Pidude vahele ka natuke sporti

 

Enne jõule sai ikka suusatamas ka käidud. Kui Veljo koju tagasi tuli läks kahjuks sulaks ja suusarõõme jäi vähemaks.Siis tuli taas lumi maja ja käisime mitu korda Raekülas suusatamas, kuniks Veljol selg hakkas valu tegema. Mina käisin Raekülas üksi suusarajal kui tema oma selga tohterdas arstitädi ja massööri juures. 

Peale suuri söömapidusid saime lõpuks 26.12 nii kaugele, et läksime lõpuks Westi jõulurajale, Ilm oli -1 kraadi, metsaalune oli lumine. Kui algul tekkis juba lootus, et Sander on seekord teinud mõistliku lühikeste etappidega ägeda raja, siis tõde selgus üsna pea, et Sandril on oma vanad trikid ikka varuks. Käisime üle 14 km, tegime ainult lähikese raja, tegime ka viga ja saime 1,5km edasi-tagasi tammuda, jäime pimeda peale. Veljo selg  tegi talle nii haiget, et mitmeid kordi võttis valuhoog tal jalad alt. Päris äudne oli, kui aus olla. Pärast seda metsaskäiku, ta läkski arsti juurde ja jättis suusatamise ära.Rohtudega said asjad nii heaks, et 30.12 sünnipäevapeol sai tantsu ikka vihutud.

29.12 sai ka üle pikaaja käidud Viikmaadel külas. Oli ju vaja lõpuks ära tähistada nende jõudmine vanavanemate staatusess. Palju õnne neile väikese türdukutirtsu puhul!

Aastavahetuse olime seekord Pirital. 31.12 hommikul vedasin Veljo kaubanduskeskusesse jalanõusid proovima, mis lõppes kahjuks õnnetult - nimelt käis taas Veljol nõks seljast läbi ja terav seljavalu oli tagasi.

Õhtul enne numbri vahetust käisime vanalinnas kuuske vaatamas, tegime õhtusöögi Beerhouses ja kuulasime Vabaduseväljakul toimunud kontserti: Laine, trad'Attacki. Kella 11 paiku suundusime tagasiteele. Lauluväljakul bussi vahetades, lasti Lasnamäel saluuti - midagi pole muutnud. Uue aasta võtsime kahekesi rahulikult vastu.

Liina ja Kaarel pidasiid pidi Liina uues korteris Sikupillis.

Head Uut Aastat kõigile!

Pidu peo otsa.

 Aastalõpp tuli kiirelt. Inventuuridega sain ühelepoole 16.detsembriks, siis veel kiirelt tööl otsad kokku ja 20.detsembrist läksin puhkusele. Tööle naasin 02.01.24. 20.detsembril tuli ka Veljo taas laevalt maha, käisin tal Paldiskis järel. Teed olid väga, väga libedad.

 Detsember on pidude aeg. Kõigepealt firma jõulupidu, mis toimus Toompuiesteel Meritoni hotellis. Pidu oli tore , sai süüa, juua, etenduse ja tantsulka, igati fine. Äge oli hoopis kohalesaamine, kasutasin sinnaminekuks kurikuulsat nr. 8 bussi. Tegin oma tähelepanekud ja tegin järelduse, et et mähekate kisa teemal 8 bussiliin tagasi Narva mnt on üks suur jonni ajamine. 

21.12 olime kõrval maja vanaema juures võikesel õhtusöögil, koos meie vanaema, Liina ja Veljoga. Kaarel,  ja Andres käisid vanaema juures peale pühi.

22.12 oli oma kodu traditsiooniline jõulupidu. Ikka õed koos koos lastega, seekord Leo ei saanud osaleda. Oli tore, süüa oli palju, meeleolu oli ülev. Markus kostitas meid oma tehtud kringliga, mille Kati kaasa tõi.  Peale pidu pakkisime asjad kokku ja sõitsime ära Pärnusse.

24.12 tuli ka Liina Pärnusse ja pidasime väikse kodusee jõuluõhtu. 

25.12 tulid Veljo lapsed meile külla. Liina jäi ka teise päevaks Pärnusse ja läks Tallinna tagasi alles peale pidu. Oli igati tore: Liina tegi juustuvaagna, mina kanaroa, Hanna tõi kaasa magusa. Mängisime kahooti  - oli väga meeleolukas õhtu. 

Uus pidu leidis aset juba 30.12 kui mind oli koos kaaslasega kutsutud Linford 30 sünnipäeva peole, mis toimus Maarjamäel Ajaloomuusemi hoovis. Oli see vast pidu, andis igati uusaastapeo mõõdu välja. Tantsuks oli lavale kutsutud Anne Veski.

Need olid peaod, mis toimusid enne vanaaasta ära saatmist.

Lume pildid ja taas Covidis 3x

 

Lund on palju ja külma ka, kuid suusatama ja uisutama pole saanud minna. Pidasin Veljoga nõu, et kas võtame suusad kaasa Pärnusse, kuid me ei saanudki otsustatud ja suusad jäid maha. Ehk ei ole veel jõudnud ühtegi talveharrastust saanud veel proovida. Ühe erandiga : just lund on ikka saanud rookida.

Veljo oli nii tubli, et suures lumesajus kaunistas ära meie Pirita maja - jah meil on nüüd ka pimedal ajal maja küles jõulutuled. Aitäh sulle, kallis.

Enne merele minekut käisime veel sise-od jooksmas Mustamäe Riigigümnaasiumis ja Saku gümnaasiumis - on ikka üks äge harrastus!!!  Lõpuks jäime mõlemad Covidisse - Veljo päev enne laevale minekut ja mina paar päeva hiljem reedel 01.12. Tänaseks oleme mõlemad terved. Mul õnnestus teha 1 kodukontoripäev taas üle pika aja.

Peaaegu 30 aastat tagasi ja nüüd taas - Rootsimaal

 Tõesti ilma liialdusteta on minu viimasest Rootsis käigust möödas pea 30 aastat. Ma pole kindel, kas viimane kord sai käidud 95 või 96 aastal. Miks 96 seal käidud sai, ei meenugi, kuid 94  sai käidud kooliga Sigtunas. Jah, laevaks oli esimesel korral Estonia, teisel juba Mare Balticum. Nüüd siis taas. 

Seekord viisid mind sinna töökohustused. Sõitsime Rootsi automaatladu vaatama ja töögrupi kohtumisele. Automaatladu on äge. Täna meil juba liiguvad mõtted sedamööda, kuidas ja kas ka meile midagi taolist püsti panna. Täna (blogi kirjutamise päeval 07.12) külastasime Assakul Autostore automaatladu, mis on vähe teisem kui see, mis Rootsi, kuid mõtteid sai sealtki. Väike plaan hakkab juba peas arenema. Mine tea. Pikalt ma neid tööasju siin lahti ei kirjutaks: nii palju veel Rootsist. Sattusin kesklinnas kohata, kus olin ka varem käinud. Ja teiseks - talv saabus novembris ka Rootsimaale - oli külm, tuuline ja sadas lund ja lörtsi. Tallinna tagasi jõudes tiirutas lennuk 20 minutit Tallinna kohal ja ootas maandumisluba. Maandusime keset lumetormi. 

Talv saabus novembri keskel

 Nagu pealkirjas kirjas, siis soojast sügisest sai kiiresti külm talv. Külmakraadid saabusid ja uisuhullud kihutasid jääle. Meil jäid jääkatsetused ära . külm saabus ootamatult ja Pärnusse jäid uisud kaasa võtmata. Ega Pärnus uisutada poleksi saanud, Head uisuolud olid ida ja põhja Eestis. Kaarel ja  käisid Seli rabas kuupäev oli 19.11.23

Kui aga sutsu ajas tagasi minna, siis 30.10, sai külastatud Veljo töökohta  - just käisin Leonardo peal. Veljo töömaa on hetkel Paldiskis ja pereliikmetele korraldati laevale pääs.  Väljast on laev väike, kuid sisse mahub ruume palju. 

Veel sai käidud 13.11 GAGis sise-od jooksmas. See Liina kunagine koolimaja ajas pea ikka parajalt sassi. Mina lõpetasin raja tulemusega, kuid Veljo otsustas poole pealt loobuda, eks omajagu oli põhjuseks ka asjaolu, et olime Pärnusse hilinemas. 12.11st algas mul Jüris inventuuri aeg, seetõttu olimegi kenassti pühapäeval Tallinnas,

Mesilastemaja lammutus, Helgi uued vägiteod elektrikarjusega ja teeservituut

 

Erastamisest saati lohisenud köis sai lõpuks oma lohisemise lohisetud. Tuli välja et naabritega sõlmitud piirikokkulepped jooksevad läbi meie mesilastemaja. 1/3 mesilastemajast asus naabri kinnistul. Nii kummaline kui see pole, ei olnud minul seda teadmist, et nii sai piir tõmmatud. Mina teadsin, et meie maa on aiaga piiratud ala. Teine probleem mis erastamisega tehti oli, et Salu kinnistul puudus avalikult teelt ligipääs kinnistule ja naaber polnud nõus läbirääkimisteks teeservituudi osas. Ta küll otseselt ei keelnud oma kinnistult läbipääsu, kuid olid teatud piirangud, mis lähtusid tema suvast - nagu tee laius, kas koduloomad võivad maad ületada jne, Küll olid tema nõudmised servituudi läbirääkimisteks , et puud ja oksad ei oleks üle kinnistupiiri, küll oli vaja Elektrilevi elektrikaabel maa alla viia  ja lõpuks see, et piir pole õige.

Lõpuks võtsin advokaadi, kes kirjutas kokkuleppe ettepaneku, mille tulemusena sai mesilastemaja lammutatud. Muid nõudmisi ta ei esitanud. Notar allkirjastas dokumendi ja tänseks päevaks on olemas servituut ka kenasti kinnistusraamatusse kantud. Aitäh :) Aitäh ka Tõnule, kes käis ja märkis geodeedi instrumentidega õigele piirile roosad kriipsud.

Mesilastemaja lammutamise talgud toimusid 15.10.23 ja notar oli 17.10.23. Lammutusel olid abiks: Märten, Mihkel, Veljo ja Kaarel. Maja oli igasugu sodi täis - arvan, et mina polnud seal majas 20 aastat käinud. Mõned pildid ka ajaloo arhiivi.

Lammutus päeval korraldas actioni ka Helgi. Jaanipäevast alates oli aed olnud Helgist puutumata, kuid nüüd kui meie olime kohal, tuli ta demonstratiivselt aeda lõiketangidega äestama. Kutsusin talle politsei. Kohale saabus 3 politseiniku. Helgi lahkus, kuid järgmisel päeval oli aeda veel rohkem lõhkunud ja ülejärgmisel päeval jätkas oma hävitustööd (panime tagasi kaamera, mille vahepeal eemaldasime ). Eks vaatab, mis selle Helgiga pihta hakkab. Hetkel suurem plaan puudub.

Ok Westi pikk rada Sookülas, Viivika sünnipäev

 

Nii, pikk töönädal oli seljataga ja ees ootamas kiire nädalalõpp. Kõigepealt ikka tuli õhtuks Pärnusse jõuda. Hommikul kell 8 olime juba korraldustoimkonnaga võistluskeskust ehitamas. Meie olime abiks stardiala ülespanemisel, hiljem liitusime ka finishikoridori moodustamisel. Ilm oli vaheldud sada, ei sadanud, sadas jälle. Õnneks saime võistluskeskuse vihmavabalt üles. Enne rajale minekut saime veel kõhud ka täis.

Mareku uus kaart oli vägev. Arvasin, et oleme Veljoga kaardialal   varemalt uitamas käinud, kuid võta näpust, polnud. Kaart ja maastik olid kihvtid. Raja teises pooles sadas nii tugevalt, et maa ja taevas olid koos, metsaalune oli pime. Lisaks suutsin mingi sodi endale kuuseoksaga silma tõmmata ehk olin mõned punktivahed ühesilmaline just sellel kõige kehvemal ajal. Õnneks oli temperatuur +14 kraadi ja ülalt kaelasadav vesi soe, külm ei hakanud. Võistluskeskuses peale finishit meil kahjuks kaua aega polnud jutustada. Ajasime aga autole hääled sisse, et võtta suund Paliverre, kus meid juba oodati.

Paliverre jõudsime planeeritust tund aega hiljem. Sünnipäeva pidu toimus Palivere Noortekeskusees, mis asub vanas Palivere raudteejaama majas. Sünnipäeva lapseks oli Veljo õde Viivika, kelle 60 juubelile oli meid oodatud. Külalisi oli palju ja pidu toimus pikalaua taga. Pole ammu sellisel sünnipäeval käinud, igati tore oli. Aeg möödus lennates. Enne südaööd jõudsime Piritale, et hommikul taas ratastele minna.

Liina, Kaarel ja käisid samal ajal HP Sünnipäevajooksul. Kaarel on taas saanud treenima ja esikoht tuli kergelt, kuigi oma tippajale käi paar minutit alla.

TAOK Rogain Teheval

 

Lõpuks ometi jõudsin ma 6 aasta jooksul nii kaugele, et suutsin Veljole mahamüüa rogainile mineku plaani. Olen olnud alati kindel, et see orienteerumiseformaat võiks talle sobida nagu valatult. Ei, meie koos samasse võistkonda ei passiks  - lihtsalt eesmärgid on nii erinevad ja sooritusvõime nii samuti. Kuid koos minna ja pärast kaardianalüüsi ja muljetada on igati äge. Veljo sai endale Westi klubist kaaslaseks Veiko ja meie läksime Margitiga. Olen tavaliselt TAOK rogainil käinud Liinaga, kuid Liina ei tahtnud nii kaugele lõunasse tulla  - tal kooliasjade ja oma korteri sisustamisega nii palju tegemist, et aega igaks asjaks lihtsalt ei jagu.

Otsustasime juba reedel Valga kanti sõita, et hommikul saaks kauem magada. Saime Pärnus juba peale lõunat mineme. Kehakinnitasime juba tuttavaks saanud kohvikus Läti saatkond - Tõrvas, edasi viis meie tee Metsise hotelli Valgas. Esialgu me orienteerujaid ei kohanud, kuigi ühed lätlased tundusid kahtlased - riietus natuke annab ära. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal, sest Veikol puudus laupäevase ilma jaoks vastav rõivastus  - läksime otsima viihmakeepi. Just - ilmaennustus ei tõotanud head - lubas vihma, palju vihma ja tugevat tuult ka. Õhtu lobbybaaris läks juba huvitavamalt - saime teada, et hotellis on meid orienteerujaid rohkem, kuid hommik üllatas nii meid kui personali  - meid varajasi sööjaid oli 15 ringis, kes kõik soovisid varajasemat hommikusööki ja me kõik olime suundumas samasse kohta.  Hotell Metsis oli väga tore, ilusa interjööri, väga meeldiva personali ja väga hea köögiga. Keetkem kokka!

Sajus sõistime võistluskeskusesse. Mõne tiba saatel saime kaardid, kuid kaarditöö, see pidi toimuma sisetingimustes. Õnneks stardiajaks andis vihm järele ja saime startida vihmavabalt. Margitiga me suurt kaardiplaani ei teinud. Läksime algul itta, siis lõunasse, edasi läände ja lõpuks põhja tagasi. Teel saime vihma ja päikest, tuult ja vett. 

Tegime 6 tundi nagu algselt sai planeeritud. Kokku läbisime 26 km ja saime 56 punkti. Tuult metsas suurt ei tundnud, kuid ühe punkti juures puud ragisesid ikka väga ohtlikult. Juhtus nii, et kohtasime rajal ka Veljot ja Veikot. Nemad tulid 46 punktist välja ja meie suundusime sinna, oli ikka tore.  Finishis oli mul ju vaja 2h oma reisikaaslasi oodata. Sain teada, et üle eesti oli torm ikka palju pahandust teinud ja paljud kohad on elektrita. Ka meie võistluskesku oli müned tunnid elektrita.  

Oodata sain ma oma reisikaaslasi ikka pikalt. Lootsin, et nad jõuavad ikka enne kui 8 h täis tiksub, kuid nemad jõudsid 5 minutit hiljem - oli vaja mõned lisakaared võtta. Finishis oli mehed lisakaarte üle natuke tujust ära kuid hiljem olid kõik rahul. Tundub, et minnakse ehk teinekordki koos metsa uudistama. Mina olin see kes Pärnusse tagasi sõitis, olin ju natuke puhanud ka. Pühapäeva puhkasime kodus ja tegime ära oma kellaringid. Keegi kuskilt haige polnud, ei valutanud ei jalad ei olnud ville. Oli äge võistlus. Aitäh Margit, et mind utsitasid minema ja mina omakorda kiidan end, et sain Veljo kaasa.

Kahe silla jooks ja pisiremonttööd Pirital

 Veljol oli tarvis taas jalg joonele panna ja kangete jooksumeestega rinda pista. Kahe silla jooksul oli ta starrdis - jalg joonel. Tänavu on trassi natuke muudetud kuna trassil on sillatööd pooleli. Mina starti ei läinud, ei tundunud mulle kuidagi meelepärane 10 km rahvasumma joosta hing paelaga kaelas.

Veljo sõitis taas merele ja mina jäin kodu kaunistama. Värvisin teistkorda üle Veljo poolt krohvitud korstnajala ja võõpasin koduses köögis ära veel mõned pisidetailid punase värviga. Tulemus on siin:

Veel sai käidud Linnaorienteerumise päevakutel: Ülemistes, Südalinnas, Tondirabas, Lillepis ja Tondilool  - küll olid vahvad kohad ja toredad rajad. Pole ammu päevakuline olnud, kuid nüüd oli nii tore. Ehk näeb mind nüüd sagedamini päevakuradade, mine tea.

26.septemer on "Meie tähtis päev" . Kuller tõi mulle imeilusa kimbu.

Taas Soomes - katust panemas

 Juuni kuus Soomes käies lepiti kokku, et järgmine kord tulles tuleks vana vesiveski katus ära vahetada. Nii me siis läksimegi. Enne käisime veel metsas orienteerumas ka. Ostsime Nokia Neste-K st  kaardi ja läksime metsa seiklema. Soome mets on ikka raske. Neid kivisid on ikka palju ja arusaamine võtab ka aega. 1h asemel kulus meil peaaegu 2 :) Plaanisime Soomes olla 3-4 päeva, kuid lõpuks olime 6 päeva. Eks oma osa oli ka ilmal, sest hooti sadas ikka vihma ka, mis katusetöid ei lasknud teha. Veljo oli iseenesest 6 päeva katusel. Mina olin vahelduva eduga poes, metsas, köögis jne. ärkasin hommikul kell 7 juba koos meestega üles - sõin, käisin jooksmas või ümbruskonnas uurimisretkedel või seenel, tegin süüa või küpsetasin, katsin lauda või korjasin kokku. Äge oli ja aeg möödus kiirelt. Panen pildid üles ja pikka juttu ei kirjuta.

Minu tegemised olid järgmised:

Kukeseened ja riiskikad sai metsast koju toodud. Puravikud jäid minust metsa - põhjus nad on liiga suured ja rasked - ei viitsinud tassida :)  Katus sai peale ja meie saime reede õhtuks koju. Peatuspaiga teel Helsinkisse tegime Hämenlinnas ja Kurus  - vahepeal on vaja natuke liikuda, muidu on see 400 km autosõitu ikka üks suur piin.