tahtnud neid neiusid sinna tennistes viia. 

Edasi põikasime Viljandist läbi, et käia poes  - järgmine peatuskoht oli Külli juures Pahuveres. Tüdrukud said toita kanu ja jäneseid ning korjata kanamajast mune. 

Hiljem tehti tutvust keraamikaga. Prooviti nii kedral kausi tegemist kui ka käsitsi modelleerimist. Mina aga tegin 2 soolatoosi ja ühe kausikese. 

Järgmisel päeval külastasime Andrese restaureerimstöökoda.

Mõista-mõista, kes on pildil ?